Hotell Kolm Õde Tallinnas: korralik tase, aga ei midagi erilist

Tuba hotellist Kolm Õde.

Olime mõned päevad tagasi ööd Tallinnas hotellis Kolm Õde, et siis tšekata ära see Conde Nast Johansensi soovitusega hotell. Neid on Eestis vaid kaks: Ammende Pärnus ja Kolm Õde Tallinnas.

Aga kahjuks ei suutnud Kolm Õde millegi erilisega üllatada. Või ütleme siis, et ootasime enamat. Kui Ammendes on suurepärane teenindus, Pädastes suurepärane hommikusöök ning Viljandi EVEs üldiselt hea tase, siis Kolm Õde jäi kuidagi kahvatuks. Olime muidugi ka tavalises toas, hiljem peaks sviidi ka ära proovima. Sest Ammendes oli selline lugu: tavaline tuba on üsna kehvake, aga sviit hoopis teine klass!

Me saabusime kesköö paiku, klienditeenindaja oli üks noor krapsakas tütarlaps, kes tundus kuidagi ebakindel ja hajevil. Aga juhatas meile toa ilusti kätte. Tassisime siis oma kohvrid ja kotid tuppa, siis ilmus ka šveitser kuskilt välja, oli selline ehmatanud kergelt, nagu oleks maganud kuskil. Autovõtmed andsime valvelauda, ja auto pargiti meie eest ära, hinnaga 100 krooni ööpäeva eest.

Toas teisel korrusel oli hirmus palav, konditsioneeri ei paistnud kusagilt ja õhk oli väga lämbe, mistõttu tegin akna lahti. Ja vaade oli aknast täitsa ok, vanalinna tänavatele. Kust siis kostis, tõsi, öö jooksul kõiksugu hääli, kaasa arvatud mingit paugutamist, nii et ma arvasin, et mõni ilutulestiku ladu on kuskil põlema läinud. Vanalinn on päris lärmakas, eriti öösel. Ja mis halb, akna ette ei saanud tõmmata paksemaid kardinaid, oli vaid õhuke kardin. Mistõttu paistis tänavalaternate valgus kõik tuppa sisse.

Mis muidugi oli meeldiv, et minibaaris oli päris ehtne konjak, ja 8aastane rumm. Mis maksid küll 100 krooni väike 4cl pudelike, aga olid oma hinda väärt. Ja punane vein maksis koguni 400 krooni väike 350 cl pudel. Šampus 600 krooni väike pudel. Aga vein maitses väga hea, šampust ei proovinud. Üldse tundub, et Kolm Õde on veinigurmaanide eelistus, isegi mingeid auhindu on võidetud. Ja siis kuulub hotell mingisse disainihotellide nimistusse.

Mis oli hea, et hommikusööki pakutakse kella 12ni. Paljudes teistes hotellides pakutakse hommikusööki kella 10-11ni, kui just tuppa ei telli.

Ja kuigi konditsioneeri polnud, oli hästi palju igasugu lüliteid ja pistikupesi (vannitoas koguni 3 pistikupesa!!!), mis oli ühelt poolt hea, ei pea pikalt otsima, aga teiselt poolt oli tükk tegemist, et end kõigi vidinatega kurssi viia. Traadita internetiühendus ulatus ilusti tuppa kätte, nii et polnud vaja kaablit kasutadagi.

Mis üllatas, oli see, et meile kahe peale oli ainult üks väike tekk pandud. Tellisime teise teki veel juurde. Ja voodi oli muidugi väga suur ja lai ning pehme. Mis on väga hea.

Vannitoas oli Bulgari kosmeetika, vann, kaks kraanikaussi.

Ja hommikusöök oli suht tavaline, rootsi laud. Lisaks sai lasta muna keeta või praadida, või siis omletti, pannkooke. Olemas oli šampus, ent polnud värskelt pressitud mahlu.

Mis silma torkas, et tööle on võetud verinoored inimesed, kes jätsid mulje, et olid tööl esimest nädalat. Tõsi, kõik töötajad tundusid väga püüdlikud, aga kindlusest jäi palju puudu. Huvitav, kas Eestis pole vanemaid inimesi, keda sellistes soliidsetes hotellides kasutada?! Või ei julge omanik Tarmo Sumberg, ise ka suht noor inimene, vanemaid tööle võtta? Et jääb häbisse või nii.

Telekas oli uhke, vedelkristall-ekraaniga. Aga mis üllatas, et telekast ei saanud vaadata CNNi. Ja päris algusse olid pandud kohe mingid naljakad kanalid, peamiselt venekeelsed, kust tulid tutvumiskuulutused. Et justkui oleks selle hotelli sihtgrupp seksinäljas Briti poissmehed. Või noored Vene ärimehed. Aga neile on ju Uniquestay ja teised sellised!

Hind oli toal ligi 3000 krooni, mis pole palju sellise taseme kohta.


Vaade vannituppa.


Väiksed padjakesed, mille saab ukselingi külge riputada.


Irja voodil pikutamas, ühe väikse teki all.


Vaade linnale, Pika ja Tolli tänava nurgale.


Vaade Oleviste kirikule.


Vaade aknast.


Selline teleprogramm tuli ette, kui telekas lahti teha.


Ja siis selline.

Mis saunas edasi juhtus...

I(ngrid): Oh, kui mõnus, saun on nii hea.
L(aine): Näonahale ka, eks!
I: Oh, näe, siin on saunamesi.
L: Ongi, kui lahe!
I: Näe, pane mulle selja peale.
L: Hea küll, oot, kuidas see lahti käib?
I: Nagu kreemituubil keerad kaane pealt ära.
L: Oih, ei tule.
I: Anna, ma proovin. (väänab kõigest jõust tuubi kaant) Ei tule jah.
L: Ma lähen annan meestele, nad jaksavad.
I: Ma lähen ise.
L: Las nüüd mina lähen (sikutab Ingridit juustest tagasi).
I: Ei, mina (vabastab juuksed).
L: (tõsinedes) Sinu kord alles tuleb.
I: Mida värki, mõtle mida räägid, sa Tartu lits!
L: (annab teisele lahtise käega vastu vahtimist) Värdjas!
I: Aiii! (pisarad silmis)
L: Käi vittu! Ise oled kuradi lirva!
I: Situ pähkleid, raisk! Vaata, mis sa tegid. Mul on hammas verine.

Leiliruumi uks läheb lahti ja välja kargab Andrus.

A(ndrus): Mis teil siin toimub?!
L: (nutuvõru ümber suu) Ingrid ütles, et ma olen lits.
A: (vaatab kurjalt Ingridile otsa) On see tõsi?!
I: Aga ta sikutas mind juustest!
A: Ma ei või, kas te rahulikult ei või olla. Issand jumal! Nagu lasteaed!
I: Ma olin (nätsutab peos saunamee tuubi), aga me ei saanud seda lahti (ulatab mee Andrusele).
A: No oleks võind siis tulla ütlema!
I: Ma tulingi, aga ta ei lasknud.
A: (Laine poole) On see tõsi?
L: (noogutab süüdlaslikult, heidab pilgu maha)
A: Selle eest langed nimekirjas kaks kohta! (võtab Ingridilt tuubi ja keerab selle lahti) Ja nüüd marss pesema!

