laupäev, 16. august 2008
Ähijärve ääres
Ähijärv, Karula Rahvuspargis Võrumaal.
Irja: tuuritasime eile Võrumaal. Eesti Üliõpilaskondade Liit kutsus Inno eile oma suvepäevadele ajakirjandusest rääkima ja nii me siis võtsimegi suuna Väimelasse. Vastuvõtt oli väga soe, tänud üliõpilastele! Inno pidas ettekande ajakirjanduse telgitagustest ning uudise sünnist, mis oli väga huvitav, isegi mina kuulasin põnevusega. Ja küsimusi oli üliõpilastel samuti kuhjaga.
Pärast seda sõitsime läbi väikesest Loosu külakesest, kust on pärit minu isapoolne Vaherite-suguvõsa ja kus mu vanavanavanaisa Juhan Vaheril oli hiigelsuur karjamõis. Juhan Vaher oli see mõisa kubjas, kes mõisniku kraavi lükkas, kui see tal teelt eest minna käskis. Ma täpselt ei teagi, kas ta oli kupjaks Väimela või Võru mõisas, isa ka ei teadnud ütelda, aga pakun, et Väimela, sest Väimela on Loosule lähemal. No ja siis sõitsime edasi Navi külla ja läksime Navi poodi. Navis sündis minu vanaisa Gustav-Eduard Vaher, kes käis seal ka koolis. Navis tegutses kool muide juba 18ndast sajandist, nagu oli kirjas poe juures seisval kivil. Navi poest ostsime fantat, kokat, juustu, vett, tomatit ja kaks suitsukanakintsu. Seejärel läksime Tamula järve äärde piknikku pidama. Seal oli väga ilus, rannakohvik nagu Saint-Tropez-s, lapsed sulistasid vees, ainult et pikka aega me ei saanud seal istuda, sest kohale jõudsid herilased, kes olid väga huvitatud meie fantast. Muidu on Võru ja Tamula ümbrus ilus, sinna võiks midagi arendada, aga ilmselt ei saa, sest reformierakondlasest linnapea istub linna arengul kui punn ees.
Seejärel sõitsime edasi Antslasse ja Karula rahvusparki, kus on siuke mets, et ma vean kihla, et seal elavad Metsamoor, Mõhk ja Tölpa. Palju mahajäetud maju oli seal ka. Aga Ähijärv ise oli imeilus, vaikne, rahulik, kiilid lendlesid vee pääl. Ja vesi ise oli liikumatu ja soe. Pistsime varbad vette ja võtsime puupingikese peal taas einet. Mõtlesime, et on ikka ilusaid kohti Eestimaal.
Ja siis sõitsime edasi Lüllemäele, kus on Vabadussõja ausammas. Selle varemetel istus kunagi mu isa Georg koos oma pruudi Lonni ja tolle sõbranna Anniga. Isa rääkis ka, et oli Lonniga Ähijärvel paadiga sõitmas käinud. Ilus oli sellele mõelda. Isa oli mul selline romantik. Ta ei teadnud siis veel, et vaevalt aasta pärast Vorkuta vangilaagri poole sõidab.
Et siis, inimesed. Sõjad sõdadeks. Ja eriti veel võõrad sõjad. Suvi pole veel läbi! Minge Võrumaale, tehke Tamula või Ähijärve ääres üks mõnus piknik ja tundke end mõnusalt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Meie kodumaa on nõnda ilus,selles järves ujuvad näkineiud,selles järves on veel hea maitse,lendavad sääsed ja parmud on imearmsad,verekaanid on jumalikud,õhk on nõnda mõnus ja kosutav,iga lihtne keskpärase välimusega eesti naine ujumas selles vees on väärt kätel kandmist,öövalgel luuletuste lugemist,taevast tähtede alla toomist ja üsa lakkumist.
Mehed,te ei tea kui ilusad on meie naised,olles välismaal hakkate aru saama kui ilus on elu kodumaal ja kui mõttetu on elada välismaal,teenitud raha välismaal ei tee tasa raisku läinud aastaid.
tallinasse tuleb minna kirves käes ja tappa maha iga teele sattunu tibla ja laari sugused reeturid...
Postita kommentaar