Mis on Delfi häda?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Tänases Äripäevas ütleb Hans H. Luik huvitava asja: "Kui siiski peaks selguma et karuaabitsa kirjas tabloidpealkirjad ja värvikirevus sobib Eesti publikule rohkem, jõuab seda ju alati teha. Läti-Leedu lugeja eelistab loogilist navigatsiooni karjuvale pealkirjale ja suurtele piltidele."

Mis näitab, kui kaugel on Luik online maailmast. Ja sellega ka Delfi. Kui ta viitsiks vähegi veebis ringi vaadata, siis märkaks, et suured pealkirjad ja värvikirevus on olnud trend juba pikemat aega. Ja seda mitte üksnes veebis, vaid muus meedias, ka nn kvaliteetlehtedes. Luik võiks natuke sirvida välisajakirjandust, sest ka Eesti Ekspress, see ajaleht on juba 5 aastat tammunud ühe koha peal.

Samas viitab Luige selline arvamusavaldus Delfi nõrkusele: tal on välja töötatud mingi arhitektuur, mida on väga raske, või ütleme siis, et kulukas muuta. Ja see arhitektuur pärineb iidamast-aadamast. Sest, olgem ausad, Delfi oma olemuselt pole viimaste aastatega muutunud. Juurde on tulnud, ja kadunud mõningaid vidinaid, aga põhiolemus on sama. Ta näeb samasugune välja, kui, ütleme 5 aastat tagasi. Aga veebimaailmas on see võrdne terve sajandiga. Ja on selge, et sajandivanuse asjaga on raske tänapäeval kliente võluda, olgu sul kui tahes tugev kaubamärk. Olgu, kui tegemist on joogiga, nagu Coca-Cola, siis veel. Aga pakkuda tänapäeval ajalehte sajandivanuse kujundusega, no tänan, ei.

Ja see, miks lätlased ja leedukad veel vana asja eelistavad, tuleneb sellest, et veebindus on neil nõrgalt arenenud. See, mis juhtub täna Eestis, on seal aktuaalne 2-3 aasta pärast.

Kui Delfi oma väljanägemist kiiresti ei muuda, on ta mõne aja pärast ajalugu. Klient on veebis, nagu eldakse, vaid hiirekliki kaugusel. Eestis toetab Delfit vaid see, et Postimees on liialt Reformierakonna-, või ütleme siis valitsuse-meelne. Aga niipea kui see puudujääk kõrvaldub, loodetavasti, kui Kadastik, see vana kommar, kes istub nagu tropp Postimehe arengul ees, kui see mees peaks näiteks kinga saama, või pensionile jääma, siis hoidke oma piip ja prillid!