Justil veel palju arenguruumi

Võtaks üle pika aja ette ajakirja Just. Teate, see on see väljaanne, mis loodi kunagi Kroonikat kopeerima ja millest on viimasel ajal saanud meie esikommivalmistaja hobiprojekt. Eks me ikka tegele aeg-ajalt asjadega, millest me mõhkugi ei tea, ja mida ei oska, ent sageli peame end neis valdkondades just kõige targemateks. Just.

Tellisime selle ajakirja mingi paar aastat tagasi, kui Anu Saagim oli selle ajakirja toimetaja ja ta meilt aeg-ajalt lugusid tellis. Et siis saaksime vaadata, kuidas välja kukkus. Ja nüüd on ta meil käinud, kuigi iga järgnevat numbrit lehitsedes on minus süvenenud veendumus, et selle prahi tellimise peaks ära lõpetama. Oleks igati roheline tegu. Sest seltskonnaajakirjana on ta nõrk ja mingit muud nišši on talle kah raske leida või isegi tekitada.

Aga noh, aeg-ajalt Just muidugi üllatab, näiteks sellega, et lubab paremaks muutuda. Vahetab tegijaid. Näiteks nüüd on uus peatoimetaja, aga eelmine number oli täielik saast, pildid kuidagi tuhmid, nii et kõik inimesed nägid välja nagu neegrid. Noja siis panna sellises ajakirjas kass (ja-jah, päris ehtne kass, mitte Carmen) esikaanele. Kus on küll toimetajate mõistus?!

Täna siis tuli postkasti jälle üks uuenenud Just. Ja tuleb tunnistada, et üllatas. Piltide kvaliteet oli tõusnud. Kujundus oli veidi kaasaegsem, mis on suur edasiminek võrreldes senise pioneeriseinalehte meenutava stiiliga. Ja kuigi esikaanel polnud välja mängitud mingit intrigeerivat uudist, polnud seal vähemalt kassi. Seegi edasiminek ühe seltskonnaajakirja kohta.

Ja, mis seal salata, ka peatoimetaja pilt oli enam-vähem (vähemalt mitte salli mähkunud memm nagu eelmises numbris):



Aga aru ma ei saa, miks peab see sisukord olema nii vaimuvaene, ja miks on vaja ühte pealkirja üksteise alla mitu korda kirjutada, nagu oleks tegemist mingi trükiveaga (ja seltskonnaajakirjas panna eraldi rubriigi pealkirjaks seltskond on kah tiba jabur, või kuidas):


Aga samas on head papoaratso-fotod, ei tea, kas Burka (Kroonika fotograaf Viktor Burkivski) paneb jälle haltuurat, sest Kroonikas tema teeneid eriti hinnata ei osata. Samas oleks võinud kohe Kenderi käest pärida, et mis asja ta üleüldse ajab, viimati kirjutas ühe loo hoopis Meelis Lao nime all:


Siis hea seeria ka meie presidendihärra hädadest, kus ta omal pärast Gruusiast naasmist kodus nosu täis tõmbas (ilmselt harjutas joomist, et teinekord mitte lasta end poolakal laua alla juua), ja mis sellele järgnes. Huvitav, et pildid on, aga seda selgitavat teksti mitte, rahvas tahab ju ometi teada, mis juhtus. Sest mis kuradi viirus keset suve ja president pole imik, keda peaks viirusega haiglasse sõidutatama:


Siis jälle huvitav pilt, ühest homomehest Rene Vilbrest, kes ilmselt on elukaaslast vahetanud, varem käis ta Ilmar Raagiga:


Ja taas huvitav foto, aga pole seletust, mis asja ajab Johannes Naan (kas ta on Gustav Naani sugulane?), see tuntud telenägu, Pedeste mõisahärra Martin Breueri sabas. Kas Naan tahab Breueri toyboy Imre Sooääre koha endale võtta?! Siis saaks ju ka tema parlamenti ja puha! Või mis?



Ja hea leid on kirjutada oma tegemistest ka, ehk tutvustada neid inimesi, kes ajakirja lugejani toovad, eriti, kui tegemist suuremate muutustega. Muidu ei oskagi vaadata, või ei saa arugi, et miskit muutunud:


Aga muidugi, arenguruumi on veel palju. Samas seda paparazzo-asja võiks arendada. See paistab olevat Kroonikal suht nõrk. Ja nišš on Eestis täiesti tühi. Näiteks mina soovitan panna välja fotograaf Tallinna lennujaama ja las passib seal päevad läbi ja klõpsib pilte teha. Sellest, mis sealt saab, ehk kes, kellega, ja kus käib, saaks terve eraldi ajakirja kokku panna.

Uhh, ja Irja just ütles, et siiski oli üks kass selles Justis, aga sisekülgedel. Meie kass andis seepeale mõista, et kindlasti jätkake samas vaimus, pange kindlasti rohkem kasse, nii esiküljele kui sisse. Tehkem siis seda! Tegelt pole veel Eestis ajakirja Eesti Kass. Kassiomanikud oleksid tänulikud. Näiteks võiks esmaspäeviti ilmuda Eesti Kass. Ja nädala lõpus Justi telekava.