Olümpia executive tuba.
Oleme Innoga praegu mõnusasti ühe oma lemmikhotelli Olümpsi executive-toas. Proovime seekord seda ja tuleb kinnitada, et see on väga mugav ja mõnus. Toas on suur lai voodi ning toakujundus on romantiline (oleme naistekorrusel). Käisime äsja Boulevard'is salatit söömas ja kohvi joomas. Tekib mõnus seksiisu. Hehh.
Mõtlen kodututele, keda Kopli liinide majadest välja aetakse. Ja miks nad Alasi tänava varjupaika minna ei taha. Poliitikutele-asjameestele ei mahu pähe, miks kodutud eelistavad viletsaid puumaju korralikele varjupaikadele, kus igaühel oma koiku ja küllap ka ninaesine (tee, küpsised).
Lugesin lehest üllatusega, et kodututel ei ole võimalik varjupaigatoas seksida. Et mehed ja naised peavad ööbima eraldi tubades, olgu neil pealegi parajasti käsil kuum armusuhe.
Kulla inimesed, aga see on ju inimeste ahistamine. Seks on üks inimese põhivajadusi, korraliku ööune, hää toidu ja värske õhu kõrval. Ka kodutul inimesel peab olema võimalus oma seksuaalseid vajadusi rahuldada. Saan aru, kodutute varjupaigas võib-olla ei ole ruumi, aga no ühes voodis võiks ikka lasta naisel ja mehel magada. Mis nad teki all kahekesi toimetavad, ei tohiks olla teiste asi. Tegemist on ju ikka täiskasvanud inimestega.
Kujutan ette, et öeldakse: aga siis nad ju sigivad. Ja mis nende lastega peale hakata. Aga ka sellele probleemile oleks lahendus. Kodutute öömajades võiks jagada tasuta kondoome.
Saan 100 % aru kodutust, kes parema meelega elutseb Kopli liinide majades, olgu need kui tahes põlemisohtlikud, kui läheb varjupaika, kus teda koheldakse nagu last, kes peab kindlal kellaajal voodis olema. Ja kel ei lasta seksida. Kopli liinide majades on küll külm ja ebamugav, aga vähemasti saab seal seksida nii palju kui süda kutsub. Kalli kaissu pugeda. Kaisus on pealegi palju soojem.
Ma saan aru, et me oleme vihased inimeste peale, kes iseendaga hakkama ei saa. Ja mõned meie eest soovivad kindlasti, et nad juba kiiremini kärvaks. Küllap paljud ka kärvavad, juba sel talvel. Aga senikaua, kui nad elavad, võiks neil ju olla inimväärne elu. Võib-olla on seks ainus rõõm, mis neil veel elus jäänud on.
Seks igaühe õiguseks!
Veel vaateid Olümpsi executive toale:
Vaade vannitoale, kus Body Shop kosmeetika.
Vaade toale.
Vaade aknast.
19 kommentaari:
Einoh, inimlik või mitte, aga seos - kodutu ja seks - minu jaoks ei toimi.
Miks? No see va "vuihh!" lööb välja. Nad on ju üldjuhul ikka väga räpased. Ei mina usu, et nad usinalt oma suguelundeid pesevad.
Vabandage peenutsemast :D
(kuigi ega ma pole kunagi aru saanud inimestest, kes end meeleheitlikult enne ja pärast seksi küürivad. No mida! Aga kaisujutud? Aftekas?)
Kurb tõde on selline, et neil ei seisa juba aastaid. Üks mu soome kaabakast sõber näitas mulle ühte soome dokumentaali Helsinki vastavast asutusest, mis asus Ruohonlahti silla all, kui Läänesadamast hakata kesklinna poole astuma, siis võib sellest kohast mööda minna, Mariansairaala kõrval, Hietalahti kalmistu kõrval, see urgas lammutati 80.-ndatel maha. Sinna tehti kunagi rahvaalgatuse korras endiste joodikute algatusel täiesti rahvalik ja demokraatlik kodutute öömaja. Head nahka sellest ei tulnud. Need tänamatud värdjad ei jaga ühiselureeglitest sittagi. Tegelikult oleks kõigile parem, kui kodutud pandaks kahe nädala möödudes riigi kulul magama nagu praegu peremeheta koertega tehakse.
huvitav, kuivõrd on säilinud potents ja seksi-isu sellisel paadunud parmul, kes seal liinidel elab? aastaid odekolonni ja muidu ennasthävitavat elu seljataga. aga seksist rääkimine ja verbaalne kiimlemine on küll alkashidele omane, seda olen märganud ;-)
Jah, aga nad ei oleks räpased, kui sinnasamma varjupaika, mis võiks ümber nimetada tasuta hotellideks, eks ju, teha korralikud dushid ja vannid. Kus nad saaks end ilusti puhtaks pesta.
