on väga lihtne.
Kui mul on kõht kinni, siis ma ei hakka ju junne kõigest jõust välja punnitama, vaid võtan kõhulahtistit. Kes sitajunne vägisi välja punnitab, saab teadupärast hemorroidid. Nii. Ja sünnitamisega kaasnevad sageli, nagu ka Inno märkis, rebendid vitus ja pärakas. Kõik seepärast, et punnitati vägisi.
Sünnitamisega peaks olema samamoodi. Kui laps loomulikult välja vupsab ja naine punnitama ei pea, siis muidugi sünnitamisega tuld. Milleks seal enam noamees. Kui aga on kahtlus, et läheb punnitamiseks, siis on ülimalt nürimeelne vägisi punnitada. Palju mõistlikum on kõht lõhki lõigata. Lõikamine on nagu lahtisti kõhukinnisuse korral. Töö kiire ja korralik ning vitu- ja pärakarebendeid pole. No ok, natuke tuleb lamada, aga eks tule ka kõhulahtisti võtmisel suts aega sitapoti peal istuda. Aga sinna saab ajalehe kaasa võtta. Ja keisrilõikest taastudes saab samuti voodis pikutades ajalehti-ajakirju lugeda.
Nii et pole ühtegi argumenti, miks naised ei võiks punnitamise asemel end lõigata lasta. Kui päris aus olla, siis mulle näib, et see loomuliksünni poolt argumenteerimine tugineb piiblile, kus Jehoova ütleb naisele, siis Eevale, et sina pead oma lapsed valu ja vaevaga ilmale tooma. Et sähh, ähää, nautisid seksi, nüüd pead selle eest maksma. Aga selline suhtumine on ju arhailine ning ajast ja arust. Mõelgem ikka suurelt, mitte väikeselt.
23 kommentaari:
Aga kas sa siis seda Inno juttu ei usu, et ideaalse sobivuse puhul on sünnitus väga kerge? On ju olemas naisi, kes sünnitavad täiesti valudeta ja imelühikese ajaga, äkki on nad just õiges suhtes?
Ma usun, et loomulik sünnitus on kerge vaid sellele naisele, kes sünnitust ei karda. Kes ise emaihus ema hirmu tundnud, see kardab aga ise ka. Emad annavad tütardele oma hirmud edasi, paraku.
Ma olen ikka mõelnud, et Irja, kui sul omal 2 last olemas on (no olgu ükski), siis tule rääkima!!! Ükskõik millest, muide. Oled siis teine inimene.
Ärge siin tänitage midagi. Ingrid ütles enne laste sündi, kuiväga lapsed talle meeldivad, kuiväga ta neid armastab. Pärast sõimas neid poisiraiskadeks (loomulikult mitte avalikus kohas!), peksis last. Pärast sünnitust muutus naine päris loomaks. Aga kes seda võis ette teada.
Mu meelest pole ses miskit hullu, kui naine on ettevaatlik. Analüüsib ja mõtleb, käib läbi eri stsenaariume. Siis on hiljem lihtsam. Ja õppida ning kaasa rääkida saab ka teiste kogemusest, ei pea kõike ise ära proovima.
Nii et pole mõtet kõiki ühe mütsiga lüüa midagi. Niipalju kui on inimesi, on erinevaid käitumismudeleid. Ja eelneva kogemuse põhjal saab küll konstrueerida järgnevat sündmuste käiku. Selleks on lihtsalt elementaarset mõistust vaja.
miks Te kullakesed, kasutate suguelu ja raseduse asjade arutamisel vaid madalkeelseid sõnu? muidu on jutt asjalik ja avameelsus siiras.
Irja, sa oled ilge pervert ja Inno ei saa mitte iial Ingridist üle. See teid lahku ajabki.
Kusjuures ma täitsa usun sellesse, et on naisi, kes naudivad sünnituskogemust. Enamasti on nad ses veendunud juba enne sündi, nad ei närveeri, on rahuliku meelega.
Samas on naisi, kes on enne sünnitust kabuhirmul. Neile sobiks minu meelest keiser.
