Paluks pasunahelid!
Ta-daa!
Kõike arvesse võttes ja teadjatega rääkinud, olen jõudnud tõdemuseni, et STIILSED JA SEKSIKAD NAISED EELISTAVAD KEISRIT.
Ja kuna ka mina olen stiilne ja seksikas, siis pole küsimust: keisrilõige on ainus, ma kordan, ainus võimalus inimväärselt sünnitada. Sünnitage aga te, teised, kes vastu vaidlete, pealegi lehmalaudas ja neljakäpakil, isegi põllapääl võite ähkida ja puhkida, kui heaks arvate. Ja võistelge omavahel, et kes kangemini pressis, kes orgastilisemalt oigas, kes teadvuse kaotuse piiril olles päästvast epiduraalsüstist loobus. Võiksite korraldada koguni sünnitusvõistlusi ning kõige kangelaslikuma sünnituskangelase valimist. See tasakaalustaks pisut me hoorusest ja kiimast kubisevat maailma.
Me teised seame aga sammud mõnusasti õdusasse erakliinikusse, siin- või sealpool lahte ning maksame häbenematult mugavuse eest. Stiili ja seksi eest. Eneseväärikuse eest. Lauda taga sünnitajate möginad meid ei koti. Minge pikalt perse.
43 kommentaari:
Too mõni näide ikka ka.
Irjaga nõus. Need, kes loomulikult sünnitanud ei peaks demoniseerima keisrit ja vastupidi.
Aga miks kohe teise äärmusesse? Miks laudas? Kas ei võiks seda teha hoopis chillilt mullivannis küünalde ja muusika saatel, nagu need staarid, keda mainisin?
tundub, et üritate külastatavust üleval hoida?
stiilsed ja seksikad? pritni ja viktooriapekham??
kui sa just nendega sarnaneda soovid.... aga minupärast annaminna!!! ära ainult seda teistele soovita kuni pole mõlemat varainti proovinud
Kas ropendamine ja endast erinevate inimeste mõnitamine on nüüd stiilne ja seksikas?
Aga kuidas sa kunstlikku viljastamisse suhtud? Ise teeksid seda?
vuih, Irja, see on tegelt savi kuidas su järeltulev põlv siia ilma tuleb. ega naise elu pole ainult titetoomine. sa ju ise propageerid seda ja mina olen sinuga hullult nõus. jäta nüüd see sünnitamise-jama ja ka omad hirmud, eks saad neist ise omamoodi üle. tahaks nüüd jälle lugeda head ja teravat teksti elulistel teemadel (seks käib selle määratluse alla küll)
Keegi ei demoniseerigi. Keisri ohtlikkus on teaduslikult tõestatud fakt, mitte mingi müüt. Kui Irjal ei oleks sellist eluvõõrast shal-lal-laa, leban-voodis-ja-loen-ajakirju suhtumist, vaid ta oleks korrakski ka teise poole argumentidesse süvenenud, ei oleks see asi siin nii teravaks läinud.
Üks oluline asi veel parandada: seksihuvi kadumine pärast sünnitust ei ole tavaliselt seotud sellega, et midagi tupe kaudu väljus, see on hormonaalne. Ja võib vabalt juhtuda ka pärast keisrit, seda ei tea kunagi ette.
Ma soovitaksin kolida mõnda riiki, kus on lubatud surrogaatemade kasutamine. Siis pole vaja olla ei rase ega sünnitada ning kepp ja keeks võib käia ööpäevaringselt. Noh, natuke ebameeldiv ju pidavat olema kunstlikuks viljastamiseks vajalike munarakkude eemaldamine, aga tupe elastsuse säilitamise nimel pole see ometi mingi ohver.
Ma lisan siia tagasihoidlikult, et on neid, kes käiksid tänaseni jalgsi Tartust Tallinna, Tartust Riiga, ja ma ei tea, kuhu veel, maailma lõppu. Sõidaksid kummipaadiga üle Atlandi. Maru vahva, naturaalne, paneb kõik paika, litsub kõik veed välja. Ja on neid, kes roniksid ka elema puu otsa tagasi. Ja tõesti, sünnitaks neljakäpakil lehmalauda söögisõime.
