Helistas taas Nirti. Kuigi olime lubanud vaid korra nädalas suhelda. Aga ta ütles, et on igav, und ei tule, mingid segased mõtted tulevad pähe.
Ütlesin, et pole viga, Nirti, tuleme sulle appi sinna Hundiorgu, niidame muru, korrastame hooned, lööme aknad läikima! Aitab nässerdamisest Hundiorul! Aeg on ka sinna tuua Euroopa Liit. Mis on kui võluvits, mis toob õnne kõigile, kes seda vaid puudutavad, või isegi sellest mõtlevad, selle lipukesega end ehivad, või lehvitavad. Tuleme ka meie Irjaga elama Hundiorule ja toome oma täheringlipu sinna kaasa.
Nirti oli äraütlemata rõõmus. Ta algul naeratas kohmetult, ent siis leebus. Üle tema keha vajus laiali selline imeline fluidus, mis vaid parimatest parimaid on endaga õnnistanud. Ta oli kohe nagu teine inimene.
Ja olimegi Hundiorul platsis. Mina asusin kohe põrandaid küürima. Leidsin nurgast ühe vana švabra ja asusin sellega toimetama. Müttasin kohe poole ööni. Ja sain need põrandad puhtaks!
Irja võttis ette aknad. Lõi nad läikima, puhtaks ja säravaks.
Ning Nirti niitis väljas muru. Ja luusis pööningul, lõi sealt alla mitu herilasepesa. Ohh, kuidas me Irjaga kardame herilasi. Aga Nirti tegi selle raske töö ära.
Siis sõime praekartuleid, mis maitsesid imehead. Nirti rääkis oma elust, kuidas ta oli Ingridiga kokku saanud, kuidas Ingrid viis ta elus esimest korda Tallinna, ja mida ta seal kõike nägi. Suuri maju ja ilusaid autosid. Meie Irjaga ainult ahhetasime. Niivõrd põnev oli see jutt, tema lugu. Kuidas ta kohtus Tallinnas nii Ingridi, Urmase kui Andresega. Kuidas nad kõik koos Vertigos lõunatasid, kuidas Urmas kiitis oma naist Kätlinit ja Andres oma naist Jannet. Et on ikka toredad naised, sellised kodulembesed. Lasevad meestel omi asju ajada. Ei sega vahele. Nagu koduhaldjad, kasvatavad lapsi, teevad süüa, kraamivad tube. Isegi koovad ja heegeldavad, ketravad voki peal ja hoiavad kangasteljed soojad. Kõik riided puha enda tehtud! Hoolitsevad, et kõik oleks tipp-topp korras. Oleks vaid kõik naised sellised!
Ingrid olla palunud, et Urmas õpetaks ka teda kangastelgedel kuduma. Urmas lubas ta Kätliniga kokku viia. Viimasel olla varutud mitu uut mustrit, mida ta tahtvat ka teistega jagada.
Elu Hundiorul muutus kohe palju kodusemaks. Mõnus oli istuda pärast väsitavat päeva, õues, lõkke paistel ja meenutada päeva ning kõike toimunut. Vahetada muljeid. Kui märkasime eemalt, raiesmiku servalt, udu seest lähenemas teisi hundiorulisi, Ingridit, Urmast ja Andrest. Nad tulid, vikatid ja rehad seljas. Istusid maha ja hakkasid rääkima.
Aga sellest, mis nad rääkisid, juba järgmises osas.
16 kommentaari:
ma saan aru, et see on teie ettekujutus naljast. ja ilukirjandusest.
üsna labane.
miks te presidendipaari tegemistest rohkem ei kirjuta? see oli päris naljakas. kas ideed said otsa? annet ei jätku? fantaasia ei lenda?
jätke nüüd nirti rahule ja fabritseerige mõne avaliku elu tegelase kohta midagi. oleks huvitavam
Ärge kiusake Nirtit, ta on nüüd meiega!
kopeerite kivirähku?
Ja Kivirähk on tore, ärge teda küll nüüd süüdistama hakake, palun!
Ei ole labane. Minu meelest mõnus juumor ja osav. Ja täidab kindlasti eesmärki. Ma vähemalt loodan. :)
täidab mis eesmärki? halvustada, mustata, maatasa tampida noori inimesi, kes pole teile midagi kurja teinud, ainult leidnud mõned faktikesed, mida te elu eest varjata tahate - miks küll?
ma saan aru, et te naudite mõnitamist, ma saan aru et kättemaksuhimu pimestab, aga pidage vähemalt kusagil ka piiri..
Käed eemale Nirtist! Mis see olgu siis nüüd?! Get a life!
Vanasti oli ju nii, et Irja ei liigutanud oma kodus väikest sõrmegi muuks kui ajakirjadel lehekülgede keeramiseks, kust see äkiline usinus...? Ah jah, virtuaalmaailmas ju võib, see ei sega seksuaalelu. Eks me kõik tahaksime ennast normaalseteks ja kenadeks inimesteks unistada.
Ja Hundioru Ingridit ei tohi ka mõnitada. Kõik, kes mõnitavad Hundioru Nirtit ja Hundioru Ingridit, saavad meilt nii, et tolmab. Hundioru Nirti ja Hundioru Ingrid on pühad!
Tõeliselt lahe lugemine, päeva teeb kohe rõõmsamaks! Oleks ma Hundioru kirjutaja, pakuks seda kohe mõnele ajalehele nn päeva lõbusaks lugemiseks.
Hundiorus on kõik hästi, ja kes teistmoodi arvab, see on loll. Ärge te, Inno ja irja, ainult kaht asja tehke: ärge visake Nirtit kibuvitsapõõsasse ja ärge haarake teda oma pere seksimängudesse (rusikas persse; pihkupekstud sperma vastu peeglit; pasta keetmise ja kurnamise vahepeal keel häbememokkade vahele jne) - teine siiski veel noor inimene, kogemusi vähe, äkki hakkab Inno m.nn nii meeldima, et pärast ei tahagi enam Hundiorust lahkuda. Aga Inno saab ka iga päevaga vanemaks, mõne aja pärast äkki ei jaksa mitme naisega möllata (no Ingridi võtate ju nagunii kampa). Ja siis muutub Irja äkki kurvaks ja läheb jälle Pordogaaliasse... Ja sellest oleks ju kõigil kahju.
Ärge süüdistage Nirtit! Meil on kõik tibens-tobens.
et hundiorg on nagu muumiorg? ma lapsele just õhtuti loen muumioru lugusid ja mulle miskipärast tulevad just sealsed tegelased silmade ette. tõsi muumilugude tegelased on hästi armsad ja sõbralikud. võib olla koduvanast kasvataja välja arvata. aga muud... ju väga vahvad.
Inno-Irja, kas te olete täiesti ära pööranud selle Hundioru värgiga või? (Kuigi, päris naljakas muinasjutt oli kirja pandud.) Jätke laps rahule, parem rääkige veel rohkem poliitikute ja muu nn. eliidi "kangelastegudest".
Oh teid küll, nii armasat lugemist pole tükil ajal saanud, näete nüüd ise-pole see Nirti midagi nii paha, eksju?
Mis asja? Ei ole see Nirti midagi nii laps. Ise alustas. Ja nüüd järsku laps... Jätkake samas vaimus, Irja ja Inno. Tervitan ettevõtet. Elagu Hundioru rahvas!
Postita kommentaar