Samas keiser on kallis. Arutasime just Innoga, et loomulikku sünnitust promotakse ühiskonnas seepärast, et see on lihtsalt odavam kui keiser. Läheb ju loomuliku sünni juures vaja vaid ämmaemandat, kes käsutab naist pressima, samas kui keisri juurde on vaja kirurgi ja anestesioloogi ja veel mõnda tegelast. Riigihaiglatele on kasulik, et naised sünnitaks loomulikult, sest loomulikule sünnile kulub vähem raha. Kui kõik naised hakkaks keisrit tahtma, siis läheks riigihaiglad varsti pankrotti.
Loomulikult sünnitanud naiste lõhkikäristatud ja väljaveninud vittudele riigihaiglad loomulikult ei mõtle. Nende eest maksab naine ise, kui hakkab seksiprobleemidele abi otsima. Seksuoloogid, seksipoed - kõik see maksab raha, aga selle eest ei maksa riik. Riik saab uue maksumaksja väikse raha eest kätte ja maksumaksja sünnitaja vaadaku sestpeale ise.
Tegelikult taandub keisri-mittekeisri küsimus sellele, kas sul on raha või mitte. Kui sul on raha, siis sa jalutad erakliinikusse ja lased endale teha plaanilise keisri. Lamad natuke ja seksid jälle. Kui sul raha ei ole, siis lähed riigihaiglasse, lamad samuti natuke ja teed sestpeale hoolsalt vituharjutusi.
Minu meelest on need tupe- või vituharjutused naistele alandavad. Ja see "lapsele on loomulik sünnitus parem" on hölyn pöly, nagu soomlased ütlevad. Lapsele on parim see, kui tal on õnnelikud, seksi nautivad vanemad, pingetest vabad ema ja isa. See loob lapsele kasvuks ja arenguks parima harmoonilise koduse keskkonna.
41 kommentaari:
Odavam on ta küll, lisaks teie mainitule ka seepärast, et emal ja lapsel on vähem tüsistusi. Ka tüsistuste ravimine läheb maksumaksjale maksma.
Tupeharjutusi tasub teha ka mittesünnitanud naistel. Vananemine teeb meie keharakkude kallal ühtemoodi tööd. Sünnitanud naistel, kes on harjunud neid harjutusi tegema, võibki siis olla nii 40-selt palju tihkem tupp kui aktiivselt seksival mittesünnitanul.
loll jutt.
loomuliku sünnituse juures on tugiisik kellele midagi ei maksta, ämmaemand käib korraks vaatamas ja väljutuse ajal toeks olemas. pealegi on ämmaka tund odavam kuna haridustase madalam.
keisri juures on anestesioloog, kirurg v. güne ja ämmakas.
arvutage nüüd ise kumb kallim on.
ning täpselt nagu ei mõtelda teie arvates loomulikult sünnitanud naiste väljaveninud tuppedele ei mõelda ka keisriarmide ilule, liidetele ja aastaid kestvatele võimalikele valudele.
lühinägelik seisukoht
Kusjuures ei veni midagi synnitusel valja. Ja seks on parast synnitust paremngi kui ennem. Isegi siis naturaalselt synnitanult. Rasedus on kyll monele raske ja ebameeldiv, kuid tagantjarele ainult positiivne ja ainulaadne kogemus. Olen kindel, Irja, et ka Sinu arvamus raseduest ja synnitusest muutub parast enda kogemusi.
Aga las Inno kirjutab kuidas temal Ingridiga see asi oli! Kas venis vitt peale sünnitust välja? Kas Inks tegi vituharjutusi? Kuidas tunne oli pärast nikkuda?
Või Ingrid hoopis keisri?
Kas Inno viibis sünnituste juures ja millised olid emotsioonid?
Loll jutt suhu tagasi...
Et täiemõõduline operatsioon, kus inimene lahti lõigatakse ning sedamoodi nii emale kui lapsele võimalike tüsistuste hulka suurendatakse, on parem lihtsalt seepärast, et kellegi pisike noku enam mõnu ei saa.
Tegele siis pepuseksiga, kui tupp enam ei meeldi. Mõtted ju on juba omadega p**ses :)-...
geishad suutsid tänu treenitud lihastele väljaspoolt täiesti liikumatuna mehe ning enda orgasmini viia. mina seda veel ei suuda kuid lihaste treenimine on mõnus küll.
pole see alandav midagi, kõikidele ruleb treenimine kasuks sest vanusega lõtvuksid lihased niikuinii.