Andrus läheb tagasi leiliruumi.

M(art): Mis värk seal oli?
A: Äh, mis, kisuvad juba tüli.
M: Tea jah.
A: Laine ei saa kuidagi oldud. Ma panen ta nimekirjas tahapoole.
M: A mis me Inksiga teeme, võtame ta sisse vä?
A: Kurat, ei tea. Tal on need jamad kaelas.
M: Kurat, Kroonika käib kah alla, inimesed jooksevad minema. Mul oleks ta vaja kuhugi ära paigutada. Sul pole mingit asja?
A: Mis ta teha oskab? (puhkeb naerma) Peale selle, ma mõtlen! (vänderdab keha)
M: Kurat, ma ei tea. A kas tal muidu erakonnas oleks šansse?
A: Kus, meil on kõik kohad täis.
M: Valgamaal.
A: Vaatame, aga kahtlane. Ja kui sisse ei saa, mis siis?
M: Njah, siis on perses. Kroonikasse ma teda siis enam tagasi ei võta.
A: Kuule, aga tee talle mõni firma. Me kuidagi ikka saame rahad klatitud.
M: Ma mõtlen selle peale. Võimalik, et tõesti.
A: A vaata, et see kuskilt välja ei tule. Muidu oleme ilge pasa sees.
M: Ei, kus sa sellega.
A: Ma siis uurin vähe. (ulatab kaaslasele pudeli) Libista ka vähe.
M: (kulistab suure sõõmu) Uhh, mõnus.
A: Jaahh!

(järgneb)

Kes ei sittunud

meie postkasti, ja kes oma nime küsitlusest leiavad, andke palun teada.

Ja andke teada, kes sittus. Kui keegi nägi näiteks, Võru tänava ääres Tartus kahtlast sittujat kuskil nädavahetuse paiku, kõigi eelduste kohaselt pühapäeval.

Priis väärt (JA USUTAVA!) vihje eest 1000.- puhtalt kätte!

Saime kirja Arnold Oksmaalt

Väljavõte Orkutist.

Selline tunnustus siis Inglismaale elama asunud Arnold Oksmaalt (muidu varem kirjutas ta valdavalt ainult Kroonikale):

08. 02. 2008.
Tere Lgp Hr Inno ja Preili Irja.

Mul on hea meel elus esimest korda ametlikult teile kirjutada, ning pean tunnistama et olen teie päeviku fänn. See mismoodi te olete löönud lökkele kodumaa kollase meedia, ning saanud tähelepanu on erakordne ning austusväärne. Kui aus olla, siis te ei ole vist paljude lemmikud, kuna teie kirjastiili ja päeviku töttu teid ei sallita, sest olete hinge pealt palju ära saanud. Kuid minu silmis olete erandid, sest teist saab eeskuju vötta.

Kindlasti olete elus mölemad palju näinud, kogenud ning tunda oma nahal saanud, kuid ikka jätkate eiteamuusika kirjandusliku stiili...
Teie blogi on loetav, saate reklaami ning siit algab tuntus, kultus ja kuuluvus Eesti kirjandus ajalukku, kas pole nii?

Ma teeks ettepaneku teile kahele teha oma telesaade, mis te sellest arvate? Kontskingades Irja miniseelikuga juhatab saate sisse, ning Inno jätkab... "Tere tulemast Inno&Irja" telesaatesse...

Igal juhul ootan huviga teie raamatut... minu oma "ESIKAANEPOISI IMELINE LUGU" valmimisel.

Mul on kahju Inno, et toona kui tegite ajakirja Just lugusid, ei sattunud teie vestluskaaslaseks, kuid omal ajal kui Urmas Ott tegi oma telesaadet "Happy Hour" siis saate produtsent oli minu esindaja Gunnar Lohoga kontakti vötnud ja saatesse kutsunud, aga näed, just siis pidin oma popshows minema tegema oma hea söbra Giovanni Sposato juurde Inglismaale, aga näed Sposato ei saatnud rahasid, ja kadus nagu vits vette..... ja jäigi minu Inglismaa 15. minuti kuulsus Euroopal nägemata.

Kuid Inno ja Irja, hoian teile pöialt ja olge tublid!

Siiralt teie:
Arnold Oksmaa

Keegi sittus meie Tartu kodumaja postkasti

Isegi minu pika ajakirjanikukarjääri jooksul ei juhtunud midagi säärast. Kuigi mind hoiatati, näiteks, Preatoni eest, et see mees on kõigeks võimeline. Aga ta pritsis vaid tatti Tallinna lennujaamas, enne kui ütles, et lahkub Eestist igaveseks ja ei taha enam näha ühtegi Eesti ajakirjanikku! Meest sõnast!

Aga nüüd siis pärast mõneaastast blogija-karjääri selline lugu. Kui läksin eile pärast Lissabonist naasmist meie postkastist ajalehti võtma, siis tabas mind üllatus. Kõigepealt olid ajalehtede vahel munakoored. Ja siis üks päris ehtne sitajunn. Mis, nagu Irja ütles, oli päris inimese sitt, sest haises päris jälgilt.

Ma olin endast väljas, Irja itsitas kõrval ja hoidis nina kinni. Tema hoidis sitast õige kaugele. Ma siis puhastasin postkasti ära ja viskasin sitaseks saanud ajalehed minema.

Noja, küll me siis nuputasime, kes selle sita sinna oli pannud. Või kuidas see sinna sai. Kas siis situti kodus valmis ja võeti kilekotis kaasa. Või kuidas. No postiljon vaevalt. Siis arvas Irja, et vast oli mõni noor reformierakondlane. Kurat, ma seda hästi ei usu. Et isegi Kairi Õun, see Langi armuke, hiiliks kohale ja sitajunni postkasti sokutaks. Ei, ei ole võimalik! Ja Peep Vain kah vaevalt, või Ingrid. Isegi Tartu linnapeast Urmas Kruusest ei usu seda, kuigi ta on paras lollpea ja temast võiks justkui kõike oodata. Ja ka mitte maksuameti revident Sirje Põdramägi. Et tuli ja poetas oma junni vaikselt meie postkasti. Ja Mart Kadastik, Laine Jänes või Andrus Ansip kah vaevalt. Neil on muudki tegemist. Ja Aapo Ilves kah ilmselt mitte. Tema vaevalt sitta julgeb puutuda.

Ja-jah, kahju et meil turvakaamerat väljas pole, oleks saanud väärt filmi. Kasvõi blogisse üles panna. Ja ma siin mõtlen nüüd, et pole ju raske üks veebikaamera aknast välja suunata ja siis see pilt salvestuma panna. Pärast saab veel mõnel festivalil näidata, kui üht action-realitit.

Näete siis, meie blogi üks staaridest Andrjuša "juldse ei rjaagi" Gritskov on pälvinud ka laiemat tähelepanu...

Väljavõte SLÕhtulehe veebist.