Ja ega ei saa ju üldistada. Küllap on ka neid, kel seisab. Mina ei poolda kodutute magamapanemist. Ma arvan, et nad hakkaks inimesi meenutama, kui me suhtuks neisse kui inimestesse. Kui me suhtume neisse kui marutõbistesse koertesse, siis ärgem imestagem, et nad käituvad marutõbiste koertena.
seks igaühe õiguseks? it takes two for tango. keeruliseks läheb selle inimõiguse tagamine. masturbatsioon võib igaühe õigus olla. seda saab isegi kodutu seal varjupaigas teki all oma äranägemise järgi toimetada. kui vaid liigsed mõnukriisked toakaslasi segama ei hakka. aga nagu eelpool öeldi - ühiselureeglitest ei tea nad midagi. ja üldjuhul on inimese viinud selle olukorrani siiski nõrk isiksus ja sealtkaudu alkoholismjne ,mis siis kõik kokku pole lasknud eluraskustega toime tulla. mina pooldan ka nende magamapanemist kui kahe nädala jooksul omanikku ei leita. kas teie, I&I, ei tahaks ühte kodutut võtta? nagu te varjupaigast kutsikad võtsite? ;-)
Kaastunne on haigus. Selle haiguse nimi on kommunism.
Tegelikult võiks ju olla nii, et kui mingi jorss otsustab, et ta ei viitsi sittagi teha ja tahab tasuta süüa, sittuda ja nikkuda, siis ülejäänud ontlikud kodanikud jooksevad pead märjaks, et talle seda võimaldada. Suurepärane kontseptsioon!Rahakad lastetud lesknaised leiaks lõpuks ometi oma elu sisu ja mõtte!
Aga mulle tundub, et konstruktiivsem on, kui nimetatud kiht rakendab oma energia endistviisi taimetoidu propagandasse ja kodutute kiisude kaitsesse, sest sündiv ühiskondlik häda on sedaviisi väiksem.
Räägime ausasti. Ega ei taha kodutuid võtta. Nad haisevad. See on lihtsalt jube, kuidas nad haisevad. Ja ma arvan, et selles see probleem ongi. Me jubedasti jälestame kodutuid, nad polegi nagu inimesed meie jaoks. Miks muidu räägime nende magamapanekust?
Ma ei usu ühe kutsika, kodutu võtmisse, sest ega teiste olukord sest muutu. Teised haisevad edasi.
No aga kui ehitada varjukatesse korralikud pesemisvõimalused, siis ehk haiseks nad vähem. Ja me suudaks neist mõelda kui seksivatest inimestest.
Nad ei austa ühiselureegleid? Nojaa, aga ega ühiselamus ei olegi kes teab kui tore elada. Ülikooliajast mäletan, et ka väga paljud tudengid ei austanud ühikates ühiselureegleid. Joomingud ja orgiad olid igapäevane nähtus, heh.
Ma arvan, et me viha kodutute vastu on palju proosalisem. Me vihkame neid, sest nad haisevad. Aga siis tuleks anda neile võimalus end iga päev pesta.
Puhaste inimeste seksi suudab juba igaüks ette kujutada, eks ole?
Enne seksi võiks elementaarse arstiabi garanteerida. Andsin just 100 krooni ühele minu prügikastis sobravale tädile, kuna oli inimesest kahju. Haisust ma ei räägi, tal oli kogu parem käsi gaasgangreenis. Pooled näpud olid ära kukkunud, pooled olid külmavõetud ja musta värvi. Ma eriti ei usu, et ta seksist unistaks.
Ok. ehitame dushid. Aga kui kodanik ei viitsi ennast pesta. TA EELISTAB HAISEDA. Tal on pohhui. Mis siis?
Kui ma olin noorem ja idealistlikum, siis ma andsin korteri ühele sihukesele inimsarnasele olendile. Tal oli võimalus süüa, pesta ja vähese nutikuse korral isegi nussida. Esimesel talvel küttis ta oma elamu seinad ahju, sest ta oli LIIGA LAISK ET VÄLJA MINNA KÜTTEPUUDE JÄRGI. Saad aru, sellised inimesed on olemas. Nad pole mingid fantaasiaolendid. Nad sarnanevad inimesele, aga inimsoo geenifond peaks mind kättpidi tänama, et neid enam olemas ei ole.
Elu on sihuke sitane värk.