Aga, sõbrad, hoopis teine asi on sõita autoga Tallinnast Tartu, lennukiga üle Atlandi ja lasta laps välja võtta ilma mingite lisajamadeta. Sest muidu peaks kaasaegse meditsiini kuulutama täiesti mõttetuks. Näiteks luumurru puhul, loomulikult kasvab ise kinni ka lahtine murd, aga mismoodi?! Võib eluajaks lombakaks jääda. Nagu paljud naised, kes ise sünnitamist proovinud. Nutavad salaja omaette. Aga blogis soovitavad teistele sama. Ma tean. Ma soovitan ka meestel sõjaväkke minna. Tuttav tunne.
Vaatasin järgi: tegelikult sureb keisrilõike tagajärjel ainult üks naine iga 2500 kohta, nii et risk on üsna väike. Mis siin siis ikka vaielda, kui muid tüsistusi ka ei karda, laske käia.
Miks sa seda kogu aeg rõhutad justkui oleksid meeletult sexy? :) Ei, ma ei taha midagi halba vihjata aga lihtsalt seksikus pole kindlasti see esimene asi kindlasti mitte millega sind seostaksin :) Pigem jääb hoopis märkamata.Täiesti tavaline keskpärane normaalne eesti neiu, tänaval tähele ei paneks jne.
Läks veitsa teemast kõrvale aga mõtlesin, et küsin ära.Laste teemad suurt huvi ei paku kommenteerida!
Kusjuures keisrile lähevad ka kõik probleemsed sünnitajad, pole siis ime, et seal suremus kõrgem, kui tavalistel, 1:10 000. Kui mingi jama, tehakse keiser. Aga enamasti jääb see keiser hiljaks.
Üks asi veel, mis jäi postitusele lisamata. Nimelt on sünnitus ainus valdkond siin meie maailmas, kus me käsime naisel korraks tsivilisatsiooni uksest välja astuda, põlla pääl ähkida ja siis uuesti tsivilisatsiooni uksest tagasi sisse astuda ning uks enda järel kinni panna. Elame ilulõikuste, digi- ja tehnoloogia supersaavutuste ajastul, aga sünnitamises seatakse ikka eeskujuks loodusrahvaid.
Kes tahab elada loodusrahvaste moodi, see mingu elama Paapua Uus-Guineasse, kus kõik naised sünnitavad loomulikult. Ja pangu tsivilisatsiooni uks enda järelt ilusti kinni.
Seepärast rõhutan, et olen sexy, et tänaval on mind on alati tähele pandud. Nüüd ja varem ka, enne Innoga kohtumist.
Naiste tähelepanu ma muidugi ei püüagi, öäkk, ega ma mingi lesbi ole, nii et palun, ära pane mind tähele.
Naised on mind pigem ohtlikuks pidanud ja oma meeste pärast kartnud (põhjusega).
Oot, oot. Let me get this right. Kui sünnitamine on nagu sittumine, siis keisrilõige on ... nagu sitajunnide eemaldamine operatsiooni teel. Öääk!
Ja kõhule jäävad räiged armid.
Vahet ei ole, et jäävad armid. Mõned armid on seksikad. Lõtv vitt on aga alati traagiline.
Mul üks sõber , kel kolmas naine käsil. Kõik ta naised arvavad, et on sexikad. Enamus tuttavaid, et pigem litsakad. Sama Irjaga, olen elusuuruses näinud ja ütleks - pigem litsakas, kui sexy! Aga ideaalne naine ongi lits, kokk ja mida iganes veel.
Lesbid on öäk????
kuhu on kadunud su tolerants???? ning ülim seksapilsus ja vabameelsus - oled ju isegi fantaseerinud seksist naisega... või oli see jutt vaid meestele meeldimiseks - neile ju see meeldivat?
On ikka totakas jutt :) Irja on nii hoogu saanud ja lahterdab inimesi puht nende valitud sünnitamismeetodite põhjal labasteks ja stiilseteks - sa oled küll siin ainus, kes inimest ainult läbi tema sünnituse väärtustab :) Kuigi püüad kogu aeg looduslikul teel sünnitajatele seda silti külge kleepida.