Ja pjole rjaske jarvata, mis jerakonna rjidadesse sjee mjees kjulub. Jai-jai-jai! Ja kus on sm Jansipi silmad?

Veidi sellest, mida Andrus ja Laine ning Mart ja Ingrid tegid Otepääl saunas

Kujutis Wikipediast.

Mart tuleb alt järve juurest, talle tuleb sauna terrassi juures vastu Andrus.

Andrus (A): Sa õlled võtsid vä?
Mart (M): (veidi kohmetult) Misä?
A: Misä-misä, õlled tõid vä?
M: Ma ei saa aru?! (jääb juhmilt vaatama)
A: Mis tegid seal järve ääres siis?! Pihku peksid vä?
M: (justkui mõttest ärgates) Aa, õlled. Ei, need jäid sinna.
A: Too siis ära. Kurat, naistel on janu!
M: Oota siis mind ka, ma teen ruttu.

Mart jookseb palja tilli välkudest alla järve juurde ja võtab veest poe ostukorvi õlledega. Ning lippab siis tagasi üles sauna juurde.

A: Tule-tule rutem, kurat, külm hakkab.
M: (veidi lõõtsutades) Kurat, tule tassi siis ise.
A: A kes sul käskis neid pudeleid võtta. Ma ütlesin, et võta purgid!
M: Ma ju ütlesin, et Ülle saab aru, kui need purgid siin jälle vedelevad. Hakkab jälle kisama.
A: Hea küll, lähme nüüd.
M: Oota, üks hetk.

Mart heidab pikali ja teeb kümmekond kätekõverdust, nii et nägu punane.

A: Mis sul nüüd hakkas?!
M: Nonii (katsub omal musklit), nüüd näen veidi kobedam välja.
A: (patsutab Mardile seljale) Pole sul häda midagi!
M: Arvad vä (vaatab oma keha ülalt alla), et on kobe vä?
A: Ehh, muidugist.
M: Naistele meeldivad musklis mehed.
A: Ah, ära sapsi. Peaasi, et kõva püsib.
M: Arvad?
A: Jah.
M: A mis sa sest Inksist arvad?
A: Kuule, see on sul ilgelt hea leid. Väga kõva sõna.
M: Sulle meeldib?
A: (ajab suu veidi kõveraks) Nii ja naa.
M: No täitsa kobe ju, sinu Lainega täiesti võrreldav.
A: Kuidas võtta. Peaasi, et seda saab. (liigutab puusi ette ja taha, inimteerides teatud liigutusi)
M: No seda ikka saab.
A: A millal sa Üllega viimati olid?
M: (hajameelselt, pilku kõrvale pöörates) Kes seda enam mäletab.
A: (puhkem naerma) Siis kui viimane laps sündis!
M: (tõsiselt) Ei, hiljem ikka ka. Mis siis?
A: Ah, ei midagi, ma niisama.
M: (jääb mõtlikult kaugusse vaatama)
A: Noh, mis me passime, lähme siis sisse. Naistel suud kuivavad.

Vahepeal leiliruumis...
Lava peal istuvad, rätikud ümber ülakeha, Laine ja Ingrid, näod leilist punased, ja higistavad, kraabivad jalgade pealt mustust maha.
Laine (L): Issand, sa oled nii pruun! (ajab oma käe Ingridi oma kõrvale)
Ingrid (I): (vaatab ennast, ajab oma käsivarsi ette, hooletult) On jah veidi peale hakanud.
L: Issand, kui pruun! Kus sa päevitasid? Kas käisite Mardiga kuskil?
I: (tähtsalt) Mul on veel suvest jäänud. Ja ma käin korra nädalas solaariumis, et suvist päevitust hoida.
L: Issand, meil Tartus pole ühtegi korralikku solaariumi.
I: Aga tule Tallinna, Andrus on ju ka juba Tallinnas.
L: (õhkab) Ahh, ma ei tea, ma ei tea.
I: (uurib Laine nägu) Sul on nii ilus näonahk.
L: Ma just tahtsin sulle komplimendi teha, et sul ka!
I: Kas sa kasutad mingit kosmeetikat.
L: Ei, aga ma vahel lasen omale näkku lasta, Andrusel noh.
I: Issand, ma olen ka kuulnud, et sperma on näonahale väga hea...

Leiliruumi uks avaneb, sisse astuvad Mart ja Andrus.

A: Noh, tüdrukud, tehke nüüd ruumi!
L: Kas te õlut tõite, issand, mul kurk juba nii kuivab?
A: Jah, seal eesruumis laua peal on terve korv.
L: (kelmikalt) See, mille te poest pihta panite vä?
A: (naeratab, paneb käe suu peale) Tššš! Kuss.
I: Kuulge, me lähme nüüd pesema.
M: Olge ikka veel.
I: Ei, me ootame seal ees. Mul hakkas jube palav.
A: No palav peabki hakkama (istub lavale).
I: Ärge siis kaua istuge siin, eks, Mart.
M: (noogutab)

Naised ronivad lavalt alla ja lähevad pesuruumi pesema. Mehed jäävad leiliruumi. Viheldakse mõnusalt ja rüübatakse õlut.

(jätkub)

Ansip kõva napsumees!

Üks päris koomiline pilt Äripäeva veebist.

Kas Ansip jagab katteta lubadusi?!

Peaminister Ansip lubas mõni aeg tagasi suure suuga kontrollida toiduainete hinnatõusu, alandada käibemaksu:

Väljavõte Ekspressi veebist.

Ent hilisemad hääletustulemused parlamendis räägivad midagi muud, Ansipi erakond lükkas uhkelt tagasi toiduainete käibemaksu kärpiva seaduseparanduse:

Väljavõte Riigikogu veebist.

Ansip justnagu polekski Eesti peaminister.

Misasi on Eesti julgeolek?!

Panin selle jutu komentaaridesse Ilvese teema alla, aga toon veel eraldi välja:

Õige ja euroopalik oleks muidugi öelda, et Eestit kui sellist enam ei eksisteeri alates 2004. aasta maikuust, on lihtsalt üks osa Euroopa Liidust, kus räägitakse keskmisest rohkem eesti keelt. Umbes nagu Eesti mõistes Elva linn ja elva murre, kui soovite. Jas kas kotib kedagi, kui näiteks venelased Elvasse tulevad ja seal kõik üles ostavad? Ja elvalased saavad palju raha, ostavad omale ilusad edevad autod ning kolivad elama Tartusse, näiteks. Ja keegi enam elva murret ei räägi.

Mitte kedagi ei koti, see ei ületaks isegi uudisekünnist mitte. Või kui, siis mõnes Elva ja Tartu lehes ehk.

Ja veel, kui Eesti poliitikud räägivad tõsimeeli NATOst ja mingist Eesti julgeolekust, siis ajavad nad lihtsalt rahvale puru silma. Et näiteks rahvas mässama ei hakkaks otsuste vastu saata poisse surema Afganistani ja Iraaki. Need otsused on vajalikud vaid neile poliitikuile endile, et veel rohkem mööda maailma ringi sõita, kallites hotellides ööbida ja näiteks USA presidendiga kohtuda. Muuks mitte.

