kolmapäev, 15. oktoober 2008
Kes on Eesti Kunderad?
Väljavõte Delfi veebist.
Üks päris huvitav uudis tuntud Tšehhi kirjanikust Milan Kunderast, kes tegi nooruses julgeolekuga koostööd ja mille tõttu ta siis kirjutada ja tuule tiibadesse sai. Andis üles inimese, kes mõisteti pikaks ajaks vangi.
Mind see ei üllata, sest tšehhid, erinevalt eestlastest, on oma kommunistlik-autoritaarse minevikuga küllalt teravalt lõpparve teinud.
Eestis kaotas pärast NLiidu kokkukukkumist oma võimu endine poliitiline eliit, ehk nagu tollal nimetati, nomenklatuur. Endised tipp-parteilased, kellest osa imbus ärisse, osa kadus üldse areenilt, osa põgenes Venemaale. Majanduslikku eliiti varem polnud, see tärkas nullist. Paljud endised ajakirjanikud kaotasid samuti töö, kuna ei suutnud uute oludega kohaneda. Sest tuli hakata tööd tegema, kui varem oli vaid ümber kirjutatud ette antud tekste, või siis kirjeldatud lilli ja liblikaid.
Aga kus pole toimunud mingit suurpuhastust, on endine kultuurieliit. Kultuurinomenklatuur, kes mängis rahva ajude pesemises olulist rolli, kellele ehitati selle eest lausa Tallinna Harju tänava algusesse maja ja kes seal siiani rõõmsalt sees elasid ja elavad, ja nende suguvõsad. Kes siis mõjutavad paljuski elu praeguses Eestis. Kuhu kuulusid näiteks kadunud punased kirjamehed Juhan Smuul, Paul Kuusberg, Paul Viiding, Jaan Kross, siis Vladimir Beekman, Enn Vetemaa. Ka Ain Kaalep, Mats Traat ja Lennart Meri, kes olid kõik ENSV teenelised kirjanikud. Mis siis olid nende "teened"? Neist on ainult Uno Laht tunnistanud, et oli KGB palgal. Aga teised? Sest olgem ausad, nõuka ajal ei saanud sa niisama tasuta suurt korterit ja oma teosed avaldada, kui sul polnud "teeneid". Ilma teeneteta mees oli Vaino Vahing, ja tema mälestustest võivad kõik lugeda, mis elu tema elas. Ja aus kirjanik, nagu Solženitsõn, istus nõuka ajal vangis. Tunne Kelam, kes samuti ausat juttu ajas, pidi töötama katlakütjana, samuti Enn Tarto. Tarto istus koos Niklusega veel pikalt vangis, koos Jüri Kukega, kelle peale oli keelt kandnud üks Tartu Ülikooli punane asjapulk, hilisem tähtis poliitik ja minister Mihkel Pärnoja.
Niisiis, kes on Eesti Kunderad?
Paljukiidetud Krossi teene oli arvatavalt see, et ta kirjutas punarežiimi tellimusel ümber Russowi "Liivimaa Kroonika", mis on väga vene-vaenulik teos, ent millest Krossi tõlgenduses pole suurt midagi järgi jäänud. Ainult soe õhk. Miks pole Russowi kroonikat originaalis siiamaani Eestis välja antud? Miks paljundatakse ühtelugu neid Krossi soperdisi?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
12 kommentaari:
"Paljukiidetud Krossi teene oli arvatavalt see, et ta kirjutas punarežiimi tellimusel ümber Russowi "Liivimaa Kroonika""
Selline väide teeb lihtsalt nõutuks. "Kolme katku vahel" ei ole Russowi kroonika ümberjutustus.
"Miks pole Russowi kroonikat originaalis siiamaani Eestis välja antud?"
1993. a. anti ju välja
Väga hea, et on välja antud. Ma ei teadnudki. Otsisin üksvahe seda raamatut taga ja leidsin vaid ühe 1967. aastal Rootsis välja antud variandi. Soovitan kõigil seda lugeda!
Aga sellega ma pole küll nõus, et see katku-jutt pole ümberjutustus. Kust Kross selle ainese siis võttis? Käis Russowil teises ilmas külas või? Või keerutas kodus taldrikuid?
Kusjuures ma soovitan lugeda Russowit, see on kordi huvitavam ja mahlakam kui Krossi tekst.
