Väljavõte TEA kirjastuse kodukalt.
Täna helistas keegi TEA kirjastuse esindaja ja pakkus entsüklopeediat. Teate küll, seda, mida reklaamitakse söögi alla ja peale Eesti kommertskanalites, läbi Hannes Võrno ja Aarne Üksküla näo. Kus siis on terve rodu raamatuid ja ka internetiversioon. Mis pidi siis kogu aeg täienema.
No ma ei tea. Kas seda tõesti keegi tahab?! Mina kasutan Wikipediat ja see on väga vinge asi, täieneb lausa iga päevaga, on kiire ja kasutajasõbralik. Kogu maailma info ühes kohas koos. Tavalist entsüklopeediat pole juba aastaid kasutanud, ega isegi lahti teinud.
Lisaks on uuemate tarkvarade puhul, näiteks Macil täitsa korralik entsüklopeedia juba tasuta kaasas. Seda pole vaja osta.
Ja need, kel internetti pole, kas need siis tõesti tahavad kalli raha eest veel mingit raamatuseeriat omale koju soetada? Kahtlen selles.
Entsüklopeediate, vähemasti nende paberil omade aeg on ilmselt igaveseks läbi. Ja ka internetiversiooni pole mõtet kellelgi põlve otsas kodus teha, ja seda veel raha eest pakkuda, kui on olemas selline tasuta tööriist nagu Wikipedia, ja seda paljudes keeltes, kaasa arvatud eesti keeles.
8 kommentaari:
Huvitav. Kas see maci entsüklopeedia teema kehtib ainult profiversioonide kohta, nagu sul vist praegu on või ka need varasemad arvutid, mida sa kasutasid?
Teine asi: Wikipedia ajab paljudel harja punaseks, sest igaüks võib informatsiooni moonutada vastavalt oma suvale seal. Kuigi samas ma mõõnan, et paberikultus ja interneti põlgamine on üks jube elitarism tegelikult. Ma olen selliseid räigeid snoobe internetis küll. Nad arvavad, et teavad kõike, kuigi uhkustavad enamasti just igasuguste uhkete paberväljaannete üle, mida nad lugenud on. Mnjah, masendav. Aga ikkagi, kas Wikil on õigust pretendeerida tõele? Et miks need, kes kasutavad halvustavaid väljendeid nagu "wikiality" või "truthiness" (s.t. olukord, kus arvatakse et Wikipedial on kõik vastused olemas) eksivad?
Mulle pakuti mõne kuu eest inglise-eesti ärisõnastikku. Ma siis ütlesin, et pole paberil sõnastikku varsti juba kümnendi kasutanud ega näe ka praegu selleks vajadust.
Olen täiesti nõus selle entsüklopeedia mõttetusega. Milleks arhiveerida infot raamatusse kui internetis saaks seda vajadusel täiendada, parandada ja pidevalt uuendada? Muidugi interneti kaablite umbe minekul oleksime ka infost ilma aga kuivõrd sageli me nii või teisiti seda raamatut lahti teeksime. See tolatrio liikme reklaamis kasutamine avaldab minule vastupidist tulemust. Sama võlts on Üksküla lausa, "nagu vanal heal Eesti ajal," sest väga vähesed mäletavad seda. Nendest, kes pole veel vanadekodusse sattunud.
Mingi world book on aplikatsioonide lisaks.
Nojah, internet ise ongi üks suur entsklopeedia, Wiki lihtsat annab mingi kontsentreeritud pildi, viited, kust edasi uurida, kui on huvi.
Internet, isegi Wiki on ikka täiesti teine tase selliste traditsiooniliste paber-entsüklopeediatega. Kas kas arvate, et viimased pole või polnud kallutatud?! Lisaks pole paberile võimalik panna väga palju infot.
kusjuures see mõttetu eesti "oma" entsüklopeedia on ju kordades lahjem kui senikasutatavad wiki ja google earth näiteks. ja maksab.. mis see oligi, kas terve kogumik oli vist 13-14k. selle raha eest oleks mõistlik sülearvuti osta imo kui mingit paberit endale riiulile koguda.
kusjuures kõige näotum lugu on, et mu pedagoogist ämm tellis selle sarja mu väiksele tütrele, et "siis kui tema suureks saab" on kõik olemas. ja ise on ilmatu uhke selle üle.
aga mis sa vanainimesega ikka teed.
tegelt uurige, MIS seisus on võrguentsüklopeedia loomine Eesti Entsüklopeedia teatmestut kasutades! Seal on märksõnasid kümneid kordi enam kui põlve otsas tehtavas TEA omas! Mis põhjusil killustab Tea kirjastus eesti niigi ostujõuetut turgu oma amatöörentsüklopeediaga?
ma ütleks vaid, et on on.
Paberentsüklopeediatele surma ennustamine on Wiki praeguse taseme juures enneaegne.
Vaadake kas või Wikipedia "Fotograafia" kategooriat. Haigutab tühjus. Puudub isegi "säriaeg"!
Klassikalised paberentsüklopeediad on ühtlasema tasemega ja neile võib põhimõistete definitsioonide leidmisel loota.
Kõik sõltub sellest, kes artikleid kirjutab. Ma ei ole kursis, kes Tea autorid on, aga kui nad on asjatundjad (antud valdkonna teadlased), siis võib sealt hea asi tulla, eriti just eesti ajaloo ja kultuuriloo teemadel, mille kohta internetis sageli pole midagi või on teave puudulik. Selles osas on eestikeelne wikipedia väga hädine, rääkimata inglisekeelsest.
Postita kommentaar