See on siis umbes viiendik kokku lepitud summast, mis oli 5900 krooni.
Ma ootan endiselt kogu summat, kuigi, jah, mul pole erinevalt mööblifirmast võimalust oma toodet Trend24 kontorist ära tuua. Ajani, mil kogu summa on makstud.
Ehk siis Kadi Viljakust kirjutame rõõmuga edasi, kel tema kohta infot, lähetage see julgesti meile. Parimaid kaastöid honoreerime. Teeme koos Viljaku elu magusaks.
9 kommentaari:
Veerand, Inno, 1500 krooni on ligikaudu 1/4, ehk veerand 5900 kroonist. :-)
Ok, veerand.
Ja huvitav, mille põhjal Viljak selle "honorari" määras ja maksis? Meil oli kokkulepe, et esitan arve, 1000 krooni per lugu pluss käibemaks. Arve on esitatud ja see on vastu võetud ning aktsepteeritud.
Tundub, et Kadi maksis mulle veel lisaks arvele mingit honorari. Sest arve peab ta ka ära maksma, kui ta seda ei tee, esitan kohtule pankrotiavalduse, nagu seadus ette näeb. Mul on põhjust arvata, et OÜ Trendmedia on pankrotiseisus, maksejõuetu. Kui juba firma jooksvaid kulusid kaeti sms-laenudega, no pole mingi ime.
antud juhul on tegemist võlakohustuse mittekohase täitmisega (VÕS 100). vastavalt seadusele on sul muuhulgas õigus nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning viivist (VÕS 101). vastavalt VÕS 113 lg 1 saab viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (millal iganes siis esimesed rahad pidid tulema) kuni kohase täitmiseni. viivisemääraks on vastavalt VÕS 94'le Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele vastavalt VÕS 113 lg 1 lisandub seitse protsenti aastas.
nii et pole siin midagi, et hoiame nõndakaua rahasid kinni, kuni mingil seletamatul asjaolul peab lõpuks ikkagi ära maksma. kui viivises lepinguga eraldi kokku ei lepitud, siis on võlausaldajal võimalik võlgniku viivituse korral tugineda seaduses ettenähtud viivisele (milleks on siis see X + 7% aastas).
juhiks ka tähelepanu VÕS 105 lausele 2, mille kohaselt saab kadi käest viivist nõuda isegi siis, kui viivituse põhjustsid orkaan või tornaado (mis võiks muul juhul olla rikkumist vabandavaks ehk vastutust välistavaks asjaoluks), sest inno ja kadi on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses.
üheks kahju hüvitamise nõuet (mida võib nõuda ka koos viivise ning kohustuse enda täitmisega) kindlustavaks asjaoluks oluline lepingurikkumine. oluliseks lepingurikkumiseks on muuhulgas ka keeldumine kohustuse täitmisest isegi pärast võlausaldajapoolset täiendava tähtaja andmist (VÕS 114 lg 4). oma venitamisega on kadi isegi selle trumbi teile kätte mänginud, nii et oluline lepingurikkumine on sellega fikseeritud ning võimalike kahjuhüvitusnõuete esitamiseks vundament seega tsementeeritud.
peamine pähkel saab olema see suuline leping. VÕS 11 lg 1 nimetab muude lepinguvormide hulgas ka suulist, aga erinevalt kirjalikust lepingust ei saa seda niisama lihtsalt kohtus lauale visata. lepingu olulisi tingimusi (eeskätt siis honorari suurust) tuleks siis ilmselt tsiviilkohtumenetluse käigus tunnistajate abil selgitama hakata. aga juhul, kui see isegi mingil põhjusel ei peaks õnnestuma, siis usutavasti on siin tegemist töövõtulepinguga, mille kohta ütleb VÕS 637, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud (kuigi tegelikult ju on, aga nähtavasti on siin väike vaidlus tekkinud), siis kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. kas 200 krooni per artikkel on tavaline tasu? inno ajakirjanikuna vast teab paremini, aga tundub, et nagu vist eriti ei ole.
lisaks muide sama paragrahvi lg 4 ütleb, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. vastuvõtmine aga muudab hoobilt tasunõude sissenõutavaks ehk siis viivist võib vabalt arvestama hakata juba mitte mingi koondarve esitamisest või mingist müstilisest "palgapäevast", vaid iga loo eest eraldi alates kuupäevast, millal selle loo võib tööandja poolt vastuvõetuks lugeda (mõistlikult võttes siis kas loo saatmisele järgnevast või äärmisel juhul loo ilmumisele järgnevast päevast alates). head kalkuleerimist:)
õigemini siis mitte loo ilmumisele järgnevast päevast, vaid loo ilmumise päevast endast alates, aga see oleks siis ka töö vastuvõetuks lugemise ning nõude sissenõutavaks muutumise absoluutselt tagumine tärmin.
Maksejõulisusest varasemal ajal:
http://kola.just.ee/docs/public/dokument_157338.pdf
vatsis. nii et enne igasuguste kokkulepete sõlmimist kõigepealt alati nimeotsing kohtulahendite registris. tagaseljaotsus näitab, et ilmselt on viljakul kroonilise võlgniku patoloogia. esiteks vaevalt see nüüd tal elus esimene ja viimane kord võlgu oli jääda. iga asi on tavaliselt jäämäe tipp, nii et kui sedapuhku oli tegemist raudkindla kirjaliku lepinguga, millega oli võlgujäämise korral lihtne kohtusse minna, siis seda võib ainult oletada, palju on olnud suulisi kokkuleppeid, mille peale viljak lihtsalt vilistanud on. teiseks näitab kohtusse mitteilmumine tüüpilist "panen pea liiva alla" suhtumist. nii kui võlad tekivad, on inimene kadunud nagu tina tuhka ja seda isegi kohtu jaoks. isegi kohtukutse tuli ametlikes teadaannetes avaldada, sedavõrd hästi oli viljak ennast suutnud kohtu eest ära peita.
aga noh, kuskil on ka viljakul pangaarve ning sellest piisab. täitur saab jõustunud kohtuotsuse, arestib viljaku arvelt vastava summa ja asi ants.
Ja juba laseb ta ka uusi oma töötajaid palkadega üle ja ei pea endiselt lubadustest kinni
Postita kommentaar