Eesti Euroopa Liikumise (EEL) rahaasju, kust viimase kümne aastaga on läbi käinud mitukümmend miljonit krooni, peaks hakkama uurima Kapo. Sest tundub, et lisaks üllale Euroopa ühendamise ideele on asutus tegelenud kõige otsesema rahapesuga.
Näiteks näitavad dokumendid, et Riivo Sinijärve, EELi presidendi juhtud AS Eesti Raudtee maksis organisatsiooni raha sisse, kümneid tuhandeid kroone, ja Sinijärv ning tema armuke Ulrika Hurt võtsid selle raha välja, küll sularahas, küll muidu teenustena, käisid koos reisimas. Ja lisaks EELi liikmete, eraettevõtete rahadele lendas tuulde maksumaksja raha.
EELi juhtimise juures on olnud mitmed tähtsad ametiisikud, nende seas president Toomas Hendrik Ilves.
EELi arvepidamisest nähtub, et kümneid tuhandeid kroone on makstud kohtutäituritele ja inkasso-firmadele seoses tähtajaks maksmata võlgadega. Samas on ettevõtte juhid viimase 5 aasta jooksul kantinud raha isiklikuks tarbeks välja nii mis mühiseb. Kuidas seda kõike tolereeritakse? Ja praegu jätkab MTÜ Eesti Euroopa Liikumine endiselt vana presidendi juhtimisel. Kes on käskinud, poonud ja lasnud viimased 8 aastat.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt, ja lähtuvalt dokumentidest on EELis toimunu puhul tegemist ühe viimase aja ulatuslikuma pettuse-vargusejuhtumiga, kus kõik osalised tuleks avalikkuse ette tirida ja kui vaja, siis karistada.
Ja ma ei tea, kas Kapo on juba uurinud Londoni saatkonnaostu juhtmit. Kus toonane suursaadik Riivo Sinijärv naases pärast kaht aastat suursaadikuna ootamatult kodumaale tagasi. Väidetavalt kutsuti Sinijärv 1995. aastal kaks aastat enne tähtaega Londonist suursaadiku kohalt tagasi, kuna oli ühe varifirma kaudu vehkinud riigi tagant sisse mitukümmend miljonit krooni saatkonnale maja ostmiseks. Maja kuulus tegelikult juba Eesti riigile. Pärast seda oli koonderakondlane Sinijärv mõnda aega Vähi valitsuse välisminister, siis siseminister Vähi ja Siimanni valitsustes, pärast mida teda enam kuhugi saadikuks ei lastud. Ja siis leidis ta sooja koha EELis.
Ja nüüd süüdistab Sinijärv kõigis maailma pattudes Anna-Maria Galojani, kes oli EELi tegevjuhina ametis kõigest paar kuud. Omast kogemusest ütlen, et selle ajaga jõuab uus juht vaevu sisse elada, aru saada, mis üldse toimub. Ja kuidas sai ta selle aja jooksul tekitada ettevõtmisele miljonikroonise augu?! Kus olid siis EELi presidendi Sinijärve silmad?! Samas, kui on teada, et Sinijärve enda armuke Ulrika Hurt oli mitme aasta jooksul võõra rahaga suisa pillavalt ümber käinud ja ühingu eelarvesse ligi miljonikroonise augu keevitanud. Kas Sinijärv tahtis oma armukese patud võõra naise kraesse veeretada? Sest, pangem tähele, kui hoolikalt ta ise 2007. aasta kevadel EELi juhatuse liikme kohalt taandus! Enne seda istus ta nii nõukogu kui juhatuse toolil. Tal oli juurdepääs ühingu rahale. Oh, ma ei hakka rääkimagi. See asi on nii õudne!
4 kommentaari:
Kapo, mis Kapo? Valgetähe III klassi ordeni laureaat Riivo Sinijärv — Eesti välissuhtluse arendaja! Ja nüüd mingi Kapo! Welcome to Onia-Korruptsioonia!
Super, Inno! Sellistest mahhinatsioonidest loeks isegi rohkem. KAPO võiks nüüd hakata tõesti asja uurima ja erineva kaliibriga tyype kruustangide vahele võtta ning natuke pitsitada. Madalama astme tyybid peavad survele niikuinii vähem vastu ja kannavad kõike ette, et kaasosalusest pääseda.
Tänud huvitava kirjutise eest!
Selleks, et kedagi või midagi uurima hakataks ja uurimine ka tulemust annaks, peab tegelinski olema keski parteist. Muudega ei juhtu midagi. Kunagi jõudis prokurör uurimisega sinnani, et Estonial oli 8 tollimata veoautot sõjatehnikaga pardal ja nii pidavat pidevalt olema. Keda on vastutusele võetud või uurima hakatud?
Riivo Sinijärv ei tegelenud saatkonna hoone ostmisega, sellega tegeles ajutine asjur ja hilisem konsul Allan Sepp. Sinijärv saabus sinna hiljem, suursaadikuameti nn. "kondi" viskas talle hambusse ei keegi muu kui Vähja Tiit, kes seeläbi vabanes oma suurimast parteisisesest konkurendist. Seega sinupoolt esitatud väide ei vasta tõele.
Millega aga Sinijärv Londonis hakkama sai:
1. raiskas möödutundetult saatkonna raha
2. rentis endale saatkonna kulul üüratu luksuskorteri
3. omastas väliseeslasest daami päranduse väärtuslikuma osa
4. Londonist lahkudes võttis kaasa üürikorteri omanikule kuuluvat kraami, skandaali tekkimist suutis vältida tolleaegne konsul Peeter Kapten, loomulikult Eesti maksumaksja raha eest.
5. Sinijärve käitumisest informeeriti välisministeeriumi, kes selle lihtsalt kinni mätsis.
Postita kommentaar