Ja ei pea mul ikka küll enne laps olema, kui ma sünnitusest rääkida võin. Sellisel juhul tulnuks ka Agatha Christie'lt nõuda, et ta enne tapaks mõned inimesed ära, kui hakkab lahkama mõrvari hingeelu. Nõme teooria, et pead enne midagi kogema, kui saad sest rääkida. Mina sellele igatahes alla ei kirjuta ja kirjutan edaspidigi, millest tahan. Täpselt nii palju kui ise tahan sealjuures!
Tänan, perverdiks-sõimamine kellegi anonüümse poolt on mulle suurim kompliment. Järelikult olen öelnud midagi väga mõjukat ja tarka. Lähen nüüd ja joon köögis ühe klaasi shampust.
seda aitab otsustada günekoloog, kuidas sünnitada. Kui teatud põhjustel tuleb keisrilõige teha, siis tuleb seda eelistada. Mis puutub isaga koos sünnitusele minekut, see see on ka maitseasi. Kui personalil tuleb kiireid otsusi teha, siis sugulased vaid segavad. See, et sünnitama sunnitakse seliliasendis sünnituslaual - see komme on pärit prantsuse õukonnast, kus ihar keiser soovis lemmiknaise sünnitust detailselt jälgida. Eesti talunaine sünnitas põlvili, ja ei mingeid rebendeid. Hüperseksuaalsuse ohtusid on siiski hiljem raske ravitseda. Teinekord on armastuses andekail elukutselistel ilotyttödel vaja olnud isegi emakoda välja lõigata ja nõnda on nad emaõnnest ilma jäänud. Jääb ainult rõõm seksist. Aga kõik naised pole elupuud, muist nendest on ilupuud.
Irja, muidugi sa võid rääkida asjadest, mida kogenud pole, aga sellisel juhul oled puhas teoreetik. Mingil juhul ei anna teooria ilma praktikata 100%-lisi teadmisi. Ja natuke naljakas on, kui puhtteoreetik võtab seisukoha, et on olemas tema arvamus ja vale arvamus ning kes ei nõustu, pangu suu kinni. Võid oma peas jahuda ja arutleda neid asju kasvõi viimsepäevani, kui järele ei proovi, on see tarkus ikkagi poolik. Ja iseenesest pole sellel ka midagi viga, aga see mõjub küll väga ninatargalt ja ebaküpselt, kui üritad pidevalt kõikidele selgeks teha, mida nad tegelikult tundma peaksid selle asemel, mida tunnevad. Sest sina oled paberil 1 ja 2 kokku liitnud ja saanud vaat just sellise vastuse.
See jutt ei käi ainult sünnituse-keisriteema kohta vaid üleüldse. Kuigi jah, ka sünnituse kohta pean mainima enda näidet, et enda 2. sünnitus (esimene oli tõesti pikk ja valus, kuid valu oli kohe pärast selle lõppu ununenud ja nii hädine ma ka polnud, et selle pärast teisel korral keisri peale isegi mõelnud oleksin) läks paari tunniga, päev pärast sünnitust olin looduslikest hormoonidest täielikus eufoorias, tormasin treppidest üles 2 astet korraga võttes ja röökisin laulda. Mingeid "vituharjutusi" (kui just nii soovid) teha ei viitsinud, aga mees ütleb (samamoodi nagu Inno Ingridi kohta), et tema sünnituste-eelsel ja -järgsel tupel mingit vahet ei tee. Usun ka teda. Seksime, tunneme sellest mõnu, armastame teineteist ning lapsi ja "masohhistlikud" loomulikud sünnitused pole jätnud me ellu mingit jälge.
Teatavasti käibnaiste vahel võistlus "kes on kõige kangelaslikum ja tublim ema/sünnitaja". Mõned tähelepanekud emade suhtumisest sünnitusse, mis on mulle arusaamatud:
1. Mina valuvaigisteid ei võtnud, et tajuda kogu sünnitust ja nii on loomulik...
(tegelikult ei tajutud valu tõttu midagi, kogu sünnitus muutus kohutavaks õuduseks)
2. Valuvaigisteid häbenetakse küsida sest "tõelised naised sünnitavad ilma"
3. naised paistavad uskuvat, et loote areng terveks lapseks on seotud otseselt NENDE tegevusega (tegelikult ei kontrolli nad loote arengus suurt midagi)
4. Mida rohkem rebendeid ja valu seda sangarlikum ja parem ema naine enda meelest on..
5. Naised tunnevad ennast läbikukkujatena, kui kasutavad epiduraali või lasevad teha keiserlõike (täiesti arusaamatu ja põhjendamatu enesepiinamine!)
