kolmapäev, 19. märts 2008

Vaene väike Delfi

Suur häda on käes. Appi! Delfi anonüümsed kommid on ohus. Kui Slava Leedo kohtus võidab, peab Delfi kommentaaride sisu eest vastutama hakkama. Kiputakse Luige rahakoti kallale! Tulge nüüd kõik appi!

Delfi manifesteerib end sõnavabaduse lipulaevana. Ja seda võiks isegi uskuma jääda, kui kommentaatorid esineks oma nime all. Ma ei näe tõesti mingit põhjust, miks peaks piirama oma nime all esineva inimese sõnavabadust. Lõpuks ta ju vastutab oma sõnade eest. Päeva lõpus saab inimene, kes leiab, et teda solvati, selle inimese alati kohtusse kaevata. Ka tema saab kasutada oma õigust - oma õigust end kaitsta. Mis olulisim - ta teab, KELLE eest end kaitsta.

Kui kommentaator on anonüümne, ei saa teha muud kui jõuetult ulguda ja hambaid kiristada. Kui Inno Ingridi juurest "ära jooksis" nimetati teda kõige hullemate sõnadega, mida ei hakka siin kordama. Need on ära märgitud hagis Postimehe ja Õhtulehe vastu. Kõige hullemad solvangud ilmusid Delfi ja SLÕhtulehe kommentaariumides.

Kommentaare ei saa mitte lugeda. Võib muidugi teha pähe ülbe näo ja öelda, et ma neid üldiselt ei loe, aga alati leidub mõni häätahtlik tuttav või sugulane, kes ütleb sulle, mis seal täpselt kirjutati. Minu isa luges neid ja oli neist puudutatud. Talle meeldis mu Porno-lugu Delfis, aga teda kurvastasid sellele järgnenud kommentaarid. Tegelikult nullisid kommentaarid loo ära, tühistasid selle sisu. Lugu ise haihtus õhku, muutus mittemillekski. Ruulisid kommentaarid.

Kes on need inimesed, kes kirjutavad õelaid anonüümseid kommentaare. Need on inimesed meie seast. Me seisame nendega ühes trammipeatuses, sööme sama laua taga, situme isegi võib-olla kõrvuti pottides. Hingame sama õhku. Need on inimesed, kel on pinged ja kes siis kasutavad seda Delfi ja teiste portaalide poolt tasuta pakutavat ruumi teiste inimeste tümitamiseks. Nad elavad seadasi oma pingeid välja. Tegelikult vajaksid paljud neist inimestest ravi, võimalik, et paljudel neist on tõsine vaimne häire. Neid peaks aitama, mitte looma neile võimalusi teiste inimeste karistamatuks solvamiseks ning laimamiseks. Eriti küüniline on nimetada vaimselt haigete inimeste anonüümset sõimu sõnavabaduseks. Küllap ei usu Delfi seda isegi, aga äri on tarvis päästa. Luige rahakotti on tarvis päästa. Praegu müüb Delfi, see end sõnavabaduse lipulaevaks tituleeriv meedialaev, reklaami haigete inimeste sõimuohvrite kannatuste arvel.

Vilja Kiisler kirjutas Delfis, et see, mida teeme meie Innoga, on legaliseeritud kuritegevus. Kummatigi ei ole see seda mitte. Meie kirjutame oma nime all, vastutades kõige eest, mida kirjutame, sest kõigil, kes tahavad, on õigus meid kohtusse kaevata. Või sittuda meie postkasti, kui kasutada teist teed. Legaliseeritud kuritegevuse vormiga tegeleb hoopis Delfi. Tõsi, Delfi ise (ega Delfi toimetajad, kes peaksid kommentaaridel silma peal hoidma) kurjategija ei ole, aga ta pakub kurjategijale, s.o anonüümsele solvajale ja laimajale koha ja aja, kus too võib takistamatult, rahumeelselt kuriteo toime panna. Ta annab talle võimaluse anonüümselt, vahelejäämist kartmata inimesi solvata-laimata-enesetapule ajada. Seda ei ole veel välja öeldud, aga Delfi ja teised anonüümsete kommentaatorite teksti sisu eest mitte vastutavad portaalid on KURITEOLE KAASA AITAJAD ja neid tuleb ka niimoodi käsitada. Väike näide: kui mina annan mõrvarile oma korteri, teades, et ta kavatseb seal tappa, siis kas ma saan apelleerida sellele, et mina olen vaid teenuse pakkuja, nagu väidab Delfi. Ei saa. Karistusseadustik ütleb, et ma olen sellisel juhul kuriteole kaasaaitaja ning väärin samuti karistust. Delfi puhul ongi oluline silmas pidada, et kommenteerimiseks ruumi, aja ja võimaluse pakkuja teab väga hästi, milleks seda tegelikult kasutatakse.