Artiklis oma põhimõtteline uba olemas. Kas riik kodututele just seksimise võimaluse peaks tagama ja selle saamiseks peale maksma, ei tahaks nõustuda, aga mingid elementaarsed inimväärsed elamistingimused pesemisvõimaluse ja privaatsuse näol peaks olema tagatud igal juhul. Vastasel korral, kui riik seda ei tee, muutuvad kodutud kaaskodanikele veelgi enam probleemiks - nagu elu väga pikalt ja pidevalt seda kasvõi Tallinna Kopli Liinide näite varal tõendanud on. On täiesti loomulik, et kui kodutul ei ole sisuliselt kuskil õigust viibida (sest kõik kuulub ju kellelegi) ja riigi ning omavalitsuste nn kodutute varjupaigad, on pigem hädapärast vaid öö veetmiseks, sest päevasel ajal nad ju seal viibida ei tohi, otisivad ja leiavad nad mõne mahajäetud urka või maja kuhu oma kompsud tõsta ja aega surma poole veeretada. Iga fauna esindaja (nii loom kui inimene) vajab n-ö oma kohta, kus ta saab olla. See on väga oluline pidepunkt ja eluliselt toimetulekuks ja enese leidmiseks vajalik. See kui lontud, või siis mitte nii lontud, kodutud oma käitumiselt ja suhtumiselt võivad olla, on teine teema. Väga küüniline ja absoluutselt kohatu on kodututesse kui jätistesse või ühiskonna kõntsa suhtumine sellise arusaama baasilt ja koguni õigustada nende nn magama panemist, mis sisuliselt oleks ju teiselt inimeselt elu võtmine ehk tapmine. Pealegi, kes ülepea saab olla lõpuni kindel, et tema, kes ta hetkel kenasti hakkama saab, ja kes kodutute olemasolu üle arvamust avaldada võtab, ise kunagi kodutuks ei võiks muutuda? Selleks ei ole üldsegi mitte palju vaja. Piisab kasvõi mõnest õnnetusest, tervisekaotusest, mõnde nn halbade asjaolude kokkulangemisest, kellegi pahatahtlikkusest ja ongi...voilaa.
Väga õige on artikli ehk Irja seisukoht, et kui me ise ei aita neil inimestel, kel nii hästi ei lähe, olla rohkem inimesed ja elada inimväärsena, siis nad seda ka ei ole. Kuna nad on juba vägagi põhjas on nad tihtilugu kaotanud igasuguse lootuse ja usalduse ühekonna ja inimeste vastu ja neil lihtalt puudub motivastioon ennast aidata, sest milleks. Aga kui nende olukorda ka teiste poolt parandatakse, on see suureks stiimuliks andmaks neile lootust ja soovi pürgida parema elu poole.
See, et kellelgi läheb hästi ja ta ei ole sellises õnnetus seisus, nagu need haisvad kodutud, ei anna talle kuidagi õigust otsustada kodutute elamise õiguse üle.
Kodutuid võiks võtta kui surnud inimesi, elavaid surnuid. Sellepärast, et sellise seisundisse on nad end ise viinud, sest neil puudub elutahe. Miks on tänapäeval nii palju elutahteta inimesi on juba omaette huvitav küsimus. Ja ma ei usu, et nad niivõrd seksida tahavad, kui vaid pisut sooja ja järjekordse peatäie kuskilt hankida. Kuna nad ei taha kaineks saada, sest siis saaksid nad aru, kui haiged ja vaesed ja tühised ja hüljatud nad ühiskonna jaoks on. Neid huvitab ainult see, et saaksid londi täis tõmmata ja siis kuskil vaikselt joriseda.
Minu arust on seks ikkagi elurõõmu väljendus ja seda tehakse ikka siis, kui elu esmavajadused on rahuldatud, kõht täis ja soe. Aga ma kipun ka ülejäänud kommetaatoritega nõus olema, et parim lahendus neile oleks mürgisüst, ainult kas tasub mürki raisata, sest reeglina elavad kodutuks jäänud inimesed mõned aastad.
Muidu on Irja üleskutse igati ilus ja altruistlik, aga pisut elule mööda vaatav.
Kui nüüd värdja viimast kommentaari lugeda ja mõelda, siis tõsi-tõsi, ei minagi usu, et need eluheidikud kõik väga süütud on oma staatusesse langemisel. Ma arvan samuti, et laiskusel on seal väga suur osa.
Sellest võiks muidugi pikalt heietada, bhhh.
Aga fakt on see, et kui ma ise oma laiska ässi nüüd ülesse ei aja diivani pealt ja õppima ei hakka, siis võin ükskord samuti töötu olla. Nu vot...
Kui inimene peab iga päev võitlema, et elus püsida ja leida elus püsimiseks põhjust, siis on seks viimane asi, mis teda huvitav. Mingi uuring olla ka sellekohane olemas. Pealegi on nad enamasti nii ärajoonud, et instinktid on taandarenenud.
