Käisime täna Macis ja ma ütlen, vähemasti laupäeval ja pühapäeval pole kahtlust, mis on Tartu kõige popim resto. See on Mac. Pilgeni rahvast täis, ukseni järts ning palju õnnelikke inimesi. Jalutasime huvi pärast läbi ka teised restod ja seal istus heal juhul vaid 1-2 inimest.
Meile ka meeldib Mac. Eestis ei saa ma seal muidugi midagi tellida peale friikartulite ja jäätise, aga mulle meeldib see mõnus meeleolu seal. Sigin-sagin, rõõmus meel. Soome Mac on muidugi lausa paradiis, sest seal on burgeridki, v.a kala ja kana gluteenivabad.
Ahjaa, unustasin ennist ära ühe väga armsa resto, kus me ka aeg-ajalt käime ja kunagi pole pidanud pettuma. See on GRUUSIA SAATKOND Tartus! Lahked omanikud ja hää toit, soovitame kindlasti!
Aga uut tsöliaakiarindel - nimelt sählasime täna Rimis ringi ning avastasime, et gluteenivaba pasta on täitsa olemas. Tavaliste pastade juures, alumistel riiulitel, kanapildiga pakendis, firmalt Gallo. Nüüdsama Inno just teebki mulle pastat bolognese kastmega, nii et saab näha, kuis ta maitseb.
8 kommentaari:
Eesti kiirburksikohtadest on kahtlemata parim Mustamäe Hesburger. Esiteks on Hesburger Mäkist peajagu üle, teiseks on Mustamäe Hesburger teistest Hessudest peajagu üle. Tunduvalt paremad burgerid, eestikeelne teenindus, puhtus, väiksed järjekorrad, ...
Tsöliaakiahaige võib Hessust ometi salati osta. Tõsiselt hea kraam ja isegi minusugune suuremapoolne mees saab kõhu täis. Tartus on Eedenis ka Hesburger olemas, aga burksikvaliteet seal eriti kriitikat ei kannata. Samas salatid on kõikjal samad :)
Tsöliaakia see on nagu tsölibaat ehk, et siis naudingutest keeldumine...Mulle tundub et see on üks järjekordne moehaigus, nii nagu ajad tagasi oli moes peenutsedes küsida suhkruasendajat ja hiljem hakkas see värskeltpressitudastelpajumahlajura peale! Kuidas te küll varem siis elasite või olete oma terve elu sügelenud?
Tekkis üks küsimus: kui teie meelest on leib jm. teraviljatooted loomatoit ja põllupidamine nõme inimest orjastav heinakasvatus, miks te siis ei vilista kõige selle peale ja söö küttidele kohast toitu? Miks te siis ikkagi otsite taga ja tahate süüa leivapätse ja makarone?
Varem Inno sügeles mis hirmus ja minul olid kõiksugu kõhuhädad. Asi ses, et kuna minu issu armastas mulle alati saiakesi küpsetada, siis ma lapsepõlves ainult neid sõingi, ei muud, ja ma arvan, et ühel hetkel tekkis talumatus.
Leivapätse ja makarone tahame süüa harjumusest. Näiteks on hea süüa saia moosiga, või mett peale määrida. Võid ka. Need on puha harjumused. Ja inimene teadupärast on oma harjumuste ori. Aga tahab veidi vabadust kah nuusutada. Nii et siis balansseerib seal vahepeal.
Ja siis see harjumuste ori tahab veel kaua ja õnnelikult elada ka. Mnjaa, see pole kerge ülesanne.
Tsöliaakia küll seksikas ei ole! Ja lugedes teie kirjutisi ajate te segamini mõisted toidutalumatus(millest Irja ise ka korduvalt räägib) ja allergeensuse. Teie sügelused on tingitud toidutalumatusest! Tsöliaakia on aga RASKE seedetraktihaigus, mille põhjustab gluteeniallergia! Nimetage ikka asju õigete nimedega!
tom, tsöliaakia on justnimelt gluteeni talumatus. Vähemalt meie lapse haigusloos ja kõikides muudes materjalides käib just selline termin läbi
Postita kommentaar