Uuest seksikast paarist Evelin ja Luukas Ilvesest Inno juba kirjutas. Aga ülejäänud leht on ka juba tiba seksim kui varasemad. Eelmisest lehest meenub Veiko Märka humoorikas analüüs meie kultuurikaksikute kohta ning tänasest väärib äramärkimist Madis Jürgeni "Superaferist Liis Haavel kiusab uut ohvrit".
Teadagi, blond naine esikaanel müüb. Ja kui ta veel suli on, no siis on pidu. Piisab, kui meenutada, mis juhtus Anna-Maria Galojaniga. Pööbel kisab seda vihasemalt, mida ilusam on süüdistatav.
Kui Henry VIII oma teise naise Anne Boleynil Prantsusmaalt tellitud mõõgaga pea otsast lasi raiuda, siis olid hukkamist vaatama kogunenud lihtsad inimesed rõõmust ogarad. Paras talle, sellele prantsuse litsile! Raisk, tema pärast jättis meie kuningas maha meie voorusliku ja jumalakartliku kuninganna Katariina!! Põle põrgus, nõid!!! Lihtrahva rõõmul ei olnud piire. Ilusal Anne'il, keda himustasid paljud mehed, löödi pea maha ning õiglus sai taastatud. Oot, mis õigus, küsite. Aga selline õiglus, et sel, kes teistest ilusam, lihtsalt ei tohi hästi minna. Muidu ta on liiga palju saanud. Anne oleks võinud saada millise mehe tahes, aga ta oli nii ülbe, et võttis ära kuninga. Ja mis on ülbuse palk? Loomulikult surm. Surm tapalaval. Moodsa aja tapalava on ajakirjandus.
Madis Jürgeni lugu on hea, seda on nauditav lugeda, aga ei eksi need, kes arvavad, et ta sobiks pigem kirjanikuks kui ajakirjanikuks. Minulgi hakkas vaest vanameest oma hoovi risu ja rämpsu keskel vaadates kahju. Vaene vanamees, armas oranž baretike peas. Ja tema selja taga heasoovlik Jürgen. Hea kirjanik suudabki kirjutada selliselt, et lugejal hakkab kahju just sellest inimesest, kellest kirjanik tahab, et tal kahju hakkaks. D. H. Lawrence'i "Poegi ja armastajaid" lugedes on ju kõigil kahju Mrs Morelist, mitte Mr Morelist, kes kannatab oma naise vaimse vägivalla all. Jürgeni lugu lugedes hakkab kahju vaesest vanamehest, mitte "suuraferist" Liis Haavelist, kes vastavalt kirjaniku nägemusele kogu taadikese varanatukese oma taskusse pistis. Aferistilt endalt kommentaari küsitud ei ole, aga seda ei ole vajagi, kirjanik ei küsi kunagi kelleltki kommentaari. Kirjaniku privileeg on tõsta pjedestaalile ning paisata põrmu nagu ta ise heaks arvab.
Mis võiks olla selle romaani pealkiri? Paneme midagi seksikat, sest üks peategelastest on noor blond daam. Näiteks "Noor naine ja rikas vanahärra"? Siit hakkaks juba looma küll. Aga Madisele järgmise peatüki kirjutamiseks pisut nõu. Nimelt meie, kirjanikud, teame, et elu ei ole kunagi must-valge, on ka hallid toonid ja just need hallid toonid on kõige olulisemad. Kas ei kooru sest loost veel üks huvitav kõrvaltegelane, nimelt vanamehe poeg Atso Kevade, kes pole, nagu romaani autor väidab, juba tükimat aega oma isa vaatamas käinud? Vaat siit nüüd võiks edasi arendada, et miks ei ole käinud ja kas temagi ei himusta vanataadi varandusest tükikest? Täiskasvanud poeg peaks oma vana, 80-aastast isa vaatamas käima. Teha oleks ju palju, hoov vajab koristamist, risust-räsust puhtaks kraamimist. Siis ei peaks vanataat ka võõraste heasoovlikkusele lootma. Ja kas ta ei ole mitte sellises olukorras, nagu ta on, just poja hoolimatuse tõttu? Romaanikirjanik Jürgenil on nüüd kõvasti mõtlemisainet.
P.S. Oih, aga mis siis, kui ilus blond naine on siiski suli? Kui "Anne" oli hukkamise ära teeninud, sest valetas süüdistajatel suud ja silmad täis? Ja lihtrahvas kisas asja eest, mis siis?
Siis, head sõbrad, väärib see romaan teist osa.
4 kommentaari:
huvitav, mis oleks olnud Liisi arvamus, kui Jürgen oleks talt kommentaari saanud?Et lollakalt vanamehelt tulebki kõik ära võtta ja vanainimeste kulul tuleb helistada ja arvuteid osta.
Teie suur sõber Eeli tõstetakse esmaspäeval kodust välja, kas võtate ta nüüd enda juurde? Või teeb seda Liis?
Ei oska ennustada, mis ta öelda oleks võinud. Kui ajakirjanik oleks küsinud, küll ta oleks siis teada saanud. Ja oleks ka lugejal olnud huvitavam. Nüüd oli lugu väga ühekülgne.
oota, aga kus on vastus ano 9.11 teisele küsimusele - kuhu ikkagi Eeli pärast esmaspäeva läheb?
Muide, täiesti omavahel öeldes - Kurgede suguvõsa on pannud müüki 6,3 ha Rohuneemes hinnaga 63 miljonit. Eelilgi sealt oma osa saada - kas seegi juba eos Liisile kingitud? Või ei teagi Liis veel uuest noosist? Kuna te seda kommi nagunii üles ei pane, siis ehk teavitate teda potentsiaalsest saagist, oleks ju njummi ja palju kuivem tunne teisipäeval kohtusse minna.
Mina arvan, et ta võiks oma kodus edasi elada. Või kusagil mujal, kus ta soovib elada. Tegemist ei ole ju lapse, vaid täiskasvanud inimesega, kel on õigus otsustada, kus ta elada tahab.
Ei tea, kas ta on midagi Liisile kinkinud, sest pärast inteka tegemist pole ma teda enam näinud. Minu eesmärk oli lihtsalt Liisi lugu ära kirjutada ning talle korralik advokaat leida, ei muud. Ja kui ma näen, et ajakirjanik on ebaobjektiivne ning tulistab varblast kahuriga, siis ma kirjutan, mis ma sest asjast arvan.
Postita kommentaar