Veel üks põnev kaart tuhande aasta tagusest ajast

Novgorodi vabariik aastal 1113, väljavõte Wikipediast.

Üks põnev kaart tuhande aasta tagusest ajast, mil Jurjev kuulus sarnaselt Pihkvaga Novgorodi vabariigi alla (ilmselt siis alad, mis maksid Novgorodile maksu). Novgorodi vabariik ei langenud kunagi mongoli ikke alla, vaid maksti andamit. Pärast iket neelasid moskoviidid Novgorodi enda alla.

Nagu kirjutab Wikipedia, asutas Jurjevi (Tartu) Vene valitseja Jaroslav (arvatavalt Taanist pärit russide soost valitseja, Rjuriku järeltulija, taanipäraselt Jarisleif), nimi Jurjev tuleneb Jaroslavi (ristinimega George) kaitsepühakust Pühast Jüri'st.

Jurjev ja seda ümbritsev Ugandi maakond (tuntud ka kui Ugala) hakkas maksma Jaroslavile maksu. Ugandi (Ugaunia) järgi kutsuvad lätlased tänaseni Eestit ja eestlasi: Igaunija. Nii nagu kutsuvad soomlased Eestit ja eestlasi Viru maakonna järgi: Viro. Ugandi hõlmas praegusi Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondi. Ugandi muistne keskus oli Otepää, mis tulenes sealse linnamäe karupea kujust. Teine tähtis Ugandi keskus oli Tarbatu Emajõe ääres. Sinna kohta rajaski Jaroslav oma linna.

Vene kroonikatest on teada, et aastal 1061 põletasid Jurjevi maha sosolid, arvatavalt sakalased, praegusest Viljandi maakonnast (kummaline, et Viljandi teatri nimi pole Sakala, vaid hoopis Ugala). Novgorodi ja Kiievi vürstid vallutasid Jurjevi tagasi aastatel 1134 ja 1192.

Ugandi keskust Otepääd ründasid 1207. aastal sakslased ja sakslaste poole üle läinud lätlased ja liivlased. Sakslased olid nõus tegema rahu, kui ugalased võtavad vastu ristiusu ja tagastavad sakslastelt ja lätlastelt röövitud kraami. Ugalased polnud sellega nõus. Sakslased ründasid Otepääd, ugalased ründasid vastu. Lõpuks sõlmiti rahu.

1210. aastal ründasid Otepääd Novgorodi prints Mstislav ja tema vend, Polatski prints Vladimir. Nad piirasid Otepääd 8 päeva, misjärel linn alistus. Ugalased olid sunnitud võtma vastu õigeusu ning tasuma maksu. Sama aasta suvel vallutasid Otepää Saksa ristisõdalased (kes kasutasid eestlaste vastu lätlasi) Võnnu Bertoldi juhtimisel ent ugalased jätkasid lätlaste vasturündamist. 1215. aastal põletasid ugalased elusalt lätlaste juhi Thalibaldi, misjärel tulid tema pojad ja põletasid elusalt kõik Ugandi mehed, kelle kätte said. Samuti piinasid nad ugalasi, et kätte saada salajased peidukohad metsades. Kui kõik Ugandi külad olid maha põletatud, siis saatsid ellu jäänud ugalased palvekirja Riiga, väites, et kõik sakslasi röövinud ugalased on tapetud, ja palusid end ristida. Seda kuulnud, ründas Ugandit Pihkva prints Vladimir, misjärel sakslased (nüüd juba koos allesjäänud alistatud ugalastega) kindlustasid Otepää ja ründasid vastu Pihkva ja Novgorodi maid. Edasi läksid alistatud ugalased koos sakslaste, liivlaste ja lätlastega ründama Järva- ja Virumaad.

Seepeale saatis Pihkva valitseja Vladimir kutse kõigile veel alistamata eestlastele, et rünnata sakslasi ja ugalasi Otepää all. Tulid harjulased, saarlased, isegi juba ristitud sakalased. 20 000-meheline venelaste ja saarlaste vägi ründas Otepääd, ugalased koos sakslastega korraldasid vasturünnakuid Novgorodi, viru- ja vadjalaste vastu.

1220. aastal astusid ugalased sakslaste vastu üles. Sakalased saatsid ugalastele Otepää ja Tarbatu all verised mõõgad, millega nad olid tapnud sakslased. Tarbatus tõmmati liisku, kas ohverdada jumalatele härg või sakslasest preester Hartwig, kes oli sama paks. Sakslase õnneks langes liisk härjale.

Edasi olid ugalased liidus Novgorodiga. Pihkva, Novgorodi ja Suzdali valitsejad saatsid Ugandisse 20 000 meest. Ugalased saatsid vastu kingitusi. Otepää tervitas venelasi. Venelased jätsid oma vürsti Vjatško ugalasi valitsema.

1224. aastal vallutasid Saksa ristisõdalased mandri-Eesti alad tagasi. Ugala läks piiskop Hermanni valdusse, Sakala said omale ordurüütlid. Otepää oli Hermanni valduses, ent Tarbatu jäi endiselt Vjatško valitsemise alla. Sama aasta lõpus langesid lõplikult Tarbatut kaitsnud Vjatško oma kaaslastega ja ugalased. Pärast seda valis Hermann oma kantsiks Tarbatu, mis sai saksapärase nime Dorpat. Pärast seda võitlesid ugalased juba Hermanni alluvuses Novgorodi vastu. Ugandist sai Dorpati piiskopkond.