6. Peale sünnitust ei suudeta suudeta õpetada last kindlatel aegadel sööma ja magama vaid antakse tissi kui rahustit. Tulemuseks on see, et emad ja imikud on pidevalt väsinud ja närvis sest emad peavad imikut toitma öösel iga tunni järel ja kussutama juba suuri lapsi mitu tundi magama, samuti puudub lapsel selge arusaam kuidas asjad käivad. Seda isiklikust rumalusest tingitud tegevust nimetatakse "lapsega arvestamiseks" ja suureks armastuseks.
7. Kanaemad ei lase isadel imikutega tegeleda, tõrjudes nad eemale kuna isad justkui ei oska...(tegelikult oskavad suurepäraselt, kuid kanaemad näevad lapses isilikku eneseteostuslikku projekti)
Hmm, Agatha Christie oli siiski praktikale päris lähedal, kui ta oma romaane kirjutas- tegemist oli teabupärast õppinud farmatseudiga, lisaks arheoloogist teine abikaasa kellega koos ekspeditsioonidel oldi....ehk tema teoorias on praktikat siiski olemas.
Mis aga puudutab teoritiseerimist sünnituse teemadel- toelrantse inimesena väidan, et enne isiklikku kogemust saab vaid oletada, teoritiseerida oma hirmu vms teemal. Sest ega muud häda polegi peale selle, et peale praktikat võivad nii mõnedki senised teoreetilised seisukohad muutuda.
Enamus inimesi teab ka kuidas ideaalis ja teoorias edukalt riiki juhtida, ja kui mõnelgi neist avaneb esmane võimalus seda kasvõi KOV tasandil teha, siis võib kiiresti selgeks saada, et teooria ja praktika on kaks iseasja.
Või laste kasvatamine- peaksin olema ideaalne lapsevanem, kes on ka teatud metoodilised/pedagoogilised kursused ülikoolis sooritanud hindele A. Kuid praktika on ikka midagi muud, ja mis salata, vahest on kasvatuses kõige tõhusam võte selline, mis teoorias on märgitud ebasobivaks. Võta siis kinni- kas jälgida ideaalset teooriat või tegelikku praktikat.
Ema hirmud lastele üle ei kandu, lapsed võivad neid tunnetada kuid ka see ei ole reegel. Pigem selline klassikaline Freudistlik skisma kusagil hallis ajurakus...
Iseenesest huvitavad lood kui kirjutatud ühiskondlikel teemadel ja poleks vürtsitatud liigsete "munni-vitu-perse-sitajunni" näidetega. Ka nende asemel saab kirjutada oluliselt viisakama sõna mis huvitava teksti juures ei tekita tavalisel hallil kodanikul liigset vastumeelsust justkui loeks välikäimla seinalt mõnd teksti...
JA mõsitan et eksabikaasad võivad loetavuse arvu tõsta, kuid ausalt, kaua võib kuulata lõputuid jutte halvast Ingridist , eriti veel kui teemad , mis teda ei käsitle, on huvitavamad ja igale keskmisele kodanikule arusaadavad.
cus cus
9:17 kirjutas:
" 3. naised paistavad uskuvat, et loote areng terveks lapseks on seotud otseselt NENDE tegevusega (tegelikult ei kontrolli nad loote arengus suurt midagi)"
Vaidlen vastu. Muidugi, kui otseselt mõelda tegevusi kui selliseid, siis kipub asi tõesti religioosse taustaga olema, et kas jätan prussaka lömastamata või löön ikkagi vereimeja parmu käevarre peal maha. Aga muus osas on loode OLULISELT ema organismiga ja vereringega läbi platsenta ühenduses. Nii et igasugused madalmolekulaarsed ühendid tulevad sealt läbi, sealhulgas hormoonid, alkohol, nikotiin, rahustid jne jne... Kui kandev ema on närviline, hirmudes ja foobiates, siis mõjutab tema sisekeskkonna hormonaalne tasakaal oluliselt lapse närvisüsteemi arengut. kuigi vastsündinu aju on väga taastumisvõimeline, ei ole praeguse teaduse taseme juures võimalik selgelt hinnata, kui palju üks või teine tegur lapse psüühikat või neuroloogilist tervist edaspidises elus mõjutama jääb...
to 9.17
käib võistlus, käib! Õige! Õieti oled aru saanud.