Kordan veel, Eesti riik kui selline eksisteerib vaid ilusa roosa müüdina rahva mälus ja teadvuses. Selle riigi nimi, kus eesti keelt kõnelev rahvakild elab, on Euroopa Liit, millele valitakse varsti ühtne president, mille välispoliitikat hakkab juhtima ühtne välisminister, millel on ühtne raha ja keskpank, ühtne sümboolika ja seadusandlus, ühtne piir. Mis muidugi ei tähenda, et iga rahvakild ei võiks oma lipukesi edasi lehvitada. See on ju isegi tore vaadata!

Üks huvitav tagasiside reformarite tegemiste kohta Saaremaal

Tuli selline tagasiside:

Reformi "peremängud".

Kuressaares elutses aastaid tagasi Illar Tenno

(http://www.ekspress.ee/2008/02/07/ari/996-eestlaste-kinnisvaraari-costa-rica-vihmametsas-)

Oli lennuväljal juhataja ja nühkis Linnavalitsuses kah pinki. Tema tähelend koos Hans Teiviga (Saare maavanema kt. ja Eesti Post) algas peale välismaist arengut farmitööde vallas (vist Kanadas). Kõige naljakam on see, et sai Toivo Aldi (marjaäri ja Ösel Foodsi müük) prouaga lähedaseks. Toivole see asi ei meeldinud ja ta muutis Illari elu saarel võimatuks ja saatis ta saarelt välja. Nõnda närivad ka ühe partei mehed vahel kõrisid.

Kas Ilvese ajud on pehmenenud?!

Väljavõte Päevalehe veebist.

Ma ootasin, et Ilves hakkab lõpuks ometi teoks tegema oma lubadusi ja veksleid, mis ta enne presidendivalimisi välja käis, oma häält tõstma, aga see, mis tema suust tuleb, on samasugune, või veel hullem supiaur, mis Arnold Rüütli suust. Ja kui Rüütel veel suutis rääkida rahvaga, siis Ilves ei suuda ka seda, sest ta ei mõista eesti keelt.

Ilves oli, on ja jääb samasuguseks Elva linnapeaks, nagu ta oli oma ametiaja algul. Kas temast võiks saada kunagi Euroopa president? Nalja teete!? Ta on oma olemuselt arg memmepoju, naljanumber. Sellisest tegelasest saab saada ainult Elva linnapea.

Ja mis mulle kohati tundub, et Ilves dementeerub, nagu see juhtus ka Rüütliga. Ei tea, kas Kadrioru lossi seinad mõjuvad nõnda rusuvalt, või mis, aga Ilveselt pole tulnud enam ühtegi säravat ideed. Ta on jäänud samasuguseks Raadio Vaba Euroopa toimetajaks, nagu ta oli seda paarkümment aastat tagasi. Kes ootab justkui käsku, mille peale reageerida. Kellel endal puudub loominguline mõtlemine, initsiatiiv. Millest on kahju. Ta on nagu noor Rüütel, ainult selle erinevusega, et ta ei oska neid keeli, mida Eestis vaja, kahjuks.

Eesti välispoliitika jaoks pole NATO mingi näitaja, see organisatsioon on nagunii oma aja ära elanud juba. Kui laiemalt maailma vaadata, siis kujuneb välja telg USA-Euroopa-Hiina, sinna vahele puksib end Venemaa. Ja ongi kogu lugu.

Ilves räägib energeetikast. Samas lasi ta maa sisse taguda Anna-Maria Galojani, kes aitas ette valmistada Eesti olulised energeetikat puudutavad dokumendid. Spetsialistid on olemas, tuleb neil lasta vaid tegutseda!

Siis räägib ta otsustavatest kohtadest ELis, et seal peaks olema eestlased! Aga miks? Miks peaks Euroopa Liitu juhtima eestlased, kes kannavad endas mingit kummalist ekskommunistlikku korruptiiv-korporatiivset mõtteviisi?! Kas tõesti tahaks Ilves, et kogu Euroopast saaks samasugune haisev soine korru-küla nagu seda on Eesti?! Mina usaldan pigem rootslasi või soomlasi kui eestlasi enda huvide esindamisel Euroopa Liidus.

Ja mul on kahju, et Eesti president on selline loll ja arg mees nagu Ilves, kes oli peidus rahva jaoks olulisel ajal nn aprillirahutuste ajal ja kes paistab välja ainult seoses oma abikaasa figuuri nüanssidega. Eesti praegune president on eesti rahva häbiplekk, kes ei suuda ajada mingit poliitikat, kahjuks, ja ma ei häbene seda välja öelda.

Kikilipsuga sotsiaaldemokraat.;) Nagu laadatola.

Veel mõningaid tegemisi

Vajalik link on siin:
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2007/10/15/AR2007101501325_pf.html

Joel Steinfeldtist

Ma pole selle poolt, et Joel Steinfeldt peaks vangis istuma (kuigi Itaalias kunagi ta pisteti mingi poiste-värgi pärast vangi).

Aga ma pole ka selle poolt, et varjata, et talle meeldib, kui noored poisid tema nokut lutsutavad.

Aga samas, kui ma oleks noor nälginud poiss, siis mul poleks midagi selle vastu, kui Joelil otsast veidi spermi neelata. See on väga toitev. Ja kui Joel veel süüa annab, mida ta teeb, mis siis selle vastu saaks olla?! Kui riik ise lapsi toita ja katta ei suuda!?

Ja ma ei usu, et mingi spermi neelamine mõnele poisile mingeid vaevusi põhjustab. Või kuulge, paljud isad lasevad oma tütardel pauku lahti imeda. Ja sellest ei räägita üldse midagi. Ja need isad juhivad suuri ettevõtteid, istuvad riigikogus, jne.

Veel natuke teenetemärkidest

Mõned aastad tagasi sai teenetemärgi, vist president Rüütli käest üks Valga arst. Kes juhtumisi ravis minu endise äia, ühe lihtsa, aga väga toreda inimese, tänaseks juba kadunud Harri Veidenbergi sapikive, eemaldas sapipõie. Tegi ühe levinud operatsiooni. Aga oli see arst siis joogine, või mis tal viga oli, aga asi läks veidi nihu. Ja ta lõikas kogemata läbi sapi ja maksa vahelise elutähtsa soone. Ning vigastas mitmeid tähtsaid veresooni. Ja mätsis ja klammerdas siis kõik kõhus kinni, nii nagu poleks midagi olnud. See tuli loomulikult ilmsiks alles hiljem.

Aga esialgu läks vaene mees, minu äi siis, pärast operatsiooni üleni kollaseks ja hakkas üle keha sügelema. Too Valga arst võttis veel proove ja ütles, et kõik on normis. Nõnda solgutas vaest 75-aastast meest mitu kuud!!! Äi vaakus juba elu ja surma piiril, ja too Valga arst, kes just-just oli saamas teenetemärki, ei teinud sellest väljagi. Kuni sugulased toimetasid äia Tartusse, kus siis arstid kõik korda tegid, ehitasid uue sapi ja maksa vahelise juha ning taastasid veresooni. Käisin ise teda Tartus vaatamas ja kontrollimas, et kõik oleks nö korras, aga pilt oli selline, et ma oleks ise äärepealt ära minestanud.