Lugesin siin ja mõtlesin, et Eesti ainuke sõltumatu uuriva ajakirjanduse väljaanne on teie blogi. Ehk õpivad ka päevalehtede toimetajad, et poliitikute ja muu eliidi kintsukaapimisega tiraaže ei kasvata ja hakkavad lõpuks ajakirjandusega tegelema, mitte pugemise ja kiidukõnede esitamisega partei ja valitsuse aadressil nagu nüüd.
Inno, kui Sina võtad endale õiguse hinnatud kirjaniku (ma ei räägi siin tema teoste ajaloolise tausta adekvaatsusest, selle hindamiseks puudub pädevus) teoseid nimetada soperdisteks, siis võtan mina, ausalt ja siiralt arg anonüümne, õiguse Sulle öelda, et Sina, enda meelest ja hariduse poolest ajakirjanik, ei oska üldse kirjutada. Laused stiilis "Piim ajab keha paiste. Mis näitab, kui halb see on.", ei ole isegi viienda klassi kirjandis enam lubatud! Õpi ära kõrvallause kasutamine ja siis avalda Krossi kohat arvamust!
Esiteks, mille alusel sa paned ühte patta kirjanikud ning Enn Tarto?
Teiseks, olen täpselt sama nõuka-aegne inimene kui teie kahekesi ning mul ajavad hirmsal kombel harja punaseks üldistused stiilis “nõuka-alal ei saanudki teisiti”. Olen korduvalt kuulnud väidet, et tol ajal polnudki võimalik muudmoodi, kui olles pioneer, komnoor jne. No oli ikka võimalik küll – ma ise olen selle tõestuseks. Tean isegi noormehi, kes nõukogude armeest puhtalt läbi tulid. Samuti olid olemas kirjanikud, kes KGB-sse kuulumata korteri said ja avaldasid, pastorid, kes ei kuulunud KGB-sse, teadlased, kes said KGB-sse kuulumata välismaale jne. Neid oli, aga muidugi oleks huvitav teada, kui suur %.
Kolmandaks, mis mõttes jäi puhastus tegemata kirjanduseliidi hulgas? Millises muus valdkonnas see puhastus siis toimus? Laari-aegne Plats puhtaks jäigi ju pelgalt loosungiks...
Ma ei pandki Tartot nendega ühte patta, lihtsalt andsin mõista, et oli ka teistsugust lähenemist. Tarto oleks võinud olla ka kirjanik, aga kes teda oleks avaldanud, eksole. Sellised ausad mehed nagu Tarto virelesid vangilaagrites, samas kui Krossi-sugused persepugejad muudkui "kirjutasid" ja võtsid oma "teenete" eest vastu kopsakaid honorare, kortereid, puhkusetuusikuid jne. Nii see oli ja ma ei näe põhjust, miks sest lõpuks ometi mitte kirjutada.
Kultuurieliit oli nõuka ajal samasugune režiimi tööriist nagu kompartei või KGB, üksikud erandid välja arvatud. Ja sellest peaks rääkima.
Esiteks: Nõukogude ajal pandi sind vangi selle eest, kui riigivastast kirjandust välja anda julgesid.
Ja ''kolme katku vahel'' pole tõlge....
Kross on väga hea kirjanik, muuseas.
Pole mõtet lugeda tema ajaloo ainetel kirjutatud raamatuid kroonikate pähe. Kui sa sealt rohkem aru ei suuda saada, siis kurb küll.
Pole mõtet ka neid meie vabadusvõitlejaid eriti heroiseerida, rahval muidugi kangelasi vaja, aga kursusekaaslased räägivad, et Kukest poleks ilmselt kunagi vabadusvõitlejat saanud, kui teda poleks kogemata välismaale komandeeringussse lastud- no lihtsalt põrus ära.
Kelam, neiupõlvenimega Sink, aga tikkus ise komparteisse nagu hirmus, aga ei võetud, mis teha, mis teha.
Aga ma tahaks ikkagi väga teada, milliste teoste eest Enn Vetemaad ja Mats Traati punasteks kirjameesteks nimetatakse?
Ega nüüd nii ikka ka ei olnud, et kõik, kes nõuka ajal loomeliitudesse kuulusid ja sealtkaudu korteri (või midagi muud) said, kohe KGB palgal olid. Taktika oli vist ikka selline, et kirjanikud pandi ühte majja elama (ja ühe võsa vahele suvitama ja ühte lokaali läbustama), et nende sekka imbunud koputajatel oleks lihtsam neil silma peal hoida.
Jajah, Inno, vennaskond kutsub sind varsti jälle vaibale...
Postita kommentaar