Saad aru, enamik inimesi, kes on saanud lapsevanemaks (nagu mina), mõtlevad NII palju muudele asjadele - täpselt nii nagu ka enamik neist, kes pole veel lapsevanemad... viimasel ajal küll sina ehk mitte - kui see, et kuidas ikka sünnitatud või last kõhust välja lõigatud sai. Sellest on asi väga kaugel, et sünnitus oli ja jääb elu kõrghetkeks, kamoon. Mingil määral siis elu alles algab, vähemalt täiesti uuelt lehelt, kui lapsed käes. Mina valisin loomuliku sünnituse iseenesestmõistetavalt, ei tulnud selle pealegi (polnud nagu põhjustki), et mingit muud varianti ihata... ja ei ole sellele suurt tagantjärgi mõelnud. Rääkimata sellest, et taoksin endale vastu rinda ja karjuksin kõigile, kui ägedalt ja oiates, käpuli ja põllul MINA ikka sünnitasin. Lihtsalt, elu nõuab oma. Ning olen sama stiilne ja seksikas kui mu looduslikul teel sünnitanud sõbrannadki :P (peaksin vist igaks juhuks ka ära mainima, et ei, tupp ei ole välja veninud) Ilmselt tunned sa siin tungi vastu vaielda ja hakata mulle selgeks tegema, kuivõrd matslikud me tegelikult oleme, aga palun lase olla! Kapaga - ei, koormaga - tolerantsust kuluks teile ära, neiu! Rääkimata elutarkusest :) Ja et sa ei saaks hakata mingeid sõnu väänama - EI, ma ei arva, et ainus moodus elutarkust omandada on loomulikul teel sünnitada :P Saa juba sellest sünnitamise asjast üle ja hakka elama.
eks ta oles tiilne ja seksikas jah et sanitar su jalgevahet kasib (ka peale keisrit on tupest tugev verejooks), kateedrit ja siibrit paika sätib...
peale operatsiooni oled intensiivravipalatis ja seal Inno sind harida ei saa. hiljem hakkab jah Inno su mähkmeid vahetama ja sitta harima
Sect.Cesaere seksikas? Võib ju olla arvestades, et maailma esimese säärase lõikuse (mil puhul ema ja laps hinge jäid) tegi 16.saj üks saksi kingsepp oma naisele. Kõrtsis vatsa pigitraadiga pärast kenasti kokku ja puha:)
Irja, Irja, sa vist üldse ei usu, mis Inno räägib. Et tupp ei veni välja.
Mulle tundub, et sa teed vea, kui annad Innopoolsele lapsesurvele järgi. Kui naine ise lapseks valmis ei ole, siis ta ei saagi lapse huvidele mõelda. Kas ei ole nii, et keiser tundub sulle alateadlikult atraktiivne seepärast, et sellele võib järgneda kuu või paar võimetust lapse eest hoolitseda?
Väike soovitus. Kui teooria osa on läbitud, aga praktika tegemata, ehk kõva häälega ei õpeta! Tee asi ära, siis jutusta!