Siinkohal on huvitav märkida veel seda, et sõim on valikuline. Delfi enda suuromanik Hans H Luik on kaitstud. Üks meie blogilugejaist kirjutas, kuidas ta üritas kolm korda Luige kohta negatiivset kommentaari kirjutada, aga nad kõik kustutati. Küsiks: miks nii arg, Hans? Kus nüüd su paljukiidetud sõnavabadus, ah?

Tõde on lihtne, nagu alati. Anonüümsetel kommentaaridel pole sõnavabadusega mingit pistmist. Anonüümsed sõimajad on haiged inimesed, kes vajavad ravi.

Meie blogi. Tõsi, ka meie lubame praegu anonüümseid kommentaare, aga ma olen nende kaotamise poolt. Olen nõus likvideerima anonüümse kommenteerimise võimaluse/vastutama kommentaaride sisu eest kohe, kui seda hakkab tegema Delfi ja teised veebiportaalid. Anonüümsed kommentaatorid annavad sõnavabadusele halva nime ning kuriteopaigapidajad peavad lõpuks ometi ka oma tegude eest vastutama hakkama.

Ootan põnevusega, kuis Slavikul läheb. Ja hoian pöialt, et hästi läheks.

P.S. See kuriteole kaasaaitamine on muide hea argument kohtus, soovitan teil seda kasutada.

19 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

ah , lõpetage ära, kui Leedo selle võidab siis on ikka küll väheke haige pretsedent loodud. Ja ma ei saa aru, mis kurja saab üks kommenteerimine nii teha, et lausa kuritegevusele kaasaaitajaks delfit tituleerida?? delfi on sait, kus kõik saavad kommenteerida, kõik teavad seda ja kui see ei meeldi, siis ära käi seal või ära loe neid komme, finito. Tõsiselt lapsik on selle pärast kohtusse pöörduda, tuttavad teavad ju nagunii, mis inimene sa oled ja suvalistest võõrastest, kes delfi komme usuvad, peaks ühel normaalsel inimesel täiesti ükskõik olema.

Anonüümne ütles ...

Minu pärast võiksid Delfi kommid kas või ID kaardi alusel ilmuda... kõik kirjutaksid oma nime all, jne. Aga kas see ei tähendaks seda, et seal läheks kohe kommentaatorite omavaheliseks isiklikuks arveteõiendamiseks, tundes inimese iseloomu. See ei läheks Delfi senise vaimse onanismi traditsioonidega kuidagi kokku... Varem oli lihtne, poetasid oma kommi potsti maha ja kohe hakkas nagu kergem...

Anonüümne ütles ...

Tegelikult on lihtne: sellised ärid nagu Delfi viiakse siis Eestist välja ja maksud makstakse mujale. Nii et nähtus jääks edasi, ainult Eesti oleks jälle kopika võrra vaesem.

Irja ütles ...

Mulle lähevad nad küll korda ja ma ei häbene seda öelda. Mitte seepärast, et ma ei teaks, kes ma olen, aga mulle ei meeldi, et võõrastel inimestel on must juba ette väärastunud arvamus. Minu vennad loevad delfi kommentaare ja usuvad neid. Nad on lihtsad inimesed ja lihtsatele inimestele on lihtne müüte müüa. Vox populi, vox dei, ütleb delfi. Aga kas ikka om vox populi? Äkki kribavad neid kommentaare delfi töötajad ise, moonutades nii avalikku arvamust?

Mina pooldan ausust.

Inno ütles ...

Viigu oma Delfi jah Ameerikasse ja hakaku jänkisid kottima, et nad selle pulli Iraagis lõpetaks ja maailmas rahu taastaks.

Anonüümne ütles ...

Esiteks, nad ei vii Delfit Ameerikasse, vaid mõnesse normaalsema maksusüsteemiga riiki. Teiseks ei ole eesti tarbijale mingit vahet, kus see server asub, sest ta säilitataks ju ikkagi eestikeelsena.

Anonüümne ütles ...

prantsuse vanasõna - madal on inimene, kelleni jõuavad solvangud - on mulle alati meeldinud! Interaktiivne meedia - kas see pole mitte see kommimisvõimalustega võrguajakirjandus? Aga et vohab labasus ja õelus - mille tegelik märk see olla võiks?

Inno ütles ...

Inimesed on Eestis kohe väga agressiivsed, ELis isegi kõige agressiivsemad:
http://ilm.ee/?inf=16&ID=34660.