Ja see Valga arst võttis ilma mingi süümepiinata vastu oma ordeni. Ja ilmselt elab õnnelikult sellega edasi, seda oma sõpradele ja tuttavatele näidates. Nii nagu teeb seda tulevikus Riivo Sinijärv, kes soovitas ühel noorel daamil mõni aeg tagasi enesetapu peale mõelda, kui see daam polnud rahul Sinijärve ettepanekuga, mis selle noore daami elu täiesti perse keeras. Seejuures oli ettepanek selline, mis oleks varjanud kõik Sinijärve enda susserdamised.

Ma ei tea, kas Sinijärve on nii jultunuks muutnud tema enda või tema abikaasa KGB minevik või mis, aga tõesti, kust tuleb selline jõhkrus?! Ja selline jultumus?! Või on tal tõesti peenis aju asemele kasvanud?!

Kas Riivo Sinijärv väärib teenetemärki?

Riivo Sinijärv on muidu tore muhe mees, suursaadik ja puha, ja tema poeg Karl-Martin on veel muhedam, aga kahjuks tal, Riivol, katus aeg-ajalt sõidab, ilmselt noorte neidiste peale, nii et ta lasi EEList rahasid välja kantida, nii et maa must, ajal, kui EELi juhtis tema armuke Ulrika Hurt.

Ja siis veel see Wynne-Parker. No andke andeks, aga selline mees, või mõlemad koos peaks abi otsima psühholoogilt, või lihtsalt mõneks ajaks nö aja maha võtma, mitte noolima teenetemärki. Või mine tea, ehk on just teenetemärk see, mis imet teeb, mõistuse parlanksi paneb?!

Panin üles vastava küsitluse.

Leto Svet tegelik edu põhjus: paljas kuradi vitt!

Väljavõte SLÕhtulehest.

No kas pole see vitt, või vähemalt üks häbememokk, mis siit paistab:

Ajalooline hetk: Saagim taas Kroonika esikaanel!

Ja noorem, kui kunagi varem:

Teine intervjuu SLÕhtulehe ajakirjaniku Ants Põldojaga

Inno ja Irja blogi (IIB): Oh, tere Ants!
Ants Põldoja (AP): No mis te jälle tahate!?
IIB: Ah, ei miskit, lihtsalt niisama.
AP: Raisk, ma sain eelmine kord vennase käest peapesu, et teiega rääkisin. Ma ei ütle enam midagi.
IIB: Oot-oot, räägi ikka. Muidu me kirjutame, et sa palja tilliga mööda linna ringi sõidad.
AP: Hea küll, mis te tahate?!
IIB: Lugesime Kroonikast, et vennas põrutas Tasmaaniasse.
AP: Tansaaniasse, lupardid, te ei oska lugeda kah, raisk!
IIB: Hea küll, Tansaaniasse.
AP: Noh, mis te tahate?!
IIB: Mis ta seal teeb?
AP: Kurat, seda küll mitte (lööb käega vastu püksinööpe). Hä-hää-hää.
IIB: No aga mida siis, räägi!
AP: No kuulge, niisama ma ei räägi mitte midagi.
IIB: Näe, siin on 100 euri.
AP: (kavalalt) No see inff on küll nüüd rohkem väärt.
IIB: Palju siis?
AP: Viis sotti.
IIB: (suu vajub lahti) Nii palju?!
AP: No mis te siis arvasite, et saate mult kõik niisama teada vä, ähh!
IIB: Ei, mitte niisama, aga normaalse hinnaga.
AP: Ä-aaa.
IIB: Aga teeme sott viiskend.
AP: Ä-aaa.
IIB: Ok, kaks sotti.
AP: Raisk, see on nii väärt inff, ja te ei kujuta ette, kelle ta sinna veel kaasa vedas.
IIB: No kelle siis.
AP: Ei ütle.
IIB: Hea küll, kolm sotti.
AP: Olgu, andke rahad. (võtab kolm sotti ja pistab tasku) Mis te siis teada tahate?
IIB: Et mis värk on seal?
AP: Mingit värki pole, tavaline mägimatk. Ha-haaa! Läksite haneks! Hääää! (keksib)
IIB: Raisk, sa petsid!
AP: No mis te siis arvasite, türanäod!
IIB: Sa igavene võllaroog! Seda sa veel kahetsed.
AP: Ah, käige perse!
IIB: No seda me veel vaatame, sa igavene Ants! Anna aga heaga raha tagasi!
AP: Näppige tilli!
IIB: Sa tuhat ja tuline!, kus ütles! (läheb kisklemiseks)
AP: Ai, ärge hammustage!
IIB: Kas annad tagasi?!
AP: Käige vittu!
IIB: No säh! (Antsule lendab haamer vastu pead)
AP: Ai, valus oli.
IIB: Näe, sul on midagi pea sees kinni. Hi-hi-hii!
AP: (katsub) Ai, ongi. Mis see on?
IIB: See on haamer, sa tölplane. Nüüd jooksed verest tühjaks! Hi-hii!
AP: (tõmbab haamri peast välja) Häh, lollid. Ega see esimene kord mul pole.
IIB: (suu vajub ammuli) Mida?!
AP: Sitarida! Raisk, kui virutan! (vehib haamriga õhus)
IIB: Ei tohi. Me kardame.
AP: (lükkab haamri vöö vahele) Sittagi. Ma võtan selle hoopis omale. Ja nüüd kaduge siit.
IIB: Ok.
AP: Oodake, andke veel üks sota.
IIB: Ei anna!
AP: (viibutab haamrit õhus)
IIB: Ok-ok, näe, siin on sota veel.
AP: No vot, nüüd me räägime. Kuradi tšurbanid, ma ütlen. Praegu vat sõidan oma vennale järele, siis, oi perset, mis siis kõik saab.
IIB: (teevad kiirelt minekut)

Kolm himbo-bimbot ja president

Ekspresident Arnold Rüütli (vasakult teine) ümber on end ära sättinud kolm edevat himbo-bimbot, vasakult üks tuntud briti päritolu veidrikust seikleja Michael Wynne-Parker, siis EELi endine susserdisest juht Ulrika Hurt ning viimase armuke ja Wynne-Parkeri sõber ja maaletooja Riivo Sinijärv.

Parkeri kohta veel infot:

Väljavõte Ekspressi veebist.


Väljavõte Ekspressi veebist.

Riivo Sinijärv käsib!

Sinijärv käskis teha visiitkaardid. EELi assistent Mary Tamsalu korraldas ära ja nii nad tehtud saidki! Eesmärk pühendab abinõu, Riivo Sinijärve jaoks alati!

IRL ja Kesk ruulivad!