Oeh. No tore kui Sa Irja arvad, et stiilne ja seksikas oled. Kesse ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise. Mina teie blogi andunud lugejana olen küll väheke teisel arvamusel, aga see selleks. Seevastu mina ise olen täiesti kindlalt seksikas, oluliselt seksikam kui Sina. Aga näed, sünnitasin u pool aastat tagasi loomulikul teel. Kusjuures olin kunagi täiesti veendunud, et ma ei kavatse üldse sünnitada. See tegevus tundus mulle õudsemast õudsem ja jubedamast jubedam. Kuni hetkeni mil rasedaks jäin. Naljakas oli see, et kadusid kõik hirmud sünnituse ees. Tekkis pigem huvi see asi läbi elada ja teada saada milline see on ja kas tõesti on nii jube. Keiser mulle ei imponeeri kuna lõhki lõigatud kõhuga, lapiti laual lebada sel ajal kui keegi sealt lapse välja koogib mind küll ei vaimusta. Mulle meeldib ise oma asjadega hakkama saada. Igasuguste tuimestite ja valuvaigistite koha pealt mõtlesin ma, et eks kui asjaks läheb, siis otsustan. Mingi vastane ma küll ei ole, pigem vastupidi - kui valutustamise meetodid on välja mõeldud, siis miks mitte neid kasutada. Aga võta näpust, sünnitus läks nii kiiresti ja lihtsalt, et mul ei tulnud pähegi mingeid vaigisteid küsida. Sest lihtsalt ei olnud valus. See oli mingi muu tunne. Ja kui mul oleks olnud eesmärk sünnituse ajal seksikas olla, siis igatahes loomulik värk on seksikam kui lõhkilõigatud vats. Tagantjärgi võin öelda, et see oli väga huvitav ja erutav kogemus. Jutt väljaveninud vitust on kah puhas jura, vähemalt minu puhul. Kusjuures ma olen õnnistatud üsna kitsa vituga kui aus olla ja oleksin õnnelik olnud kui see oleks veidi välja veninud, aga võta näpust. Ikka sama kitsas nagu enne.
Igaks juhuks mainin ka, et ma pole mingi vaovahel või lehmalaudas sünnitaja tüüp. Olen modellimõõtudes 33 aastane pealinlane, avatud silmaringiga ja arukas. Armastan kohvikuid ja raamatuid nagu teiegi.
Aitäh põneva ilukirjandusliku blogi eest!
ma olen olnud nii "stiilselt seksikas" kui "lehmalaudas käpuli".
"Seksikas stiil" oli arstirohulõhnaline ebaseksikas operatsioon, umbes sama seksikas kui pimesool välja lõigutaks, läks maksma inetu armi, "lehmalauda käpukil" toimus soojas vannis, mina ise ei teinud midagi, ei pressinud vms, oli tunne nagu ma oleks mõni kehaväline objekt, kes kõrvalt jälgis kuidas keha ise pressis, kogu seksivärgindus tõmbus loomulikku asendisse tagasi vähem kui kuuga.
Ja pealegi - kõik need ebaseksikad muutused naise kehas tulevad mitte sünnitusest vaid rasedusest endast. Näiteks ripakil tissid. Või väljaveninud kõht. Või triibud kõhul ja kintsudel. Või hemorroidid, mis ei pruugi kaduda kunagi.
Ma pakun, et sa lihtsalt kardad. Ja ei julge sellest hirmust üle olla.
Kuule, Irja, kas miljonid on pähe löönud?Perse saatmisele tuleb vastata . aitäh küllakutse eest!
Ma vaatasin google'iga keisriopi ja keisriarmide pilte, ei olnud väga seksikas.
Hâsti naljakas on kuulata neid sünnitamata naiste lugusid sünnitamisest, justkui saaks rääkida adekvaatselt asjadest, mida ise kunagi läbi pole teinud. Aga see selleks. Kunagi 13-aastasena olin ka ise kindel, et mina kunagi last ei saa, sest sellist ôudust, nagu sünnitamine, pole ma valmis läbi tegema. Ônneks kasvab enamus naisi sellest hirmust välja ja kui kord asi niikaugel, siis on paljudel tohutu "pettumus" : miks räâgitakse sünnitusest selliseid kohutavaid lugusid ja külvatakse asjatut hirmu, sest tegelikult pole sünnitamine midagi hirmasat, lihtsalt väike pingutus, mida päris iga päev ei viitsiks läbi teha. Täpselt samamoodi pole sünnitamine mingi kangelastegu, milega praalida, et mina nii vôi mina naa, see on lihtsalt armas sündmus, mille tulemusena tekib ilma uus elu. Tundub, et Sinul, Irja, pole lihtsalt olnud kedagi, kes neid asju natukene selgitaks. Ja räägiks ka sellest, et tegelik pingutus algab alles siis, kui laps ilmale toodud, ükskôik, kas siis loomulikult vôi arstliku sekkumisega. Sest usu, magamata öödest ja suurest elukorralduse muutusest tulenevat seksikust-vôi pigem selle puudumist- ei saa saa Sa omale küll ühegi raha eest osta. Jôudu ja kainet meelt!