Irja, lisaks on keiser sünnitust kartvale naisele ka seepärast lihtsam, et ta teab, et ta saab oma oodatud keisri. Laps aga tunneb kõhus iga ema hirmu, südametukset, stressi, mida iganes.
mis liited, mis keisriarmid??? mida on paha ühes 8 cm armis, mis kaob pükste alla? minu jaoks on keisriarm just omal kombel eriline ja seksikas. kiruge nüüd. ning see jutt, et keisriga on aastaid kestvad võimalikud valud on kõige jaburam asi, mida lugenud oled. kui ise oma mistahes opiarmi ei oska kantseldada, siis on tõesti oodata kõiksugu jama.
Enamus vanadel naistel kukub midagis eal seest ära nii et hakkab piss kergelt tilkuma, sünnitasid siis nad või mitte. Seetõttu on ju see tupeharjutus kasulik hoopis. Ja ma sain aru et te seksite ka - tupeharjutused muide pidid mõne nii osavaks tegema, et imeb tupega mehel ilma rapsimata ka paugu lahti.
Ja ei veni see tupp välja ühti, tõmbab osavalt kokku tagasi. Ja ribadeks tõmmatud värk paranes ka vaid paari kuuga samasuguseks kui varem, samas kui keisrilõike arm valutas ja hõõrdus mul veel 2 aastat peale "valutut" sünnitust.
Teil on mingid omapäralikud küsitlused - seksi ja last ju ei saa võrrelda. Üks on mõnu ja teine on õppimine. Ja üheta poleks teist. Sama hästi võiks küsida - kas muna või kana?
ja sellele, kes kirjutas, et rasedus on küll mõnele raske ja ebameeldiv, aga kõik ununeb, siis tead - ei unune ikka küll. ei unune, kui lähed vetsu ja näed, et jooksed verd, kui lamad kuude viis haiglas, käid kolm korda päevas lapse südamelööke mõõtmas olles ise hirmul, kas lapsega on kõik ikka korras, rääkimata tabletist nimega Gynipral (mille nime olin ära unustanud ja spetsiaalselt kapist välja otsisin), seda võtavad nimelt naised, kes lamavad nurisünnitusohuga ja pärast tableti võtmist värisevad füüsiliselt tund aega, sellega kaasneb ka äge südamekloppimine.
laps küll juba kolmene, aga näe - kõik ikka veel meeles. taevale tänu, et ise ei pidanud sünnitama.
Kõigepealt tee endale selgeks, misasi see loomulik sünnitus on. Haiglas selili laual punnitamine ja ämmemanda käskude täitmine ei ole loomulik sünnitus.Loomulik sünnitus on selline sünnitus, kus naine on end sünnituseks ette valmistanud, mis tagab, et mingeid rebendeid ja väljaveninud tuppesid ei teki.
See v.tu väljavenimise jutt on ilmselgelt ülepaisutaud, arvan ma. Kõik naised, kellega olen rääkinud, on öelnud, et on läinud samasuguseks tagasi. Kuna naisele on antud võime sünnitada korduvalt ja korduvalt (kasvõi 10 korda), siis on loogiline, et loodus on hoolitsenud selle eest, et ka pele sünnitusi naine oleks võimeline seksima. Ehk siis tupp on elastne, see on võimeline endise vormi tagasi võtma.
Ja peale selle, naine saab ka ise selle heaks palju ära teha. Näiteks teha sporti, et alakeha lihased oleksid toonuses. Ja tuppe hoiab toonuses misasi? - no eks ikka pidev seksuaalelu!
Sporti teen niikuinii, sest mulle meeldib liikumine ja meeldib kui mu lihastik on heas toonuses. ma küll ei leia, et mistahes võimlemisharjutus mulle alandav oleks, kui see toob mulle kasu. Seksin ka niikuinii kogu aeg, sest seks on hea.
Pooldan aktiivsünnitust - et juba enne sünnitust mulle õpetatakse, kuidas hingata, kuidas pressida jne., siis on see valu ka paremini talutav. Tuimestust ei poolda, sest kardan, et siis ma ei tunne oma lihaseid enam üldse ja sünnitus jääb soiku ja hakkab venima...
Jah, tahan , et võimalikult palju sünnituse juures sõltuks MINUST, mitte arstist, anestesioloogist või krt teab kellest. Ilmselt usaldan siis ennast nii isiklilkus asjas nagu sünnitus rohkem kui kedagi teist.
Jah, midugi võib juhtuda midagi paha ja mul tuleb kõht lõhki lõigata. Sama hästi võib mul näiteks pimesool vms. teine asi üles ütelda ja tuleb op teha. Mis siis teha, halb õnn, ega ma ennast ei halvustaks selle eest.
