Eesti kohtusüsteem on endiselt nõuka-aegne repressiivorgan

Panen siia üles ühe Tartu Ringkonnakohtu määruse, millega jäeti jõusse Tartu maakohtu määrus, millega suleti läinud sügisel sunniviisiliselt mimeks kuuks hullarisse Tartu tüdruk, Reformierakonna liige Kadri Kiilas, kes oli julgenud avalikult kritiseerida oma erakonnaliikmete tegevust ja rääkinud sellest, et lapsepõlves pussitas teda oma vend. Ja teise astme kohus põhjendab oma otsust muu hulgas sellega, et Kadri hullarisse sulgemine oli õige, kuna ta on ohtlik, kuna räägib avalikult pussitamisest, mistõttu on vend mõelnud enesetapule. No tere talv! Siis tuleks ju hoopis see vend hullarisse panna, kes ei suuda oma tegude eest vastutada! Või panna vangi kehavigastuse tekitamise eest. Ja see on ka põnev, et Reformierakonna liikmete kohta arvamuse avaldamise eest pannakse hullarisse. Ja kuidas kindlaks tehti, et just Kadri need kirjad kirjutas?

Igal juhul mõtlemapanev juhtum, mis näitab, justkui, et vaba Eesti kohtust on saanud labane poliitiline tööriist, või mis. Tekib küsimus, mille poolest erineb Eesti natsi-Saksamaast või nõukogude-Venemaast. Poliitiline politsei Eestis juba tegutseb, nüüd ka poliitiline kohus. Päris põnev, millega see lõpeb. Igal juhul soovitan Kadril selle asjaga minna kasvõi Euroopa kohtusse välja. Siis hea vaadata, kuidas prussakad kivide vahelt välja aetakse. Võeh!

K O H T U M Ä Ä R U S


Kohus Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2008 Tartu

Tsiviilasja number 2-08-70902

Tsiviilasi SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks Kadri Kiilase kinnisesse asutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 29. oktoobri määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kadri Kiilase ja tema esindaja advokaadi Marian Priksi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise areng Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2008 määrus muutmata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Kadri Kiilas hospitaliseeriti SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse 28.10.2008. a. kell 10.50 tahtest olenematu psühhiaatrilise abi otsusega. Esmakordne patsient, toodi kiirabi ja politsei poolt. Patsiendi ema andmetel on patsiendi käitumine olnud juba mõnda aega inadekvaatne. Saadab laimava sisuga kirju uudisteagentuuridele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele, kuna loeb enda ülesandeks parandada inimesi, muuta neid vastutustundlikumaks. Samas oma igapäevase eluga enam toime ei tule, on muutunud kahtlustavaks ja süüdistavaks ka pereliikmete suhtes. Objektiivselt on patsient selge teadvusega. Orienteeritud ajas, kohas ja enda isikus õigesti. Mõttekäik on tempolt kiirenenud, laialivalguva ja hüpleva iseloomuga. Seostes paraloogilisust ja kohati teatud assotsiatsioonid omavahel ka nõrgalt seotud. Emotsionaalselt ebastabiilne, olekult erutatud. Arusaam oma seisundist ja ravivajadusest puudub. SA Tartu Ülikooli Kliinikum Psühhiaatriakliiniku taotluse kohaselt vajab K. Kiilas vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (edaspidi PsAS) § 11 lg-le 1 tahtest olenematu ravi kohaldamist, kuna isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseenda elu ja tervist ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Tartu Maakohus rahuldas 29.10.2008 määrusega esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ning K. Kiilas paigutamiseks haigla psühhiaatriaosakonda kuni üheks kuuks alates 28.10.2008 kell 10.50

Määruse kohaselt on K. Kiilase puhul esialgse õiguskaitse rakendamise ja tahtest olenematu ravi kohaldamise tingimused täidetud ja otsustamisega viivitamisel kaasneks oht eelkõige teistele ja talle endale. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaoskaonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Kohus leidis, et antud juhul tuleb rakendada esialgset õiguskaitset enne isiku ärakuulamist TsMS § 521 lg 3 alusel, mille kohaselt kui viivitusega kaasneks oht, võib kohus esialgset õiguskaitset rakendada juba enne isiku enda ärakuulamist ja talle esindaja määramist. Sel juhul tuleb nimetatud toimingud teha viivitamata tagantjärele. Kliinikul on olemas dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Talle tuleb määrata menetluses esindaja. Teiste isikute ärakuulamine sõltub eelkõige pikemaajalise ravi vajadusest. Seetõttu tuleb tema suhtes rakendada esialgset õiguskaitset ning ta tuleb paigutada psühhiaatrikliinikusse tema tahte vastaselt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Kadri Kiilas ja tema esindaja taotlevad Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku taotlus Kadri Kiilase suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks rahuldamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse rakendamise korra K. Kiilase suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamine põhjendatud, sest K. Kiilase suhtes ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud aluseid isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.

Esindaja kohtumisel K. Kiilasega 05.11.2008 oli K. Kiilas selge teadvusega, sai aru talle esitatud küsimustest ning vastas neile adekvaatselt. K. Kiilase käitumine oli rahulik, agressiivsust tema käitumises ei esinenud. Ohtlikkust esindaja K. Kiilase juures ei täheldanud. K. Kiilas ei eita fakti, et ta on saatnud kirju, mille sisu võib teemakäsituse tõttu olla lugejale ebameeldiv või ebamugav. Samas ei saa kedagi pidada inadekvaatseks ainult seetõttu, et tema otsekohesus või moraalistandard erineb keskmise inimese omast. Igal isikul on õigus oma arvamusele ja selle väljendamisele, samuti peavad avaliku elu tegelased olema arvestanud kõrgema tähelepanuga oma isiku suhtes. Ühiskonna tavapärastest ootustest erinevat käitumist või eneseväljendust ei saa pidada psüühikahäireks (PsAS § 11 lg 1 p 1 kontekstis veel raskeks psüühikahäireks), selline lähenemine oleks solvav igale vähegi omanäolisemale inimesele. K. Kiilas kinnitab, et on kõnealuseid kirju saatnud teadlikult, saades aru oma käitumisest ja suutes oma käitumist juhtida.

K. Kiilas vaidleb vastu ka sellele SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku väitele, mille kohaselt ta ei tule toime igapäevase elu ja rahalise olukorraga. K. Kiilas on elukutselt tõlkija ning töötab töövõtulepingute alusel, mistõttu on tavapärane, et sissetulek on ebastabiilne ning sellega on K. Kiilas harjunud ja alati hakkama saanud. Seega ei saa väita, et K. Kiilasel esineks PsAS § 11 lg 1 p 1 kohaselt raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

Samuti ei saa väita, et K. Kiilas ohustab haiglaravita jätmisel psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut (PsAS § 11 lg 1 p 2). K. Kiilase ohtlikkust ei ole põhjendanud ei SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik oma taotluses ega kohus vaidlustatavas kohtumääruses. Samas on see üks olulisemaid aspekte, mida tahtest olenematu ravi kohaldamisel tuleb vaadata. K. Kiilas ei ole olnud vägivaldne ega agressiivne, seda ei ole talle ette heidetud ka SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku taotluses. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-83-07 on ohtlikkuse tuvastamisele seatud täpsed juhised, mida antud juhul ei ole järgitud. Lisaks eeltoodule ei ole kohus kaalunud muu psühhiaatrilise abi rakendamise võimalust (PsAS § 11 lg 1 p 3). Arvestades, et K. Kiilas on paigutatud psühhiaatriakliinikusse pikaks ajaks, oleks kohus pidanud K. Kiilaselt vabaduse võtmist eriti korrektselt põhjendama ning analüüsima teiste võimaluste ammendatust. Vaidlustatud kohtumääruses seda tehtud ei ole.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