lugesin kunagi mingit teaduslikku artiklit. selles oli seletatud sünnitamise kasulikkust just lapsele. loomuliku sünnituse käigus tekivad rinnapiima kaitsvad antikehad ja neid on seal kõigerohkem esimese tunni jooksul. niiet kohe, kui laps väljas, tuleb ta tissiotsa panna. keisri puhul neid ei teki.
samuti on sünnituse juures oluline sünnitaja asend. kõigehullem ongi selili lauapeal... ja beebi karjub sellepärast, et ka temal oli hirmus valus välja tulla.
palun kirjuta nüüd midagi huvitavat ka
kedagi absull ei huvita see, kuidas sa sünnitada või mittesünnitada kavatsed, veel vähem hakkab keegi sinu arvamust sel teemal kõrva taha panema, sest sa ju tõepoolest ei tea tegelikult, millest räägid
su mõtteterad muudel teemadel on aga väga intrigeerivad! palun veel
Ei demoniseeri keisrit ja vastupidi, kuid mõelgem, et sündiva lapse jaoks on siiski väidetavalt oluline sünnitusteede läbimine. Palju loksub paika, lapse ajus ja kehas tekivad ained, mis aitavad tal sündimise ja maailmaga kohaneda. Enamik keisrilapsi peavad oma esimesel eluaastal püsivat ravi saama (kas siis võimlemist, massaazhi vms), et seda kõike tagasi teha. Naise seisukohalt võib ju sünnitus vittu lõdvendada või valust shoki põhjustada või olla väljaastumine tsivilisatsioonist, aga lapse jaoks on keisrilõikega sünnitus teistpidi shokk... Lihtsalt mõtlemiseks. Aga tõesti, võibolla on loomulik sünnitus oma olemuselt nö. pimesool. Imelik jäänuk koopainimeste elust...
21:47, sellised kommentaarid on mõttetud, kui Irja ise on korduvalt kirjutanud, et sündiva lapse heaolu on talle vähem oluline kui tema enda oma, ja võrrelnud teda lausa väljaheidetega.
Aga muidu jah, sünnitagu, kuidas tahab.
Ärkasin täna hommikul mõttega, et olen solvunud. Seda tegi blogi sünnitamise ja lapse saamise kirjeldus. Sünnitamine on protsess, kuhu mehi juurde ei lastud, sest naine on punane ja võib rebeneda ja kakada ja koledat häält teha ja meik võib laiali minna. Muidu olete minu meelest loomulikkuse poolt ? Sünnitamine on loomulik. Ja ma olen tõesti vihane, kui mind minu kogemuse pärast paigutatakse rühma "punnitajad" ja "katkine vitt". Tekkis tunne, et olen seltskonnas, kus enamik halvustab miskit, mis mulle on olnud eriline kogemus. Ja ma tunnen kuidas ärritus kasvab ja mõtlen, kas lahkun või ütlen oma sõna. Sest enamus on läinud liiale, ma tunnen pettumust ja solvumist.
Ma ei salli, kui minu väärtusi ja kogemusi sildistatakse ja naeruvääristatakse.
Mine õige ise perse, ausalt.
jebedijeeeee...
rahu, ainult rahu" lausuks siinkohal karlsson. keda ma õigupoolest ju ei salli.
soodomakomorra tahab lisada, et tema arvates on tegu väikese intrigandiga. ja suure mänguga.
mina igal juhul sellele lakkeriputatud magusale kleepekale (loe: blogile) kinni ei jää.
lükkan aga emotsioonid kõrvale ja lendan rõõmsalt edasi.
Pärast seda, kui mulle oli kusi pähe löönud, mõtlesin pisut järgi ja leidsin, et võibolla tõesti, minu tõsimeelsus ei ole lasknud provokatsiooni läbi näha.
Siiski eelistan inimesi, kes on minuga siirad. Ma ei ole härra Westman: viimasele meeldisid inimesed, kelle puhul peab mõtlema, "kust ta seekord mulle noa selga lööb".
