Meilt on küsitud, et millised on siis meie poliitilised vaated ja mis erakonda valime.
Ütlen ausalt, et siiani olen olnud Reformierakonna truu valija. Mulle meeldis nende liberalism ja palgasõjaväe idee. Aga mulle ei meeldinud Iraagi sõja idee. Ja üha rohkem ei meeldinud mulle nende ülbus. Mis paistis välja üha rohkemate reformarite nägudelt. Lausa teleekraanilt vastu. See paistis peaminister Ansipi näolt, kui ta rääkis pronksööst ja koertest. See kumas läbi mulle varem nii väga meeldinud Laine Jänese kirjast, kui ta vastas mu murekirjale, kus kurtsin talle Tartu linnapea Urmas Kruuse ülbust (kes ähvardas mind ehitusjärelevalve ja trahviga, kui olin rääkinud Tartu Ekspressile sellest, kuidas tahan ühel päeval Tartusse kirjanduskohviku-galerii rajada) sedasi, et "vast saate seal härra linnapeaga ikka asjad korda". Kusjuures mina olin eelmistel valimistel andnud hääle just Laine Jänesele. Ja Laine Jänes on ju ikkagi kultuuriminister, kes peaks kirjanduskohviku avamise mõttele südamest kaasa elama. Aga Laine kolis Tallinna ja oli korraga tähtis tädi valmis. Isegi Ingrid Tähismaa tegi temaga intervjuu, kuis paha-paha Viljar tema juurest ära läks. Targu jäeti mainimata, et enne seda oli Laine ise ei kellegi muu kui Andrus Ansipiga tiiba ripsutanud. Mulle ei meeldi ka reformikate silmakirjalikkus. Ja Rein Langi ülbus olukorras, kus temaga Tartus kaasas olnud naisisik ähvardas tavalisi inimesi tänavalt vangi panna, kui nood neist pilti tahtsid teha, ületab muidugi kõik ülbused. See on selline jäine, oma haavamatuses kindlate inimeste ülbus, absoluutse monarhi kõigutamatu enesega rahulolu.
Tibud tibudeks, Edgaril on ka tibu, aga Edgari tibud ei ole kunagi inimesi vanglatega ähvardanud. Vastupidi, Evelyn Sepp, Kadri Must jt on alati väga armastusväärsed ja viisakad. Ei kärgi isegi ajakirjanikega, rääkimata siis tavainimestest. Kui me Innoga Siiri Oviiri Brüsseli lennujaamas koos Tunne Kelamiga tabasime ja tast pilti tegime (ja Inno tegi tast palju pilte, igast küljest), siis Siiri (ja samuti IRL poliitik Tunne Kelam) ei ähvardanud meid mitte millegagi. Vastupidi, ta vaatas kaamerasse, küll veidi iroonilise pilguga, et kuulge, Inno Tähismaa, mis te õige mõtlete, aga ikkagi vaatas.
Ja teate, see on pagana oluline. Sest see näitab poliitiku austust tavalise inimese vastu. Ma ei ole kunagi olnud Keskerakonna valija, vastupidi, siin blogis on Edgarit tümitatud nii mis tolmab, aga Edgar Savisaar pole meid kunagi solvanud. Heimar Lenk tervitab meid rõõmsalt, kui trehvame, ja on nõus alati paar sõna vahetama. Samuti Ivari Padar, Tõnis Lukas, Mart Laar, isegi president TH Ilves.
Ja teate, see on sümpaatne. Poliitik ei pea ennast tavalisest inimesest ja ajakirjanikust paremaks. Käisime aasta tagasi Toompeal presidendivalimiste ajal NAKiga Toompeal piketeerimas (minul oli seljas särk kirjaga "Ilves presidendiks!") ja passisime lossist väljuvaid poliitikuid. Meie videokaamerasse olid rõõmsasti nõus paar sõna ütlema Heimar Lenk, Evelyn Sepp, Tõnis Lukas, Ivari Padar ja TH Ilves. Kellest polnud haisugi, olid reformlased. Küllap hiilisid koos oma nõunikega tagaustest välja, et jumala eest mitte lihtinimestega kokku puutuda.