Ma olen praegu edetabelis 42, aga eesmärk on muidugi kõrgemale jõuda...
Sa oskad kindlasti pikalt rääkida ka sellest, mis võistlus meeste vahel käib?
Ette tänades, emasportlane
Mina tooks siia arutelussee veel ühe mõtte:
loomuliku sünnituse või siis keisrilõike eelistamine on maailmavaate küsimus. Umbes nagu vasakpoolse või parempoolse partei valimine on maailmavaate küsimus. Kuigi tegelikult on võimalik nii parempoolse kui ka vasakpoolse riigi toimimine. Täpselt sama moodi saab laps ilmale nii loomuliku sünnituse kui ka keisriga.
"parempoolne" sünnitusideoloogia ütleb siis, et enamus sõltub naisest endast. Valmistame naise hästi ette (harime teda) nii füüsilise (kuidas hingata, millal pressida jne) kui ka psüühilise osas. Anname talle õnge, mitte kala. Ja täiesti norm on, et iga naise sünnitus on veidi erinev (olenedes nii naisest endast kui ka pärilikkusest, õnnest ja ei tea kõik millest veel)Alles siis, kui veendume, et asi on halvasti (laps või ema on ohus), sekkume meditsiiniliselt ja päästame.
(Analoogia sellega, et riik ei ehita inimesele korterit, aga kui inimene tõesti endale seda hangitud ei saa ja tänavale jääb, siis võimaldatakse varjupaik, et inimene ära ei külmuks või siis, kui inimene on juba eelnevalt tunnistatud selliseks, kes endale ise elamispinna hankimisega kohe kuidagi toime tulla ei saa)
"ultraparempoolne" on siis kodussünnitus
"vasakpoolne" sünnitusideoloogia arvab siis, et et õige on on võimalikud ohud (et sünnitus tuleb raske) juba ennetavalt maandada, andes asja korralduse arstide kätte. Loomulik sünnitus ei sobi, sest mõnel naisel võib ju olla raske ja see on ebaõiglane. Keisrilõiked on (võrreldes sünnitustega ) kõik üsna ühtemoodi. Võrdsus.
(ehk siis riik korjab maksuraha ja ehitab selle eest elamispinnad, sest muidu inimene äkki ei saa elamispinna soetamisega hakkama ja satub veel tänavale)"ultravaskapoolne" on siis keisrilõige.
Haiglatingimustes, vbl (epiduraalsüstiga, jne ) sünnitus jääb siis kuhugi skaala keskele, nagu ka enamus riike ei ole ultravasak, ega ultraparem, vaid midagi vahepealset.
Mina ise olen oma kehasse suhtumiselt üsna "parempoolne".
Näiteks kehakaal - eelistan mõtteviisi, et ma saan ennast ise harida toitumise ja füüsilise tegevuse osas. Ja siis valida, mida ma söön ja kui palju liigun.
Kuigi ma tean, et on olemas rasva siduvad tabletid, maovähendamise operatsioonid, rasvaimu ja "lihaseväristajad", et põhimõtteliselt sa ise ei pea pingutama (ennast harima, jälgima jne), vaid ostad endale abivahendid. Samuti, kui mulle antaks valida, kas keiser või kodussünnitus (ainult kaks äärmust), valiks ma kahtlemata kodussünnituse. kui valikuvariante on juba rohkem, siis aktiivse sünnituse haiglas. Lihtsalt minu sissetunne ütleb, et (vähemalt mulle) kõik need rasvaimud ja keisrid ei ole tegelikult head. Samuti nagu osa inimesi ei vali iial vaskpoolseid, ükskõik kui "valutut" elu nad ka ei lubaks. Sisetunde küsimus.
Ei saa mina ikkagi aru, kuidas inimene saab paaniliselt karta midagi, mis on nii loomulik ja looduslik, aga noaga kõhu ja emaka lahtilõikamist ei karda. Objektiivselt võttes on ju keisrilõikega oht surra palju suurem.