Provokatsioon muidugi, aga üsna süüdimatu on niiviisi provotseerida. Kujutage ette, et mõrvakatses süüdistatav plaksutab ripsmeid ja seletab, et ega ma ju TEGELIKULT tahtnud teda ära kägistada, lihtsalt pigistasin natuke, et ta ARVAKS, et ma ta kohe ära tapan...
Kuradi segane lugu on Irja ja sünnitamisega...
Algul väidetakse siin blogis, et lapse saamine on nagu sittumine ja et imeks on seda raske pidada. Mina sain sellest aru nagu peetakse sünnitamist lihtsaks ajaviiteks, et kui oled olnud 9 kuud rase siis lähed korra haiglasse, punnitad lapse välja ja seksid samal õhtul edasi.
Ja siis te hakakiste rääkima, kuidas sünnitus on rõve lehmalaudas punnitamine, kuidas see viib naised minestamise äärele ja kuidas nad röögivad meeletust valust. Aga tavaliselt inimene sittudes ei röögi ega ruiga. Seega nagu ikka pole päris sittumine???
Ja minu arvates, ning see arvamus on kujunenud ainult teie blogi lugedes, ei peaks te (vähemalt praegu) lapse saamist ette võtma.
Pigem tšilli niisama mööda hotelle ja üritusi ringi, sest see sobib sulle paremini. Ja kui kunagi tärkab sus see emainstinkt, et sa võiksid ohverdada oma vitutiheduse ja oma seksikuse uue elu nimel, siis saa see laps.
Mõtle sa ei saagi enam öö läbi orgasmikarjetes väänelda ja seksida, millal iganes ja kus iganes.!
Neid asju, mis mina kirjutanud, pole mõtet Irjale inkrimineerida, ja vastupidi.
Kuigi meie arvamused on üldjuhul kattuvad, oleme mõnedes asjades eri seisukohtadel. Irja pole kirjutanud, et sünnitus on nagu sittumine. Mina kirjutasin. Vastupidi, Irja kardab sünnitust.
Jajah, lapse saamine on väga vastutusrikas ettevõtmine ja tõepoolest peaks seda tegema ainult need, kes on leidnud oma elu armastuse, kes omavahel sovivad, on sõbrad, teineteist toetavad, tahavad palju koos olla. Ja siis, kui keskkond on turvaline, kodu olemas jne. Praegu paljundatakse laste näol õnnetust ja hala, hädaldamist, ning siis seda fetišeeritakse, seda kasutavad poliitikud, kui on pildil koos nn paljulapselistega, kelle elukutse on käe väristamine. See on JÄLK!
Kui oled vaene, raha pole, korralikku tööd pole, või oled muidu saamatu ja loll, siis uusi käteväristajaid ei tee teiste kaela peale! Ja ongi kõik!
hehehe... nii armsad on need perekooli stiilis naised saunas kommentaarid, kuidas keisrilõikest jäävad hullud armid ja keisrilõikebeebid peavad aasta otsa võimlema jne... me ei ela 70ndates, eksole. ma ei tea, mis ajast need google'ist leitud pildid pärit on, aga ilmselt on need väga vanad. mul küll mingit jubedat armi pole. see, mis on, on üldse sellises kohas, et ei paista püksivärvli alt väljagi. algul on beebi ilmselt teist värvi nats, aga hiljem pole enam vahet, mismoodi ta kuskilt välja tuli.
aga te võite ka uskuda, et näts tekitab ajukahjustusi ja et 13.reede on halb päev.
Väga õige jutt! Mõtled samamoodi nagu mina, vähemalt sünnitamise teemal :)
Parimat!
Eks ma olen selle kommiga mõni aasta hiljaks jäänud, aga ikkagi - ehk on mõnel kasu.
Tundub, et parim viis on siiski kodusünnitus, kus lapsele jäävad alles kogu tema veri ja immuniteet. Lisaks tema maks, aju ja silmad jäävad tarbetute süstide tõttu kahjustamata. Kõike seda sünnitusmajas sünnitades vältida pole võimalik. Mida vähem keemiat, seda tervem laps ja tervem ema. Mind ei pea uskuma, aga uurige asja ise ka.
Terveid lapsi ja päikest!
Postita kommentaar