On südantsoojendav näha, kuis on vähenenud aplate aparatshikute partei Reformierakonna ning tõusnud Isamaa & Respublica Liidu ning Keskerakonna toetus. Ja ega sotsidki enam reformist kaugele maha jää. Ivari Padar on samuti andekas poliitik.

Kordan veelkord - parim valitsus ja parim poliitika sünnib tugeva parem- ja tugeva vasakpartei koostöös. Kus käed löövad hinges poliitikud, Mart Laar ja Edgar Savisaar, miks mitte ka sotsid Ivari Padariga eesotsas. Praegu on nii, et reform surub ülbelt oma rumalaid ideid (töölepinguseadus, andmekaitseseadus, politseile suuremate õiguste andmine jne) läbi ning naerab teistele lihtsalt näkku. Seadus on jõustunud, enne kui lihtne inimene jõuab aru saada, mis toimus. Hops - ja uus seadus! Veel karmim!! Suukorvistame kõik!!! Reform meenutab Kerberost, kes laksutab põrguväravas lõugu, et keegi tema valdustesse sisse ei pääseks. 1-2 sajandil AD tegutsenud Alexandria õpetlane Apollodoros kirjeldab Kerberost sedasi: "Kerberosel oli kolme koera pea, draakoni saba ning selja peal hulk maosabasid".

Praegu ei ole siiski veel hilja asjade käiku muuta. Reformierakond ei ole veel nii tugev, et ta ei peaks oma positsiooni ja valduste pärast kartma. Õietiöelda on ta üsna nõrk, pool linna on juba vee all. Ja me kõik teame, mis juhtus Kerberosega.

Herakles vangistas ta. Kuidas? Ahaa, kuulakem Apollodorost: "Herakles, varjates end oma rinnakilbiga ning kaetud lõvinahaga, haaras ta /Kerberose/ pea oma kämmalde vahele ega LASKNUD ENNE LAHTI, KUNI OLI MONSTRUMI TAHTE MURDNUD, kuigi sai tolle draakonisaba käest hammustada".

See on siis iidvana lugu Kerberose vangistamisest. Mis on ju vägagi päevakajaline! Jaah, tervitused Mart Laarile ja Edgar Savisaarele. Meid ootavad põnevad ajad.

Huvitavat EELi raamatupidamisest (3/100)

Üks panga väljavõte ajast, mil EELi juhtis selle liikumise presidendi Riivo Sinijärve armuke Ulrika Hurt. Kas pole huvitavad väljaminekud? Mis see siis nüüd olgu?! Kas siin ei peaks politsei sekkuma, ja vargad kinni nabima?! Sinijärv ja Hurt, kaks parajat! Ausõna, häbi peaks olema!

Ingrid asutas meediakooli- väga lahe!

Väljavõte SLÕhtulehe veebist.

Jõudu loomulikult!

Ja pole vist raske arvata, kellest või millest saab selle nn koolitusfirma kuldklient, see on loomulikult Reformierakond. Ja firma on loodud selleks, et erakonnale arveid esitada. Niisama on raske pappi välja käia. Ja tellijaks on siis mõni Reformi tiiva alla sünnitatud MTÜ, mille kaudu on hea lihtne maksumaksja raha kõrvale kantida.

Laps vangistab naise

Irja ühes Lissaboni välikohvikus.

Eile istusime Irjaga siin Lissabonis Chiado linnaosas ühes hubases Cafe No Chiado kohvikus ja sõime õhtust ning filosofeerisime veidi vabaduse teemal.

Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et vabadus on inimese jaoks väga oluline. See on siis vabadus liikuda, valida, otsustada. Ja ma ütleks, et võrdsus ja vendlus ilma vabaduseta, mida praktiseeriti NLiidus, polnud üldse lahe. Ja nagu ma olen ka varem kirjutanud, siis on võrdsus ja vendlus ehk olulised mingi kiire ja verise revolutsiooni läbiviimiseks, aga pikas perspektiivis võimatu, sest inimesed pole võrdsed, ütleme nagu kaks ühesugust kohvitassi. Mistõttu tekib alati küsimus, kes on võrdsem. Nii võrdsus kui vendlus hakkavad paratamatult varem või hiljem vabadust piirama, või ütleme siis, et selle võrdsuse ja vendluse tagamiseks peab hakkama piirama inimese vabadust. Ma mõtlen siin eelkõige vabadust liikuda, valida ja otsustada. Ja sealt edasi, kui inimest ahistatakse, piiratakse tema vabadusi, siis inimene kängub, või hakkab mässama.

Räägitakse ka sellest, ilmselt on isegi teaduslikult põhjendatud, et suurem vabadus tagab kiirema arengu. Inimese jaoks tähendab see siis vabadust valida ja leida omale elamiseks ja tegutsemiseks sobiv koht, valida omale sobiv kaaslane. Inimene on ses suhtes väga osav, kahel jalal liikumine võimaldab väga efektiivselt katta ka pikemaid vahemaid, mis laiendab valikuvõimalust, paneb pea paremini tööle. Liikumine, vabadus arendab inimest, nii nagu paigalolek ja vangistus nüristab. Või pole see nii?!

Aga nüüd jõuan kõige olulisemani: kui inimene hindab ja väärtustab vabadust, ja see vabadus arendab, miks siis on ta nõus seda piirama, end vangistama? Ma mõtlen eelkõige lapse saamist, mis tähendab, vähemalt naise jaoks, ja praeguse korralduse juures, selget vangistust. Ja naise kaudu vangistatakse mees. Mistõttu lähevad kaduva teed paljud ilusad unistused ja eneseteostused.

Ma saaks veel aru, et lapsi peab saama, sest neid sünnib vähe. Ja inimkond võib välja surra. Aga maailmas on inimesi juba selgelt liiga palju, ja iga uus inimene on kõige suurem oht maailma ökosüsteemile. Maakera on inimese poolt juba niigi üle rahvastatud.

Ok, maailma ärikorraldus, see on siis firmad ja ettevõtted on üles ehitatud tarbimisele, mistõttu on vaja juurde teha uusi tarbijaid, stiilis, et mida rohkem seda parem. Aga milleks siis inimene elab?, küsis eile Irja. Kas selleks, et teenida mingeid firmasid, või selleks, et areneda, oma unistusi ellu viia, end teostada. Et tal oleks võimalik vabalt liikuda, valida ja otsustada.

Meil Irjaga on see vabadus praegu olemas. Ja üleskutsed, et tehke laps, kõlavad sama õõnsalt, kui vangide karjed trellide tagant, et tulge siia, meie sekka, siin vanglas on maru lahe! Ja et: te ei tea, mis tunne see on, enne, kui olete seda ise proovinud! Vangistus on ime! Vangistus teeb õndsaks! No ei, mulle meeldivad muinasjutud, aga see ei tähenda, et peaksin nende järgi elama. Ma tean küll, mis tunne on olla vang, ja Irja teab seda, ilma vanglas olematagi. Ja see on igaühe enda asi otsustada, millal, kas ja kus, mis tingimustel ta omale järglast soovib.

