kolmapäev, 19. märts 2008

Kultuurierinevused


Väljavõte Äripäeva veebist.

Nohh, Eestis oleks vist väga-väga-väga palju paluda, et ajalehed millegi pärast vabandaks. Pigem ollakse nõus üldse lehed kinni panema. Nagu juhtus kunagi Luige-Lepiksoni ajalehega Post.

Mis vabandusse puutub, siis Eestis ei saa seda üldse nõudagi. Kui nõudsin, et mind solvanud SLÕhtuleht ja Postimees minu ees vabandaks, siis tuli kohtust vastuseks teade, et ma ei saa vabandust nõuda. Saan nõuda väidete ümberlükkamist. Ja see siis toimub, kui üldse, ma kujutan ette, kuskil viimasel leheküljel märkamatus kohas, nagu need parandused ja vabandused enamasti ilmuvad. Kuigi alusetut laimu avaldatakse rõõmsalt esiküljel, suure rasvase pealkirjaga.

Vabandus on Eestis suur ime. Ja juhtub enamasti tööõnnetusena, nagu see, kui Ingrid Tähismaa käis enne Kroonikast kinga saamist välismaal, tema sõpsu Jaan Tootsi kohta oli avaldatud vahepeal Kroonikas üks spekulatsioon, mispeale Ingrid tormas pea seljas kohe vabandama. Jah, sõprade ees vabandatakse, et sõprus edasi kestaks, ninn ja nänn edasi voolaks. Nii nagu ei näe me Delfis kunagi negatiivseid kommentaare Hans H. Luige kohta. Käsi peseb kätt, nagu öeldakse.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Inno, kas sa ei arva, et kord peaks kõik Eesti väljaanded vabandama Anna-Maria Galojani ees? Ja seda just esikaanel. Ning maksma priske summa valede eest, mida temast ajakirjandusse on sokutatud?