Anonüümne ütles ...

isikuvastaste kuritegude soorijail on tavaliselt raske kaks sammu ette mõelda, nende reaktsioonid on äkilised. Põhjusi annab otsida kasvukeskkonna kogemustest, fantaasia puudulikkusest? Liiga palju "läbi soki tehtuid" on üsna täiskasvanuiks sirgunud? Feminiseerunud koolides on poisist meheks sirgumisel tugi puudu? ÕpL-es on mõtlemapanev lugu "Mis silma alt ära, kaob ka südamest" http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/14.03.08/peamearu/3.shtml

.... kogumikus „Perekond ja uued sotsiaalsed riskid” ongi palju juttu sellest, mis juhtub, kui pere oma ülesannetega hakkama ei saa. Ja häda on selles, et seoses lastevaesusega on senini rõhutatud pere üht funktsiooni – rahvastiku taastootmist, laste sotsialiseerimine on tagaplaanile jäänud. Kui perekond sellega hakkama ei saa, tekib oht, et ühiskond saab juurde ühiskonnaeluks kohanematu noore. Akadeemilises keeles öeldakse, et perekonnas ei reprodutseerita mitte üksnes bioloogilist liiki, vaid ka sotsiaalset korda.
Laps ei tule mitte ainult üles, vaid ka inimeseks kasvatada. Meil on liiga palju üksikvanemaid. 58% lapsi sünnib väljaspool abielu, neist 10% on klassi­kalised vallasemad.
Kui vanemaid ongi kaks, aga nad lähevad lahku, ei osale üks neist enam laste kasvatamisel, mis erineb oluliselt Euroopa mallist. Seal suudavad vanemad laste huvides kokku leppida, kuidas hoolitseda laste eest, vastutada nende eest siis, kui enam koos ei elata. Meil on see hoiakutes kinni, tihti ei soovi ema, et tema lapsed veel isaga suhtleksid, kui isa enam kodus ei ela. Mujal maailmas elavad lapsed siis vaheldumisi mõlemas peres. Meie kultuuris on igal elujuhtumil süüdlaste otsimine ja karistamine veel väga sügavalt sees...

Anonüümne ütles ...

Kommidesse suhtumine näitab paljuski inimese suhtumist elusse üldiselt. Levinuim on projektipõhine suhtumine: (ehk see asi peab niimoodi ära tehtud saama), nägemata suuremat plaani. Keelates anonüümse kommi, peidame tagajärje, mitte ei kaota põhjust. Viha ei tule ju ainult peale kommentaari lugemist. See on juba enne õhus ja hoopis muudel põhjustel.

Inno ütles ...

Noh, kui sedasi edasi demagoogitseda, siis võiks lasta ka neil vähem intelligentsetel mõrtsukatel, kes kirveste, püstolite ja nugadega madistavad, võiks lasta neil anonüümselt toimetada. Sest, et viha, eksole, on juba enne õhus.

Anonüümne ütles ...

Praegu on demagoogia küll Sinu poolel. Esiteks: Kui palju siis need "vähem intelligentsed" mõrtsukad viha pärast madistavad? Ikka asja pärast, ikka asja pärast, olgu see või üks suits. Teiseks: venelsed ütleksid Sinu võrdluse kohta: sravnil h.. s paltsem. Selge demagoogia

Anonüümne ütles ...

noh, need delfi jm kommentaarid on lihtsalt demokraatia ja sõnavabaduse varjukülg... nende vastu lihtsalt ei saa, ohustamata vabadust ennast.
ma käin ka vahel delfis sõimamas, aga minu missioon on õilis: ma sõiman neid, kes teisi sõimavad :)

Anonüümne ütles ...

Paljud kommentaarid on ikkagi tabavad ja teravmeelsed. Naerda saab ikka tihti kui kuulsuse narridele (nagu n2iteks teiegi) serviti vastu kubet antakse. Verbaalselt n6tkelt ja intellektuaalselt k6rgel tasemel. Jora on muidugi ka, aga sellest scrollid kiiresti l2bi. Selge, et kommentaarid ruulivad yle artikklite. Eriti yle Irja t2distamise ja Inno Ingridi soigumiste yle. Looduslik tasakaal, eksole. Kirjutad midagi normaalset, ei saa vastu vahtimist. Nii lihtne see ongi.

Inno ütles ...