Huvitavat EELi tegemistest (2/100): preili Ulrika rokib täiega

Preili Ulrika, mäletate, see oli see Riivo Sinijärve armuke, lasi EELil kinni maksta enda ja oma boyfriendi reisi Küprosele ajaks, mil ta EELi juhtimisest taandus.

Milline häbi, milline häbi!

Siin üks fotomeenutus sellest reisist:

Vasakul preili Ulrika, paremal tema peika Jaan Urb.

Taustaks veel niipalju, et preili Ulrika tekitas paari aastaga oma juhmuse, ahnuse ja rumalusega EELi raamatupidamisse ligi 600 000 krooni suuruse augu, mis hiljem tema armukese Riivo Sinijärve osava manipulatsiooni tulemusel EELi verivärske juhi Anna-Maria Galojani kraesse veeretati. Kus siis Galojan justkui paari kuuga miljon krooni tuuri pani! No see vast peab andekas daam olema, selleks oleks ta pidanud ainult poodides elamagi, et nii ruttu nii palju raha põletada! Või mis?

Ja preili Ulrika asus uutele jahimaadele, TÜ Euroopa Kolledžisse. Võib ainult ette kujutada, millist laastamistööd ta seal korda saadab?!

Kes on Robert Antropov?

Endine politseijuht, aga huvitav, kuidas üldse selline memmepoju politseijuhiks sai?!

Aga ta on Moe piiritusetehase endise juhi ja hilisema omaniku, Eesti piiritusekunni, ühe Viru Vägeva, Arvo Antropovi poeg. Kes oli otsapidi seotud Rakvere viljasalve pankrotiga, sealt raha väljakantimisega. Ühesõnaga, riigi tagant vargusega. Mida omakorda aitas mätsida Reformi-"meil on kallas ja meil on kirsipuu"-erakond. Kümned miljonid vastu tuult. Ja pole ime, et Antropov Hummeriga eputas, selline mees võib nii mõndagi.

Kordan veel, mees on Reformierakonna liige.

Leto svet

Robert Antropov, kõige tähtsam mees.

Kes visiitidel käinud, need teavad, et kaasa võetakse kõige tähtsamaid tegelasi. Ansipi Gruusia-visiidil oli see Robert "antropovit!" Antropov, kes on aidanud reformierakondlased alati sitast välja, ja nüüd plekib erakond veel rõõmsalt pappi juurde, miljardist, mis riigikassast väja läheb Antropovi taskusse, sellest saab Reform 10%, tõenäoliselt, aga ka see on kah juba 100 milli! Not bad!

Ja eestlased, teie rügage tööd teha, ja makske makse! Siis saavad teie suured bossud end rõõmsalt tunda. Sest muidu te eestlased, surete ära, kui te suurte bossude heaks tööd ei tee!

Üks uudis Äripäevast visiidi kohta:


Ja pildid:

Üks tähtis Rain "huvitav, mispoolest mees?" Laane.


Ülo Pärnits, Leho Siimsen, ja kes kurat see parempoolne mees veel on?!


Robert Antropov ja Allan "kes kurat see veel on?" Niinepuu.


Meelis Niin (vasakult), Robert Antropov, Mikk Lõhmus.


Sami "Reformile soodsad diilid" Seppänen aktsioonis.


Koit Uus otsib midagi.


Ülo Pärnits ajab end bussist välja.

Intervjuu SLÕhtulehe ajakirjaniku Ants Põldojaga (Inno ja Irja blogi EKSKLUSIIV!)

Inno ja Irja blogi (IIB): Tere Ants! Ants Põldoja (AP): Tere. IIB: Mis uudist?! AP: Ah, ei miskit, jätke mind juba rahule! IIB: Räägitakse, et piilud noori tüdrukuid. AP: See on alatu laim! IIB: ??? AP: Jah, seda hakkasid rääkima kunagi, mõned aastad tagasi Ühispanga juhid Ain Hanschmidt ja Tallinki boss Enn Pant, et varju heita minu vennale Priit Põldojale, kes töötab Hansapangas. IIB: Aga sind on ju nähtud autos mööda Tallinna palja tilliga ringi sõitmas?! AP: Ma ei kommenteeri seda. IIB: Mida siis? AP: Seda juttu. Ma ütlen, see on alatu laim! IIB: Aga kui me su venna käest küsime! AP: Küsige, ta ei räägi midagi! IIB: Hea küll, Ants, aga räägi, mis teil seal Õhtulehes toimub, kes kellega käib? AP: Kurat, see on üks pordumaja! IIB: ??? AP: Nimesid nimetamata, aga käib üks hirmus kepp, iga päev. IIB: Sina ka?! AP: Ei, mina mitte, meie sporditoimetus hoiab nagu rohkem omaette. Aga ülejäänud! IIB: Mis nendega siis on? AP: Üks orgia käib iga päev. IIB: Me kuulsime, et Soonvald oli tüdrukutele kätt püksi ajanud?! AP: Ah, see pole veel midagi. IIB: No aga räägi siis. AP: A mis hea eest. Niisama ma ei räägi midagi. IIB: Näe, siin on sada eurot. AP: Näidake, ma kontrollin, kas on ehtne. IIB: On-on. AP: Hea küll, mis te teada tahate?! IIB: Kõike, huvitavat, kes kellega käib?! AP: Oi, jumal. IIB: Noh! Räägitakse, et Koorberg on homo. AP: Sittagi, ma ütlen! Sittagi! Ta peksab peltas pihku! Seda ma ütlen. Ja naist pole ta saand, selles olen ma sada prossa kindel! IIB: Isegi mitte Vainkülat! AP: Isegi seda litsi mitte! IIB: Sa ütlesid, et Vainküla on lits. AP: Noh, kas ta siis pole vä?! IIB: Me ei tea. Räägi lähemalt. AP: Niisama ei räägi ma midagi. IIB: Näh, siin on veel üks sajane. AP: Olgu, ma eriti palju ei tea, aga tal on neid mehi ikka olnud! IIB: Räägitakse, et ta on kõigi Õhtulehe meestega maganud? AP: Minuga igatahes pole. IIB: Nojah, aga teistega?! AP: Mõnega küll, seda ma tean. Ajas mulle ka ligi, ausõna. IIB: Noh?! AP: A ma ütlesin ära. Ta raisk haiseb! IIB: ??? AP: Nojah, kuse järele. Kurat, ma ei tea, aga haiseb! IIB: Olgu, aga teised, näiteks see Karoliina Vasli, mis sa temast tead? AP: Ilge eit! IIB: Mis mõttes?! AP: Kurat, süda läheb pahaks! IIB: Aga kes sulle siis meeldib? AP: Oli üks, see meeldis. IIB: Kes? AP: Niisama ei ütle. IIB: Näe, siin on veel üks sajakas. AP: Olgu, Katrin Lust. IIB: Tema? AP: Jah, vot temal oli tissi ja tussi! IIB: Ja tema magas kah kõigiga? AP: Kurat, ei! Tal olid mingid oma mehed. Sealt (näitab näpuga üles). IIB: Selge. AP: No vot! IIB: A sul ei õnnestunud temaga? AP: Ä-äää. IIB: Miks siis? AP: Andke veel üks sajakas. IIB: Miks? AP: Siis räägin! IIB: Hea küll, võta! AP: Ma peksin tema pildiga pihku, kodus. IIB: No see pole küll miski uudis. Anna sajakas tagasi! AP: Ei anna! IIB: Anna siia, raisk! AP: Ei anna! (läheb kisklemiseks) IIB: Ai, valus on. AP: Noh, näete, pole mõtet kaklema tulla! IIB: Ai, lase lahti, Ants! AP: Olgu. Andke veel üks sajakas. IIB: Näe, võta! AP: Vat nii! Ja nüüd kaduge, kus kurat! IIB: Aga sa lubasid ju rääkida! AP: Paljugi, mis ma lubasin. Käige perse siit! IIB: Me kaebame su kohtusse! AP: Kaevake, türa!, mis te arvate, et ma kardan teid!? Hähh! IIB: Irja on endine prokurör! AP: No ja mis siis. Pistku perse oma diplom! IIB: Seda sa veel kahetsed! AP: Noh, näeme! (nurga tagant ilmub Priit) Näe, siin on kolm sajakat, Priit, pane hoiule! IIB: Anna tagasi raha! AP: Käige munni! IIB: Me teatame politseisse! AP: Andke minna, kurat, kuradi eided, ma ütlen, Priit, saada nad minema, kutsu neile pollar järgi! IIB: Seda sa, rasik, veel kahetsed! AP: Häh-häh-hää! Käige munni!

