Valitsus käitub praegu nagu kiuslik laps, kes tahab süüa 10 jäätist päevas olukorras, kus tal raha tegelikult pole.
Kuigi ema andis lapsele raha ja ütles: hoia seda hoolega, laps, sest järgmise raha saad võibolla alles tüki aja pärast. Aga laps läks poodi, ostis seal kärutäie kommi ja jäätist, ning kulutas kõik raha ära. Mõnda aega sõi kodus kommi, jäätisi eriti ei tahtnudki, ja need sulasid üldse ära. Ja natukese aja pärast olid ka kommid otsas.
Siis läks laps ema juurde ja mangus: "Emme, anna raha!"
Emme: "Aga ma andsin sulle, laps!"
"Aga see on otsas."
"No aga siis pole midagi teha. Siis pead hakkama saama ilma kommide ja jäätiseta."
"Ei tahaaaaa! Ei tahaaaa!"
Laps viskub maha ja hakkab jalgadega trampima.
Mida sellises olukorras teha. Kas anda lapsele raha? Või lasta tal veidi aega jonnida.
Päriselus muidugi nii lihtne pole. Kui valitsus koos riigikoguga käitub nagu lasteaed, siis pole ema, kes seda natuke korrale kutsuks ja manitseks. Ja on iseküsimus, miks pole ühiskonnas täiskasvanulikku mõtlemist? Või kui on, miks see välja ei paista? Miks ei pöördu ajakirjanikud, näiteks, teadlaste, asjatundjate poole?! Miks räägitakse iga päev ainult lastega, kes üksteisel liiva silma viskavad ja teineteist poriga loobivad?
1 kommentaar:
selles rollimängus on teatav nihe.
Valitsus ei ole mitte laps, kes on raha ära kulutanud, vaid hoopis vaest ema terroriseeriv alkohoolikust abikaasa, kes on kogu oma palga, säästud ja krediitkaardil oleva limiidi lihtsalt maha joonud. Samal ajal tahab ta riides käia nagu härra ning süüa endiselt vaid restoranides. Lisaks on ta täis peaga ütlemata ebameeldiv - norib tüli ja arvab, et põgus tutvus ühe kriminogeense autoriteediga, tagab ka talle palju privileege. Pea siis sellist üleval.
Postita kommentaar