Tegelikult on selleteemalisi vaidlusi internetiruumis tohutult. Olen paljusid lugenud, üldmulje on ikka see, et loomulikult sünnitanud kiidavad loomulikku sünnitust, keisersünnitajad kiidavad keisreid. Mis aga on huvitav, on see, et mõlema üleelanud naised soovitavad reeglina tuliselt võimaluse korral ainult loomulikku.
Kui kellelgi on huvi nende kõige loomulikumate kogemuste vastu, siis üks lugude lehekülg on siin:
http://www.kodussynnitus.ee/lood.html
Oot, kas Inno on sünnitanud, et teab kohe kaasa rääkida raudpoltkindlalt rebenditest? Mul pole ühtegi rebendit olnud ja olen 2 last sünnitanud! Midagi pole välja kah veninud. Sünnitust saab kah mõistusega võtta. Ära sa, Irja, kah nüüd oma mõistust kuskile kaota suures agaruses.
Väga võhiklik ja eelarvamuslik on teil kogu see sünnitamise teema. Tkib selline wtf? tunne. Ei meeldi see mulle.
to 12.35 anonüümusele - kena ja asjalik jutt, eriti head seostamised vasak-parempoolsusega.
mis puutub tollesse väljavenimise teooriasse, mida te ka vanusega kipute seostama, siis sry - olen 49-aastane naine ja kuna meie seks abikaasaga on veel ikka peris mõnus, siis tahaks küsida, et kui mina nüüd olen juba väljaveninud ja lõtvade lihastega, siis kas minu teiselpoolel on too asi kasvama läinud, et meil mõlemil endistviisi hea on:)
Põhipoint on ses vaidluses minu meelest ikkagi ses, et osadel on tuline veendumus, et naine peab ka sõjas käima ja oma "tuleristsed" kätte saama, mis naine ta muidu on, hale naine, ja teised jällegi leiavad, et keisrilõige on palju luksim ja mugavam kui loomulik sünnitus.
Keisrilõige on luksus, mida lubavad endale Hollywoodi näitlejannad ja teised rikkad naised. Too posh to push, öeldakse nende kohta. Nad ei taha olla neljakäapakil ja pressida, kui on võimalik laps kergemalt kätte saada.
Mina arvan, et kui naine vääristab end vaid selle läbi, kui kangelaslikult ja loomulikult ta sünnitas, siis on ta hale naine. Ja kõlbab tõesti vaid käpakil lapsi sünnitama.
Stiilsed ja seksikad naised sünnitavad keisriga. Siinkohal mu sõbrannad, kes on sünnitanud keisriga ja on sellega väga rahul, nõustuvad.
Vastupidi, Hollywoodi staaridel on praegu just pehme kodussünnitus väga moes. Keisrisünnitus on möödunud põlvkonna asi, see põhjustas isegi staaridele liiga palju vaevusi.
Aga igaüks kiidab oma, seepärast tasub uskuda ikka neid, kellel on mõlemad kogemused ja võrdlusvõimalus olemas.
Kas tuntud mahe- ja kodusünnituse pooldajad Gwyneth Paltrow, Pamela Anderson, Kate Winslet, Demi Moore, Kelly Preston, Nellie Furtado, Cindy Crawford jne jne ei olegi siis stiilsed ja seksikad naised?
Vähem tuleb pähe neid paadunud keisripooldajaid. Peale Victoria Beckhami ei meenugi kedagi.
Oih, Irja, paike, nüüd läks jälle käest ära:( miks peaks üks naine ennast üldse väärtustama AINULT läbi sünnituse! bullshit! naised toovad lapsi ilmale ja mis siis? luks ja mugav või kangelaslikult ja loomulikult, mis siis? mina käin ka sital ja olen lapsed ka sünnitanud ja ikkagi - mis siis! see pole ju ometi minu kui naise ja inimese väärtus! ma võin veel hullult igasuguseid muid väärtuslikke asju ilmas teha, ega ikka kõik kerge kepi ja tittedetoomisega küll ei piirdu!
irja, väitlusring algajatele on see, mida sulle soovitan, kui tahad plädrata plätramise pärast
praegu ei küüni sa isegi sellele tasemele..
victoria beckham :)))
Postita kommentaar