Aga kindlasti ei ole keiser - lõhki lõigatud kõht ja suur haav emakas- asi, mida ma endale sooviks, kui on võimalus seda vältida.
Olen oma arust realist. Arvan, et tõenäoliselt läheb kõik hästi, aga tean, et on mingi väike võimalus, et läheb nihu ja siis sõltub arstide oskustest. Aga kui ma elaks nii, et korrutaks endale: tõenäoliselt läheb nihu, tõenäoliselt tuleb mul hirmus valus sünnitus, tõenäoliselt venib mul v.tt välja - andke andeks, ma lihtsalt ei suudaks sellise pessimismikoormaga elada, ma saaks kohe depreka!!!
Sama hea oleks endale igal autosõidul sisendada - appi, niikuinii juhtub õnnetus, jään vigaseks või suren.
Kas see, kes siin oma olematute keisritüsistustega kiitleb, annab tõesti Irjale garantii, et Irjal tüsistusi ei teki?
Loomulikult on neid, kellel liiteid ei teki, aga me ei saa selle põhjal ju järeldada, et kellelgi ei teki.
Lapsele on parim see, kui tal on õnnelikud, seksi nautivad vanemad, pingetest vabad ema ja isa. See loob lapsele kasvuks ja arenguks parima harmoonilise koduse keskkonna.
no see on ebaküps, lapsik ja lühinägelik suhtumine - muud ei oska öelda! lapsele on parim, kui ta sünnib emale ja isale, kes on valmis last kasvatama, tema pärast öösiti üleval olema, tema arengut suunama ja tema eriarvamusi aktsepteerima. lapse saamine tähendab, et elus on muudki peale seksi, laps ei ole see asi, mis teistel on ja oma rahuldatuse vahele võiks siis ju KA olla.
hoopis omaette teema on oma lapsele teise vanema valimine. Irja - kas sind ei tee ettevaatlikuks, et sõnades oma olemasolevaid lapsi armastav inno tegudega oma lapsi päris julmalt materdab?
Inno - kui naine on lapse saamiseks ebaküps(võibolla vanade vanemate laste probleem?) tekib küsimus: kui sa väidetavalt juba eelmisi lapsi ise ja üksi kasvatasid, siis oled sa valmis kasvatama nüüd lapsikut naist ja tema titte ka lisaks?
Ok, mis ma ikka teid kiusan - ütlen siis välja, et keisrilõikeks läheb mul nagunii. Sellesama haige jala pärast ja see on minu arsti seisukoht. Et siis mind ei saagi ümber veenda, sest esiteks on see minu puhul meditsiiniliselt ainuvõimalik ja teiseks ma ka tahan seda.
Samas, kui mul ka poleks meditsiinilist näidustust, otsustaksin ikkagi keisri kasuks ja soovitan seda ka kõigile teistele naistele. Mitte ükski argument, mida esitasid loomuliksündi pooldavad naised, ei suuda mind veenda selles, et loomuliksünd on parem. Ma arvan, et naised, kes on loomulikult sünnitanud, lihtsalt tahavad, et nende suguõed kannataks täpselt samamoodi kui nemad. Naised on kadedad, oi kui kadedad nende peale, kes saavad ja tahavad seksida. Seepärast tahavadki nad ka teistele samasugusi kannatusi peale pressida. Ärge laske end petta, sünnitage nagu ise tahate.
tervislike eluviiside promomine on ka odavam kui ebatervislike tagajärgede ravimine.
kuid kui siin juba keisrikiitmiseks läks siis teen ettepaneku saat akõik naised lõikamise teel lapsi saama mitte sünnitmaa. ning puuduvad ressursid võiks tulla vanainimeste arvelt. näiteks kui anestesiolooge on vähe sest naised tahavad keiserdamist siis üle 70 aastaseid infarki üle elanud inimesi ei operereeitaks - kusagilt peab ju kulusid kärpima ka
Irja, sinu kommentaarist peab järeldama et loomulikult sünnitandu ei naised ei saa ega taha seksida?????
ära kõiki oma emaga ühte patta topi
vastavate kogemuste puudumisel tark inimene uurib tausta, kuulab erinevaid objektiivseid seisukohti ja kujundab siis oma seisukoha.
rumal inimene ei kuula vaid on oma vanades varajastes kompleksides kinni ning otsustab selle põhjal.
eriti loll soovitab oma eelnevas lõigus kirjeldatud otsust ka teistele.
