Eesti vajab Venemaad nagu ka Venemaa vajab Eestit

Ma saan aru, et järgnev jutt pole populaarne, aga vähemalt pole see populistlik. Ma tunnen, lihtsalt, et pean selle loo ära kirjutama.

Venemaa ja Eesti on ajalooliselt kokku kasvanud. Kuigi kirjasõna mäletab viimast 1000 aastat, olen ma enam kui kindel, et need kaks rahvast on omavahel suhelnud aastatuhandeid. Kuni selle ajani, kui Rooma riik ajas oma kämblad nii Eesti kui Vene järele ja saatuse tahtel langes Eesti Lääne-Rooma mõjusfääri, ning Venemaa Ida-Rooma mõjusfääri. Seejuures ei antud eesti rahvale oma saatust otsustada, religioossest aspektist lähtudes, küll oli see võimalus venelastel, kes valisid Ida-Rooma usu (mäletatavasti kutsus Vladimir enda juurde kõigi uskude esindajad, nii Lääne- ja Ida-Rooma, kui judaismi ja islami esindajad ning valis Ida-Rooma usu, kuna see usk lubas juua, ja Vladimir ütles, et venelased tahavad ikka juua ja lõbutseda ja valivad selle usu, mis seda võimaldab) ja on sellele kindlaks jäänud tänase päevani. Ja vähemalt ametlikult on Venemaa siiani kristlik riik, kui panete tähele, erinevalt NLiidust, mis tunnistas ainult kommunismi-usku. Aga mis peamine, ma arvan, et kui eesti rahval oleks olnud võimalus valida, siis oleks ta valinud samuti selle Ida-Rooma ehk Bütsantsi usu. Või ma eksin?

Ehk siis, venelastel ja eestlastel on palju ühist. Juba vanade sugulussidemete kaudu, kuna suur hulk neist nö venelastest on eestlaste sugulasrahvad. Eestlased ja venelased on läbi käinud aastatuhandeid. Ja eestlased on venelaste jaoks alati etendanud sellist edumeelset rolli. Juba Luts kirjeldab, kuidas Joosep Toots käis Venemaal mõisavalitsejaks. Eestlased on seda siiani, võtame kasvõi meie esiärimehe Hillar Tederi, kes rajab Venemaal ühe äri teise järel, pärast seda, kui oli Tallinnas edukalt sommidele maha müünud Rocca al Mare kaubanduskeskuse projekti. Eestlased on paratamatult venelastele kõige lähemad, so lähedasemad mõtlevad ja arukad naabrid. Kellest on venelastel palju rohkem võita kui kaotada. Ok, Stalin, kes oli ka grusiin, ei saanud sellest aru. Aga ta oli samasugune hull lendur nagu Saakašvili. Venelased saavad. Mäletate, Jeltsin, see vana vene karu oli õnnejunn, kui sai Eesti kaudu Läänemaailmale oma uut riiki presenteerida. Jeltsin on tänaseks küll surnud, aga tema vaim elab Venemaal edasi. Ja venelased on temaga. Isegi Vene kindralid tulid 1991. aasta putši aegu Jeltsini poole üle.

Venemaa vajab Eestit nagu ka Eesti vajab Venemaad, või õigem oleks öelda, et eestlane vajab venelast nii nagu venelane vajab eestlast. Nii nagu ei saa käed ilma jalgadeta, ja vastupidi. Kui jätta kõrvale viimase saja aasta sündmused, siis saaks need kaks rahvast oma tuleviku üles ehitada sõbralikult käsikäes, üksteist toetades. Nii et kumbki ei peaks teineteist tümitama, ei verbaalselt ega füüsiliselt. Või mis? Eestlased on targemad, tunnevad paremini Lääne olusid, valdavad keeli, venelastel on seevastu suur turg ja ammendamatud maapõue- ja loodusvarad. Mis otsivad teed Lääne turule. Miks ei võiks eestlased venelasi ses osas aidata?! Ja ok, venelastel on suur soov ajada asju otse, ütleme siis sakslastega, kellele saaks kohe kiiresti ja hulgi müüa näiteks gaasi. Aga seda oleks palju mõistlikum teha üle Eesti? Või mitte? Sest ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola on suured ja arenevad turud, kes vajaksid seda gaasi. Ma saan aru, et venelane tahab selle gaasitoruga ära osta sakslast, ja sakslane muretseb oma tuleviku pärast. Aga tühja sest. Eestlane saab venelasele meelde tuletada, kui palju on sakslane teda, venelast petnud. Eestlane teab ja tunneb sakslast, milleks sakslane võimeline on. Ja saab aidata rumalat ja heauskset venelast. Eestlane ja venelane saavad teineteisele vastastikku kasulikud olla, selle asemel, et vimma kiskuda ja üksteist peedistada. Eesti kaupadele on Venemaa sama hea turg nagu on eestlaste mõistus abiks Vene äride laiendamisel Läände. Miks ei võiks seda sünergiat ometi kord ära kasutada?! Venemaa ei kao Eesti kõrvalt kuhugi. Ja ma kordan veelkord, venelane pole eesti rahvast veel kordagi sõjaga alistanud. Jätkem seegi ükskord meelde.