MIS SIIS IKKAGI TOIMUS?

Väljavõte Postimehe veebist.

Mulle tundub, et mind on petetud. Oleks nagu näkku sülitatud. Sest kui uskuda riigijuhte, ja ma uskusin, et pärast nn pronksiööd või aprillimäsu saavad süüdlased karmid karistused, kui mitte surmanuhtluse, siis vähemalt eluaegse. Või umbes nii. Sest tegemist oli ikkagi rünnakuga Eesti riikluse vastu, vähemalt tundus nii. Aga nüüd- õigeksmõistev otsus. Mis toimub?

Tunnen end petetuna, kuna ajakirjandus ei ole suutnud selgitada olukorda. Esiteks selgitada tagamaid, mis siis ikkagi juhtus. Kes mida organiseeris. Kes tappis õnnetu vene poisi. Rääkida asjaosalistega, Linteri, Reva, Klenski ja Sirõkiga pole tehtud ühtegi intervjuud. Miks?! Miks pole ajakirjandus andnud rahvale adekvaatset infot. Mistõttu rahvas ootas olemasoleva info põhjal süüdimõistvat otsust. Ajal, kui asjaga kursis olevad isikud ilmselt juba teadsid, et midagi ei tule. Oli näha, et Kapo hakkas juba kuu-kaks tagasi tõmblema, kui kukkus enne jõule inimesi vahistama, hoopis teiste asjadega seoses. Et justkui näidata, et töö käib. Et rahva raha eest ka midagi tehakse. Kuigi ka need asjad võivad sumbuda, nii nagu on sumbunud enamik Kapo uuritavaid asju. Või siis lihtsalt sisinal hääbunud. Tekib küsimus, mis seal Kapo kontoris Toompuisteel õigupoolest tehakse, mida toimetatakse maksumaksja miljonite eest. Ja miks ajakirjandus asjal silma peal ei hoia.

Umbes sama lugu oli USAs enne Iraagi sõda. Võimud rääkisid rahvale, et Iraak on hirmus agressor, et Iraagil on tuumarelv, raketid, keemiarelvad, bioloogilised relvad ja ma ei tea mis veel. Ja Saddam hirmus diktaator. Loomulikult pooldas enamik ameeriklastest selle info põhjal sõjategevuse alustamist Iraagi vastu. Pärast tuli välja, et midagi polnud ja et sõda tegi olukorra Lähis-Idas veel hullemaks, mistõttu kerkis nafta hind pikaks ajaks lakke ja viis kriisi kogu maailma majanduse. Lisaks on sõda Iraagis neelanud triljoneid dollareid paljude riikide maksumaksjate raha. See on voolanud sõjatöösturite kaukasse, aga rahvad peavad selle kõik oma raske tööga tagasi teenima. Sest sõda on tulus äri vaid üksikutele. Ja nüüd on tulemus käes: ameerika rahvas on võimudes pettunud, samuti on USAs pettunud kogu maailm, ja Obamal saab olema väga raske kui mitte võimatu endist usaldust taastada.

Ma ei kujuta ette, mis näoga vaatab Andrus Ansip rahvale silma, kui pronksiöö osalised mõistetakse õigeks ka teise astme kohtus ja riigikohtus. Ilmselt loodb Ansip, et selleks ajaks on valimiste aeg möödas. Aga oma saatuse eest plehku ei pane. See jälitab sind igal pool. Nii nagu jälitas saatus George Bushi, kelle kohta naljatatakse, et pärast ametist tagasiastumist kolib Albaaniasse või Eestisse, kuna need on teadaolevad kaks riiki maailmas, kus teda armastatakse.