Irja, kas sa ikka kujutad ette seda olukorda reaalselt??? Ma olen samuti hea sùdamega ja soovin, et kòigil oleks hea elada aga minu soovist ei piisa, et kodutute elu parandada. Rààgin Sulle ùhe tòestisùndinud loo seoses kahe kodutuga...Vàlismaal...ùhes pisikeses hotellis tòòtades, ùùrisin soodsalt toa kodutute paarile, kes olid kusagilt piisava summa raha saanud, et ùks òò kenasti hotellis puhaste linade vahel veeta. Ma uskusin, et kui anda nendele vòimalus pesta ja korralikult vàljapuhata, sùnnivad nad nò. ùmber. Jàrgmine pàev tòòle tulles, seisis hotelliomanik mul uksel vastas ja tegi sihukese skandaali, et sa ei oska arvatagi...Asi oli nimelt selles, et parmud olid terve òò "pidu pannud", keeldunud hommikul lahkumast, haisutanud toa tàiega tàis, sest pesemisvòimalust nad ei kasutanud, sittunud potist mòòda jne. Seda tuba polnud vòimalik enam mitu pàeva teistele klientidele vàljaùùrida, sest see haises kuse jàrgi. Ma pidin ààrepealt oma tòò kaotama, sest ma uskusin, et kodutu on ikkagi inimene.
Ahoi, olete te mõnes kodutute varjupaigas käinud? Seal on pesemisvõimalused täiesti olemas. Puhtad riided antakse ka selga, kui tahad.
Paraku on nii, nagu "värdjas" kirjutas - kui ikka inimene on nii laisk, et ta ei viitsi ennast pesta ega ahju kütta, no pole sittagi teha siis. Magama panema neid muidugi ei hakata - ja Jumal tänatud, et ei hakata, sest mingil moel on ikka tema ka jumala loomake - aga nagu vanarahvas juba ütles: ega santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida.
Kui inimene käitub nagu laps, siis teda ka kohaldakse nagu last. Vastutusvõimetud lapsed ei peagi seksima. Ei oska nad inimese moodi elada, ei oska ka seksida.
Jah tegelikult on neil pesemisvõimalus varjupaigas täiesti olemas. Ka uusi(secondhand) riideid saab nii varjupaigast, kui kirikute juurest. Aga tõesti, nad elavad omadega veidi teisel sotsiaalsel tasandil, kus pesemine pole oluline ja haisu ise ju ei tunne.
Nii mõndagi neist ei saaks ka vägisi nn. normaalse elu peale sundida. Neile meeldib nii, tõepoolest.
Siin mõned kodutud tahaksid kah tulla Olümpsi executive-tuba testima. Kui lai see voodi õige oligi?
Olümpsi executive-toa voodi on hea lai, aga ma soovitaks pigem sviiti, seal on veel suurem voodi
Tore ja normaalne on kui kodutute varjupaikades pesemisvõimalus olemas. Samas on need asutused tõesti vaid ainult varjupaigad häda pärast öö möödasaatmiseks, mis ei aita aga kuidagi kaas kodutu täisväärtusliku liikmena ühiskonda naasmisele. Loomulikult on kodutute hulgas palju neid, kes on sellisesse seisu sattunud ennekõike oma süüdimatu ja vastutustundetu suhtumise/käitumise tagajärjel ehk on absoluutsed pohhuistid ja alkassid. Samas ei saa, ja ei tohi, kõigisse kodututesse samalt pinnalt suhtuda, et nad kõik ongi samavõrra lontud ja ei tahagi teistsugust, inimväärsemat, elu. Nii mõnedki on sattunud elu hammasrataste vahele ja seetõttu kodutuks jäänud (muidugi ei saa ka selles välistada neist endast tulenevat aspekti). Nii mõnelgi on siiski olemas motivatsioonikübe soovimaks sellest seisust välja tulla kui teda väljastpoolt veidi aidataks ja tal tekiks lootus ja elu mõte. Ei vaidle vastu, et paljudel sellist motivatsiooni ei ole ega ka teki, vaatamata sellele kuipalju tahes neid poputada ja neile võimalusi luua.
Rääkida siin aga selliste hävitamisest, on täiesti ebainimlik. Kelleks me ise ennast määrame kui me, otsustame likvideerida kedagi, kes pole otseselt meile endile ja meie lähedastele halba teinud - näiteks tapnud ära meie lähedase (mis võiks olla sellise otsuse õigustuseks)? Kodututele hukkamist mingiks probleemi likvideerimise mooduseks pidades liigitame ennast samasuguseks väärtusetuks kõntsaks, kelle eksitentsi üle võiks näiteks otustade need, kel meist veelgi paremini läheb. Kusjuures olge õnnelikud, et kodutu ei ole teie, sest mulle küll näib, et siin Ilmas on nii seatud, et kui mingi probleemiga seotud objektid (olgu need siis näiteks kodutud) vägivaldsel viisil likvideerida, täidab loodus selle ikkagi. Võibolla siis juba näiteks sinuga armas kodutuid "magama" panna soovija.
Postita kommentaar