Väljavõte Postimehe veebist.
Tahaks hoiatada taas säilitusainete eest, eriti selliste eest nagu naatriumbensoaat (E211) ja kaaliumsorbaat (E202). Neid leidub ohtralt kõiksugu jookides, mahlades, hoidistes, isegi piimatoodetes, mida on poelettidel terve trobikond. Ja mis, nagu ka uuringud tõestavad, kahjustavad olulisel määral inimese tervist.
Ja ma ei saa aru, miks neid on hakatud üha enam toiduainetesse toppima. Isegi leibade ja saiade sisse. Miks ei kõlba vanad head suhkur ja sool, või siis minu pärast kasvõi äädikas, näiteks riisi- või veiniäädikas, õli või siis sidrunhape. Selleks, et toidud säiliksid aastaid ja inimese laip kirstus ära ei laguneks?! Või mis?
Neid säilitusaineid sisaldavaid toite ei tohiks mingil juhul pakkuda lastele, kelle organism on eriti tundlik. Ja ma olen enam kui kindel, et just nende ainete kasutamine on suurendanud arenenud riikides olulisel määral kõiksugu allergiate teket ja muid tervisehädasid, nagu kasvõi kõõm peas, nahaprobleemid jms.
Ja kui nad tervist kahjustavad, siis miks ei näe me nende toodete etikettidel hoiatavaid silte, nagu on täis kleebitud kõik suitsupakid? Et inimene teaks hoiduda, sest mõne toote puhul ei oska aimata, et sinna võib olla lisatud säilitusaineid. Ja enamasti on need säilitusained nii peenikeses kirjas, et neid on raske etiketil märgatagi.
Ja kuritegelik on toppida säilitusaineid nn tervisetoodetesse. See on absurd! Nagu näiteks see:
Väljavõte Tere kodukalt.
7 kommentaari:
1.Saksamal tehti kindlaks,et laibad ei põle säilitusainete rohkuse tõttu.
2.Säilitusained muudavad organismi tundetuks,ebasensitiivseks.See on paha armastusele ja seksile,ning tammepuu kallistamisele,religioonide tunnetamisele,suhtlemisele.
3.Üks kahjulikumaid aineid on shokolaadis olev letsitiin-see tapab armastust.Jah,igas elusorganismis on olemas selline aine mida sisenõristusnäärmed nõristavad organismi armumise puhul või armastuse ajal vms.Vaat ja see letsitiin on selle aine asendaja.
Väga vajalik kõiksugused hoiatused sel teemal mu meelest. Ise oma lihtsameelsuses katsun ikka vältida neid toiduaineid, kust koostisainete nimekirjas E-sid näha võib. Aga tootjad-kurikaelad kirjutavad need kavalasti pikalt lahti, nii et kui piisavalt aega pole süvenemiseks, lähed õnge. Samas, mingisuguseid E-sid lahtiseletavaid vihikukesi olevat isegi poodides ja supermarketites jagatud-müüdud (ei ela hetkel Eestis kahjuks, nii et ei tea täpselt öelda).
Heh, lisaks sellele, et peenikeses kirjas, on tihti just taoliste toodete, nagu kohukesed, jäätised jne. eestikeelne koostis peidus seal pakendi serva all ja lugemiseks peab pakendi vaat et poolenisti lahti kiskuma :)
No bensoaat ei ole iseenesest küll eriline mürk. jõhvikaid oled söönud? Kui jah, siis ajasid endale kahe suupoolega bensoaati näost sisse.
Jõhvikate konserveeriv toime on ju aegade hämarusest teada.
Teisalt: tõesti ei pea iga asi lõputult kaua letis seisma ja ükski kemikaal, olgu ta kui tahes loomupärane, ei ole ülekülluses hää. Värske ja jõhvikateta kohupiim on ikka parem!
Vat huvitav ongi see, et jõhvikaid võin süüa niipalju kui süda lustib, ja enesetunne on väga hea, aga neid tehis-kemikaale ei talu ma mitte üks raas. Ma ei tea, millest see tuleb. Ilmselt pole ikka suudetud päris jõhvikat tehislikult genereerida.
Mis asi on "tehis-kemikaal"? Eeldades, et nn looduslik ja laboris sünteesitud aine jagavad sama struktuuri, siis mis tekitab (kui tekitab) erinevuse nende mõjus organismile?
Neid küsimusi armastan küsida, kui tuleb jutuks tehislikkus vs looduslikkus.
Te olete nüüd Rakveres, uurige välja, miks pannakse Rakvere Lihakombinaadi pea kõikide toodete sisse maitse- ja lõhnatugevdajat E621. Ka "Laste" seeria toodetesse. Kas soolast-piprast ei piisaks?
Postita kommentaar