Mind teevad rämedalt ettevaatlikuks vaid sellised mehed, kelle jaoks on teemasid, mis on tabud, kellega ei saa rääkida absoluutselt kõigest kogu maailmast, piiblist rentslisügavusteni välja. Vot sellised mehed olen ma alati saatnud perse, ükskõik kui musterkodanikud nad on olnud.
Seksivaid vanemaid on lastele väga vaja. Seepärast just, et sellised vanemad on rahumeelsed, ei karju üksteise pääle, musitavad ja kallistavad üksteist, toetavad üksteist. Kui seksis kõik korras, siis on ka suhtes kõik korras. See ei ole lapsik seisukoht, see on seksita elanud vanemate lapse seisukoht. Ja kindel seisukoht.
Võtsime juba Innoga otsuse vastu, et mina hakkan arsti juures käima ja sünnitan Soomes. Seal meditsiin nati rohkem arenenud kui meil siin, pealegi olla Fertilitasega probleeme. Et kui tekivad komplikatsioonid, siis küüditatakse sind ikkagi keskhaiglasse. Usun, et Soome arstid oskavad mulle ka nõu anda, mis mu haiget jalga arvesse võttes kõige parem on.
Räägi, räägi, Irja. Küll Sa hakkad teist juttu rääkima, kui kord ise sünnitanud oled. Sa pole esimene ega viimane, kes sellist arvamust avaldab ja siis hiljem hoopis teisiti maailma asju vaatama hakkab.
kuna sa oma jala tõttu loomulikul teel sünnitada ei saa, kas siis sellepärast mustadki neid, kes loomulikult sünnitavad? et nagu hapud viinamarjad?
PS. mees mul siin üle laua ja just küsisin enda vitu kohta. väitis et pole mingit muutust toimund. aga ta on pugeja kah :D
Irjale...
...näed siis Irja, miks naised, kes sünnitanud isegi arsti soovitusel, ei julge rääkida avalikult sellest, et nad sünnitasid keisriga? sellepärast, et saabub kohale kari nõiapõletajaid, kes taovad endale rinnale, et nemad on ise sünnitanud ja need, kes eelistavad keisrit, nendel aetakse enne põlema panemist pea paljaks. seepärast ei tahagi naised oma keisrilõike teemal kogemusi jagada, sest otsekohe saad sõimata. juba siinsed eided, kes jauravad ja jauravad, ajavad hirmu peale. jubedad lehmad.
sulle soovitan soojalt Soome minna ja mõelda siiski keisrile. minu jaoks oli see nagu jäätisesöömine, las nüüd nõiapõletajas viskavad veel hagu juurde.
Vastupidi, mul on nii kahju neist naistest, kes peavad loomulikult sünnitama. Kui mul seda jalavärki poleks, siis telliks ikka keisri. Ja maksaks või 100 000 selle eest, ükski hind poleks kõrge, et ei peaks punnitama. Ausalt.
Ja minul on kahju neist naistest, kes ise sünnitada pole saanud. Irja, Su jutt hakkab meenutama vandenõuteooriat - kõik naised, kes loomulikust sünnitusest õuduslugusid ei räägi, on osalised "keisrinaiste" kiusamises.
Minu jaoks on need kaks sünnitust, mis mul on olnud, võimsaimad kogemused mu elus. See on sügavalt enda sisse minek, sisekaemus, kohaloleku kogemine ja palju muud. Egoistlikult võiksin soovida veel lapsi (lisaks muule) just sünnituskogemuse pärast. Seepärast ma pole nõus Sinuga Irja, et sünnitamise propageerimine on naiste omavaheline pahatahtlikkus.
Aa, ja veel üks mõte. Lapse ilmaletulek on tema tulek, ta sünnib ise, see pole naise "sooritus". Naisel on niivõrd-kuivõrd võimalik seda tulekut pehmendada. Igalühel vastavalt oma kaasasaadud, õpitud, heastataud pagasile. Seega on vägivald nii lapse ise välja võtmine kui ka väga "punnitamine".
Ikkagi taandub kõik sellele, et pole võimalik pääseda oma jamadest vaid need tuleb endal pöörata ja luua paremat maailma.
to 19.55
mine ja sünnita siis veel ja veel ja veel, mis sa siin blogis mölised.
mu kolleegil ja toanaabril oli hea kogemus - kui ta usaldas mulle ja teisele kolleegile, et lapse liiga suure kaalu tõttu peab ta saama keisrilõike, sest suhkruhaigetel on reeglina suured lapsed, tema oma oli 4, 5 kg, hakkas üks kolleeg, kes ise nii laia puusaga ja suur, et võiks kasvõi pärakust lehma välja sittuda, seletama, et ta LAUSA PEAB ISE sünnitama.