Mina ütleks selle peale, et AITAB. On saadud küll oma komplekse välja elada teiste peal. Aga ükskord kannatus katkeb. Keegi ei suuda end lasta lõputult klobida. Ja paraku on need, keda klobitakse, võimelised ka sellele klobimisele piiri panema. Nii et kasutage veel juhust, "kommenteerige", mis jaksate, varsti on see pull läbi. Vahepeal oli veel lootus, et asi reguleerub ise, aga ei, lootus on lollide lohutus, nagu öeldakse. Komplekse tuleb ravida arsti juures ja jutul lõpp. Kel midagi öelda, see öelgu oma nime all. See, mis praegu toimub, on virtuaalne tuleriit või rist, kuhu siis meedia riputab üles mingi tegelase ja laiad massid saavad keskaegsel kombel end takistamatult välja elada, loopides virtuaalseid kive ohvri pihta, kuni too sureb. Ma küll aru ei saa, kuidas sellised avalikud hukkamised on seotud demokraatia, sõnavabaduse ja inimkonna arenguga üldse. Olgem ausad, see on perverssus.

Inno ütles ...

Ja üks märkus veel: perverssel kombel on need nn kommentaarid asunud sõnavabadust hoopis PIIRAMA. Mitte keegi ei julge enam varsti avalikult sõna võtta, kui talle kohe tulist tõrva kaela lajatatakse. Näen seda Irja peal, kel on iga korraga üha vähem indu Delfisse kirjutada, kuigi Vilja Kiisler esitab pidevalt tellimusi. Ja ma ise loobusin samuti Delfisse kirjutamast. Milleks?! Parem kirjutan oma blogis, kus ma saan labast sõimu ise rehitseda. Mina olen seisukohal, et arvamusavaldused ja mõtted, ning inimesed, kes on valmis arvamust avaldama, on Eestis suur väärtus ja haruldus, mida tuleb hoida. Ja ma olen kuulnud, et paljud inimesed ei julge enam ajakirjandusega suhelda, sest kardavad saada kaela hirmsa laviini pahatahtlikke kommentaare.

Seejuures häirib kõige rohkem see, et see, kes avalikult arvamust avaldab, sageli soovist midagi muuta või parandada, võttes suure vastutuse oma sõnade eest, saab oma vastaspartneriks anonüümse tegelase, kes ei vastuta ega peagi vastutama mitte millegi eest. Tõsi, peab, kui kutsub riiki kukutama. Aga kas siis Eestis on riik jätkuvalt olulisem kui inimene, nagu see oli nõuka ajal?! Või mis see riik siis õigupoolest on?

Ja seda juttu võib rääkida vanaemale, et neis kommentaarides on palju mingit infot. Need sisaldavad valdavalt hinnanguid arvamust avaldanud või muidu uudistes figureerinud isikute kohta, mingit arvamust või mõtet sisaldab vast 1% kommentaaridest. Ja ma saan täiesti aru, et on hea kekutada ja itsitada, ja mitte nende teravmeelsuste üle, seda juttu rääkide vanaemale, vaid hea on tunda kahjurõõmu selle üle, mida võib mõelda või tunda see inimene, kelle kohta on midagi kirjutatud. Kahjurõõm on tigeda eestlase kõige suurem rõõm. See, kui teisel sitasti läheb. Või ütleme siis, et sitemini kui endal. See on näiteks põhjus, miks naised ei vali oma suguõdesid parlamenti, kuigi valijate hulgas on enamik naised.

Inno ütles ...

Ja kohe üldse ei meeldi mulle kommentaaride puhul selektiivsus. Teatud persoonide puhul, näiteks Hans H. Luik (ja ilmselt tema sõbrad ka, või need, kes talle maksavad selle eest), koristatakse ära negatiivsed kommentaarid, teiste puhul mitte. Kui ilkuvaid kommentaare rehitseda, siis tuleb seda teha kõigi puhul.

Anonüümne ütles ...

Muidu on mul asja point täiesti arusaadav, et labast sitaloopimist jne vähem oleks aga olgem ausad, et kui mingi suvaline tont kirjutab, et "Peeter on loll" kas siis tõesti keegi usub ka, et Peeter loll on... isemõtlev inimene mitte, kui sellel just tõepõhja ei kipu all olema.
Kui leedo võidab, ei ilmu ka delfis enam selliseid komme, kus tõsine tõepõhi all on, aga mille omanik ei taha ennast avalikult eksponeerida, kuna on asjaga liialt seotud, et võib tõsiselt kannatada saada. Näiteks ka teie blogis on palju selliseid kommentaare, mida ei oleks siis siin, kui ees ja perenimi kõigile näha oleks ja seega oleks see blogi palju vaesem.

Irja ütles ...

Innol on õigus, ma ei taha enam Delfisse kirjutada. Ega kirjutagi, enne kui anonüümne sõim kaob. Siis kirjutan rõõmuga.
Ka see blogi siin teeb rõõmuga korrektiivid, kui anonüümsed kommentaarid ära kaovad. Tervitan seda päeva! Ning siin saavad kommenteerida vaid need, kes esinevad oma nime all.