Ehh, kui ma siin meenutama hakkan, siis ehk on huvitav teada, et minu vanaisa Gustav-Eduard Vaher, selle Võru tänava maja eestiaegne omanik siis, pooldas resoluutselt vapse ehk vabadussõjalasi. Pätsisse suhtus ta väga halvasti. Kuna ta oli nö "vales parteis", siis talle määriti kaela ka üks vekslivõltsimine, mille eest mu vanaisa istus kogunisti paar päeva pogris. Aga jahh, Pätsi ta ei sallinud. Meie perekond on niisiis alati kõiksugu "vaikivatesse ajastutesse" äärmise põlgusega suhtunud.
Minu isa Georg Vaher oli selline huvitav tegelinski, et tema armastas ikka hääletada opositsiooniliselt. Sageli selleks, et irriteerida oma paduisamaalasest poega, vahepeal veendumuste pärast. Isale meeldisid Jüri Estam, Jüri Toomepuu ja Tiit Madisson. Ta pidas oma sõpradega häälekaid vaidlusi, miks ta alati selliseid "naljakaid" tegelasi valib. Kui Eestisse saabus lugupeetud kindral Aleksander Einseln, siis sai issust tema fänn number üks. Ta saatis kogunisti kindralile toetuskirja, kui teda rünnati, et pidage vastu, härra kindral, ja kindral Einseln saatis talle vastu kaardi tänusõnadega. Isa kinnitas selle kaardi uhkelt nööpnõelaga oma magamistoa seinale.
Minu tädi Endla ja onu Ruudi Ameerikas, kes on nüüd surnud, olid vabariiklased. Onu Ruudi oli kogunisti vabariiklaste toetaja, saatis neile regulaarselt rahalisi annetusi ja nemad saatsid talle siis omakorda vabariiklastest presidentide pilte ja tänukirju. Onu kogus tänukirjad ja pildid kausta :) ja mul on nüüd kodus üks suur kaust, kus on hulgaliselt Ronald Reagani ja George Bush seeniori pilte. Küll oli raske seda Ameerikast kaasa vedada, aga nii armas mälestus ju, ajalugu.
Okei, kui Tiit Madisson vangi läks ja riigikokku ei pääsenud, eksju, siis valis issu Respublicat. Ta oli ikkagi opositsionäär. Üks tema lemmikpoliitikuid oli Ken-Marti Vaher. Sirgjooneline poiss, kiitis isa. Ja viimastel valmistel valis isa Rohelisi, sest meie Innoga liitusime Rohelistega.
Ohhjahh. Kurb on lasta lahti millestki, millesse oled nii kaua uskunud. Ja ma ju isegi kaalusin Reformierakonda astumist :). Olen kuradi õnnelik, et ma seda ei teinud. Ma ei tea, mis erakonda ma NÜÜD valin. Eks ma natuke mõtlen ja vaatan ringi. Või nii. Nagu ikka, kui sõda on käinud üle maa. Käid, loed kaotused kokku ja vaatad, milline laip veel liigutab.
8 kommentaari:
Mida arvab Inno?
Tegelt polegi nagu kedagi valida.
Reform -- Teate isegi, onju.
IRL -- Kristlik erakond. Kristlus koolidesse. (Kuigi viimastel valisin neid, sest nad lubasid ettevõtluse alustamist lihtsamaks teha ning riigihangete pakkumised avalikustada -- sittagi pole tehtud.)
Rohelised -- Ärimeeste projektierakond. Tuumaenergia vastased.
Keskerakond -- Pidev korruptsioon.
Ega muud üle ei jäägi kui sotsdemokraadid. Ja tunnistan, et nende kohta ei tea ma piisavalt, et midagi konkreetset öelda.
kudas te mudu suhtute tuumajaama rajamisse, mida roheline erakond ei poolda? kas eesti peaks omale tuumajaama tegema?