Asi lõppes sellega, et suhkruhaige hakkas nutma ja sõimasin sellel laia puusaga "heasoovijal" näo täis. nõndaks - igaüks võiks asju püüda ka teise mätta otsast vaadata.
Ma pole ka selle vandenõuteooriaga nõus. Minu soovitused siin olid küll ainult heast tahtest, sest ei tahaks ka vaenlasele sellist keisrijärgset üleelamist ja pikaaegseid tüsistusi, mis näiteks mu sõbranna sai. Olin see, kes pani need lingidki, aga Irja ilmselt ei vaevunud neid vaatamagi - nii kindel on tema veendumus.
to kairi
palun mine nelipühilaseks või jehoovatunnistajaks, sest sul tuleb naiste sünnitama veenmine nii hästi välja, et hüüa või halleluuja selle peale.
võta õige pakk Vahitorne pihku ja käi ühe ukse tagant teise ning näed, et kõik tornmajad siin Tallinnas pöörduvad.
Ma ei saa üldse aru, milleks see pikk jauramine sünnitamise ümber, kui sa, Irja, sünnitada ei taha ja ei ole ka normaalselt võimeline sünnitama. Ära siis sünnita. Ega maailmal niikuinii teie last vaja ei ole, siin inimesi niigi palju.
Ma arvan, et me võime nüüd teha kokkuvõtte. Et igal naisel peaks olema võimalik sünnitada nii, kuis ise tahab. Kes tahab loomulikult, ole hea ja punnita. Kes keisrit, sellele peaks seda võimaldatama. Soovi korral.
Irja,
Tartus on ju ometi kliinik Elite, kus nad suurima heameelega keisreid teevad.
Anonüümne kirjutas:
"Inno - kui naine on lapse saamiseks ebaküps(võibolla vanade vanemate laste probleem?) tekib küsimus: kui sa väidetavalt juba eelmisi lapsi ise ja üksi kasvatasid, siis oled sa valmis kasvatama nüüd lapsikut naist ja tema titte ka lisaks?"
Kuigi Irja on kohati kiuslik, on ta siiski väga armsake.;)
Jah olen küll. Ma juba teengi seda.
inno hinnang:
Kuigi Irja on kohati kiuslik, on ta siiski väga armsake.;)
jep, no kui mu mees mu kohta nii ütleks, tekiks mul tunne, et olen lemmikloom.
aga siiski, kuigi väidad, et juba teed seda, siis - sa tegid seda ju ka ingridiga. keetsid, küpsetasid, kasvatasid lapsi... ja tüdinesid. olgem ausad, see ei tekita minus näiteks tunnet, et oled edaspidi valmis PÜSIVATEKS kohustusteks.
võrdlus lemmikloomaga tekibki sellepärast, et suur osa neist kodututes koertest-kassidest võeti ka majja, kui nad olid armsad. millegipärast siis kui enam ei olnud armsad või lihtsalt tüütasid ära, jäid nad ilma hooleks.
nagu su enda (vist ikka sinu?) pojad.
oletame, et irja on suuteline emaks kasvama, see tähendab muuseas absoluutselt alati ka mõttemaailma muutumist. ta ei ole siis enam see seksikiisu. mis siis saab? uus armsake???
Ma üldiselt olen väga truu.
Aga ma tegin selle vea, et ei uurinud hoolikalt. Ja enda arust võtsin majja armsa kiisupoja, kes osutus tegelikult lõvipojaks. Alguses on kõik väga ühesugused. Ja kui see armsake lõvipoeg suureks kasvas, tahtis ta mind ära süüa.
Mina aga olen armas kassipoeg, ja tahan ikka omasugust. Et siis koos nurru lüüa.
aga et see lõvi- ja kiisupoja jutt on ikka rohkem jaanalinnu oma :D
probleem ongi ju selles, et reaalses elus jäävad loobujad loobujateks ja jooksikud jooksikuteks ja keppijad keppijateks. milleks sinna lapsi vaja on?
ja koos nurru lüüa on muidugi tore, laske rõõmsalt edasi.
ps ega mul nende metsikute keldrikasside vastu ka midagi ei ole, kui nad ainult ei sigiks...
abielutruuduse sümbol on koer. Kass on ju vaba metsloom, kes lihtsalt teeb näo, et kohaneb inimesega, kes ta ninaesise eest hoolitseda püüab:) Vanas Egituses asendas aga kass tihtilugu lõvi usutoimingute puhul. Odavam ja käepärasem.
Postita kommentaar