EEL: hüppelaud kuhu?!

Nagu näitavad annaalid, on kõik vähegi tõusiklikumad eestlased sidunud end Eesti Euroopa Liikumisega (ELL), igasugu suursaadikud ja presidendid:

Näiteks nagu Toomas Hendrik Ilves:


Kes ilmselt tahtis väga-väga saada saadikuks Brüsselis, ja saigi!, ja tahtis saada presidendiks, ja saigi! Nii nunnu! Eksole meil tore president! Kui ainult eesti keele selgeks saaks. Ja vene keelt võiks kah töngata vähe. Ja veidi julgem võiks olla, ja targem kah, või kuidas?!

Ja siin olgu toodud EELi praegune koosseis:

Inno ja Irja blogi esitleb: huvitavat Eesti Euroopa Liikumise raamatupidamisest, osa 1/100

Väljavõte Eesti Euroopa Liikumise (EEL) pangakontost aastal 2006.

Oleme veidi uurinud EELi pangakonto väljavõtteid, ja, oi-oi-oi, mis sealt kõik välja ei tule. Hakkame otsast neid dokumente siin avaldama, see on sajaosalisest sarjast esimene. Etteruttavalt võib öelda, et igasugu tehingutesse ja mahhinatsioonidesse on segatud EELi endine juht Ulrika Hurt, tema armuke Riivo Sinijärv (kes oli ja on muu hulgas EELi president ja kes oma tibina EELi juhtima tõigi), Hansapank, kes toetas seda ühendust miljoni krooniga aastas, teatud huvides. Aga neist asjust, ja veel paljudest juba hiljem.

Siin väike fotomeenutus Ulrikast ja Riivost, nad on nii nunnud, eksole:

Väike miljard Reformile!

Väljavõte Äripäeva veebist.

Jah, eesti rahvas, jah, andke miljard vaesele nälginud Reformierakonnale, sest muidu ei jaksaks nad enam eestlasi vangi panna, hea veel et mitte Siberisse saata, või koeri kaela ässitada.

Miljardit on ruttu vaja, sest karta on, et Paldiski sadam läheb üldse varsti perse, sest raudtee on kehva ja Nõmme kaudu enam kaupa vedada ei lubata. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Ma ei tea aint, kui palju sellest suurelt lubatud maksukärpest Reformierakond selle miljardi "omadele" väljamaksmisega ära neelab. Ilmset kogu nutsu, ja natsa tuleb veel maksumaksjal pealegi maksta. Aga sellest pole miskit hullu, eksole, eestlasi on aastasadu lollitatud, loll rahvas, nagu neegrid, elab kõik üle. Nina tatine, rügab aga tööd teha, enda ja teiste heaks. Nii hoida, eesti rahvas, lolluse lipp ikka kõrgel!

Manki-biz a la Estonia: kuidas Ansip, Astok & Co tartlasi ca 100 milliga tillist tõmbasid

Väljavõte Ekspressi veebist.

Ja seda raha võib iga tartlane otsida nagu tuult väljal, või nõela heinakuhjast. Tartlased, olge õnnelikud, et üldse elus olete, vat nii! Et teid, raisku, pole veel vangi pandud! Teid närakaid!

Astok, kes on täis söönud nagu tarakan, teeb head nägu, on otseselt vastutav, et Tartu linn jäi ilma vähemalt 100 miljonist, kui linn andis mõned aastad tagasi poolmuidu, mingi näruse 1,5 miljoni eest ära Ihaste ratsabaasi territooriumi, kümneid hektareid väärt maad, kuhu nüüd kerkib vähemalt 130 eramut, mille igaühe kinnistu eest küsitakse miljon krooni. 130 milli mööda pükse, teile, tartlased, raisad, hea, et te veel vangis ei istu, närakad sellised!

Samamoodi on Reformierakond Tartu kesklinna poolmuidu, mingi paari miljoni krooni eest kätte mänginud Neinar Selile, kes rajab sinna, sadu miljoneid väärt kruntidele oma suuri äripindu. Ja keegi ei kobise, kusjuures. Kõik on väga häppid.

Mul on häbi olla sellise linna kodanik, ausõna. Süda läheb pahaks. Linn või asi. Mingi kuradi korru-pesa. Hullem kui Tallinn, pika puuga. Ainuke vahe on selles, et Tallinnas on suured lehed, kõik kuramuse asjad kaevatakse välja. Tartus võimutseb meediapopulism, kogu võim on Kadansipi käes. Ja endised politrukid nagu Marju Lauristin ainult kiidavad takka. Häbi, ma ütlen!

Loe veel lisa:

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2264/uud_uudidx_226406

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2489/uud_uudidx_248908

Kaasaegse mehe ajakiri

Mis ajakirjast on see pilt?! Ei, see pole ehitustarvete kataloogist. Vaid kaasaegse mehe ajakirjast, minu lemmik-meesteajakirjast Arena.

Tõepoolest, ajal, mil Playboy on 1950ndate aastate mehele, GQ on 1970ndate aastate mehele, Vanity Fair 1980ndate aastate mehele, Esquire ja Men's Vogue 1990ndate aastate mehele, siis on Arena kaasaegsele, 2000ndate aastate mehele, keda huvitavad niivõrd uuemad elektritööriistad kui tegijad naised ja targad mehed. Võrdluseks: Playboy põlvkonna naine istub lastega kodus, ja see ajakiri on meestel mõnus võimalus mõnes klubikempsus omal pauk lahti taguda, ja pärast sittumise kõrvale üks enam-vähem intervjuu. Või pole see nii?

Siin viimase Arena esikaas: