Õigusnõuandla tegutseb ja mul on jube huvitav

Viimasel ajal on mul päris kiire olnud, tjah. On tulnud end taas kohtupidamise telgitagustega kurssi viia. Minu poole on pöördunud mõned inimesed ja ma olen siis katsunud neid aidata. Kõige meelsamini annan muidugi nõu kriminaalasjus, sest olin aastaid tagasi prokurör, aga eks ole tulnud nõustada ka lahutavaid mehi, kel naised tahtnud kohtus naha üle kõrvade tõmmata. Täitsa huvitav on olnud. Alustangi siin blogis oma juuranõuannete sarja, mille ülesandeks oleks tõestada, et a) kohtunikke ja prokuröre ei ole tarvis karta, sest nad on ainult inimesed, kel on ebatavaliselt vali hääl ning kuri silmavaade ja b) õige hõlma ei hakka keegi, kui õige ise enda hõlma hakata ei lase.

Aga alakem! Mis ei ole minu aegadega võrreldes teps mitte muutunud, on see, et kohtunikud on niisama kurjad kui varem. Näiteks tolle lahutava mehega, kellele ma nõu annan, oli sedasi, et kohtunik lasi ta (eks-) naisel tema peale kohtuistungil täiesti takistamatult karjuda. Andsin sellele mehele ja annan siinkohal ka kõigile teistele meestele nõu: palun ärge minge kohtusse üksi. Eriti veel juhul, kui kohtunik on naine. Sest naiskohtunik on alati naise poolt. Paraku. Te olete alati juba ette hävinud. Sestap on mõttekas võtta lahutusprotsessile, vara jagamisele, elatise määramisele alati kaasa advokaat. Soovitan võtta naisadvokaadi, sest a) siis on vähemasti üks naine ka teie poolt ja b) naiskohtunik näeb kahes mehes meessoo vandenõu naissoo vastu. Ja ilmtingimata võtke noor naisadvokaat, vanuses nii umbes 20-30, kes pole veel lahutada jõudnud, sest vanad naisadvokaadid on enamasti kibestunud, nende mehed on neid maha jätnud ning nad ei esinda teid südamega. Halvemal juhul on nad isegi salaja teie naise poolt.

Teine keiss, millega tegelen, on krimi. Kohtualune on haige ja ei saa homsele istungile minna. Teatas ilusti kohtunikule meilitsi ja telefoni teel, ei olnud pahatahtlik. Aga kohtunik kohe pröökama ja kohtualune muidugi hirmul: et kas kohtunik võib ta vahistada. Minu vastus: kohtunikud kisavad rohkem kui asi väärt. Tegelikult saavad ka nemad tegutseda vaid neile seadusega antud volituste raames. Ehk siis: kohtunik ei ole jumal, kuigi talle endale meeldib nii mõelda. Talaari all on täiesti tavaline, sageli ka kompleksides mees või naine, kes on hirmul, et ta kompleksid paistavad välja. Karjumine aitab kohtunikul end tähtsamana tunda, ka lollust varjata. Aga - selleks, et inimest vahistada, peab olema tõestatud, et kohtualune hoiab tahtlikult menetlusest kõrvale, võib takistada tõe tuvastamist, võib minna pakku jne. Kui kohtualune puudub esimeselt istungilt, siis on seda ilmvõimatu tõestada, kui kohtualune a) kohtunikule ilusti ette teatab ning b) ilusti arstitõendi esitab. Isegi kohtunikud ei saa teha omaloomingut, kuigi nad seda vahel väga tahaks. Nende põhitrump ongi pröökamine, millega nad loodavad kohtualustel hirmu naha vahele ajada. Sellest ei maksa heituda, nagu ütlesin, seadus kammitseb ka neid.

Kui veel kohtus käisin, siis oli sagedasti nii, et kohtualune helistas viis mintsi enne istungit ja ütles, et sry, ei saa istungile tulla ja kui see oli esimene-teine kord, siis ei saanud kohtunik muidugi teha midagi. Ega ka kolmas-neljas kord. Viiendal korral, nagu see oli Arle Mölderi puhul, no vot siis kohtunik Merle Parts ta juba vahistas. Ikkagi viies kord juba.

Niisiis, mu armsad. Järgmine kord jälle. Kui keskil miskeid küsimusi, laske käia.