SA Tartu Ülikooli Kliinikum vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2008 määruse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt põeb K. Kiilas maniakaalset skisoafektiivset häiret, mis on nii mania kui ka skisofreenia sümptomeid hõlmav raske psüühikahäire. Haiguskriitika puudub täielikult, ei ole suuteline mõtestama oma tegutsemise tähendust. Ei mõista abi vajalikkust, sellest rääkimisel muutub rääkija suhtes paranoiliseks. Vestlusel avaldas patsient luululisi teooriaid staatusest, edustrateegiatest, kurjusest, allumatusest ja muust taolisest. Luululistest teooriatest ja maniakaalsest seisundist tingituna oli patsient eelnevalt paari-kolme kuu jooksul (august-oktoobet 2008) üha intensiivsemas tempos saatnud erinevatele inimestele, organisatsioonidele, ameti- ja riigiasutustele nii Eestis kui ka välismaal sadu e-kirju, pannud materjale üles veebilehtedele ja võtnud ühendust ajakirjanikega ja teinud luululistel ajenditel süüdistavaid, laimavaid ning au ja väärikust alandavaid avaldusi, pannes ohtu nende inimeste psüühilise ja võimalik, et ka füüsilise tervise. Nendes avaldustes on ta süüdistanud konkreetseid inimesi teiste inimeste tapmises või enesetapule viimises, saates kümneid sellekohaseid kirju kümnetele inimestele ja organisatsioonidele. Patsiendi e-kirjade produktsioon ja nende saajate hulk kasvas pidevalt, samas avaldatu sisu muutus üha segasemaks ja psühhootilisemaks. Osa kirju allkirjastas Kadri "Mõrvaingel" Kiilas. Üha kasvava hõivatuse tõttu psühhootilistest ideedest jättis tähelepanuta oma elulised vajadused. Oma haigusliku seisundi tõttu ei hoolinud sellest ja seda mingiks probleemiks ei pidanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata.

Vastavalt PsAS § 3 lg-le 3 psüühikahäirega isiku ravi ilma tema teadva nõusolekuta või seadusliku esindaja nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse paragrahvides 11 ja 17 sätestatud juhtudel.
TsMS § 534 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus paigutada isiku esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse muu hulgas siis, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud. TsMS § 534 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused tulenevad PsAS § 11 lg 1 p-dest 1-3.
Asja materjalidest nähtub, et K. Kiilase suhtes olid kinnisesse asutusse paigutamise tingimused täidetud ning määruskaebuse esitajate vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.

PsAS § 11 lg 1 p 1 kohaselt peab isiku enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile võtmiseks või ravi jätkamiseks olema isikul raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
Maakohus on määruse tegemisel tuginenud taotlusele isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja psühhiaatri arvamusele, milledes on psüühikahäiret kirjeldatud (maniakaalne skisoafektiivne häire, käitumine mõnda aega inadekvaatne). Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus.

Ülalmärgitud tõenditest, samuti vastusest määruskaebusele, nähtub K. Kiilase ohtlikkus iseenda või teiste elule, tervisele või julgeolekule. Ringkonnakohus leiab, et isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 ja 2 tähenduses tuleb mõista laiemalt ning see võib väljenduda ka psüühilises ohtlikkuses teiste isikute elule ja tervisele. Psüühikahäirest tingituna on K. Kiilas ajavahemikus august-oktoober 2008 saatnud luululistel ajenditel sadu süüdistavaid ja laimavaid e-kirju erinevatele inimestele, organisatsioonidele, ameti- ja riigiasutustele. Kuna mitmed kirjade saajad on häirituna turvalisusest pöördunud politseisse ja K. Kiilase vend Mart Kiilas hakanud rääkima enesetapust, siis on ekslik esindaja määruskaebuse seisukoht, et asjas puudub PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eedlus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.
Esialgse õiguskaitse rakendamise taotlusest ja vastusest määruskaebusele nähtub, et K. Kiilasel puudus haiglasse saabudes arusaam oma seisundist ja ravivajadustest. Eeltoodu viitab haiguskriitika puudumisele ning annab aluse eeldada, et isik oleks keeldunud ravist ka muudel, nt kodustel tingimustel.

Andra Pärsimägi Egon Konsand Üllar Roostoja