Kah valisin päris alguses "Plats Puhtaks" Isamaaliitu, seejärel reformi tekkimisest (vist u '95) kuni siiani. Ka peaks kuuluma reformi püsivalijaskonna sekka, kuna olen ettevõtja ja tööandja, küll mitte suur aga ikkagi. Kuid jah, viimase aja sündmused ja majanduspoliitiline jaanalinnumängimine hakkab koppa ette ajama. Nii ei saa edasi minna, reform on oma usalduskrediidi poole aastaga maha mänginud. Keda siis valida? IL koos põhulõugadega? ei. Sotsid, kesikud .. ei.rasvaliit- juba surnudpunt ja ei venelased-ei, jäävadki rohelised või mittemidagi valik....kuigi ma roheliste idealismi ja energiaplaane ei toeta (minu meelest oleks tuumajaam ainuõige lahendus lähituleviku energianälja kustutamiseks, igasugu tuule ja hüdro jms on eesti tingimustes hülgemöla ja liivakastimäng) kuid ehk saab neist asja, kui veidi arenevad, rohelised siis. Ja parem halb valik kui mittevalik=savipäts.
Tuumajaam võiks Eestis olla.
Narvast 40 km idas, praktiliselt Eesti külje all asub üks Tšernobõli tüüpi tuumaelektrijaam ja tuksub päris rahulikult seegi. Keegi ei ole hirmul, kuigi sealse õnnetuse korral oleks eesti rahvaga samasugune jokk, nagu siis, kui see jaam asuks Eestis.
Soome ehitab pidevalt tuumajaamu. Teate, siin pool-polaarpiirkonnas on vaja eluaseme soojendamiseks mingit korralikku energia-allikat. Ja mu meelest on tuumaenergia palju rohelisem kui seda on praegune maa ülessonkimine Kirde-Eestis.
Ja tuule-energia pole ka alternatiiv, sest tuulikud teevad metsikut müra, ja näiteks USAs, kus vahepeal oli suur vaimustus, on hakatud neid juba maha võtma.
Oma tuumajaamaga ostaks Eesti sisse ka vastavad teadmised, et kasvõi näiteks selle piiriäärse Sosnovõi Bori jaama probleemide korral abiks olla.
Ja kui õnnestub see Ignalina uuendamise projekt, siis võiks sealgi osaleda. Kuigi sealt ilmselt Eestile pikas perspektiivis ei jätku.
Mis loomulikult ei tähenda, et Eestis ei võiks tuule-energiat ja teisi alternatiivseid energia ammutamise liike kasutada. Näiteks saared võiks vabalt olla tuule-energia peal. Seal ei ela palju rahvast ja tuult on rohkem. Kasvõi saarte energia-stabiilsuse huvides, juhuks, kui torm suured liinid maha ajab. Ja torm ise on puhas energia! Vaja ta ainult purki püüda.
ken-marti vaher.
üks vastuolulisimaid tegelasi poliitikas. jätab klanitud ja lakutud soliidse sirgjoonelise noormehe mulje.
aga.
see mulje on petlik..
nulltolerandist kihutajaks?
kuidas ta ema mitmeid instanse ähvardas "mul on poeg justiitsminister, kui te end kohe kiiremini ei liiguta siis läheb teil halvast" stiilis?
eesti tõesti vajaks noori rikkumata rahvamehi kes oleksid just rahvamehed- esindaksid rahvast, mitte kahepalgelised diilitajatest karjeristid.
Inno, suured liinid on tänapäeval maa või mere all. Torm ajab maha või lühisesse reeglina väikesed kohalikud liinid, mis õhus on, seega pole tuulikutest kottigi kasu, elekter lännu nii ehk naa. Saksamaa ja Holland on tuulikud täis, kuid juurde enam ei tehta, miks küll? Tuulik on alternatiiv ainult väikesaartel, Ruhnu, Kihnu, laiud jne, ehk siis kuhu pole otstarbekas (nüüd enam)kaablit vedada või kus on veetud siis ökoloogilisemalt elektrit toota (nb, mitte odavamalt!) ja kus vajaduse korral saab ajutiselt ka diiselgeneraatoriga paarkümmend-paarsada inimest ära elektriseerida. Saaremaa-Hiiumaa juba selleks liiga suured ....
Nii, aga kus ähvardas? Millega seoses?? Siis Ken-Marti ema.
Postita kommentaar