Aare | |
Lati on pyydnud minna deflatsiooni teed, kahjuks on sellega kaasnenud suur sisenoudluse vahenemine, samuti kiire ekspordi vahenemine. Riigi sissetulekud on ylikiiresti vahenenud (NB! mitte keegi ei prognoosinud sellist kukkumist!) Hetkel on Eestis riigikassa miinus progreseerumas, deflatsioonimeetoditega selle vastu voideldes, Lati kogemuse jargi, on tulemus yha kiirenev - paisuv etteprognoosimatu miinus. Probleemiks on nii Eestis kui Latis "wishful thinking". D, see halvem, on ainus lahendus, koik muud vahendid lykkavad seda vaid edasi. Aare, kolmas aast Latis. |
Vaatasin ise ka seda olukorda Lätis telekast, neil on juba asi niikaugele jõudnud, et riigiraadio ja televisoon hakkavad pille kotti panema, sest raha ei ole. Kõikjal valitseb üks suur auk. Mitte majandus, vaid RIIK ise tõmbub väga kiiresti koomale. Deflatsioon sellises ulatuses nii kiire ajaga on RIIGI kui sellise häving. Ütleme otse välja. Kui selle peale minnakse, tuld!, kuigi selliste eksperimentide aeg peaks juba möödas olema. Mäletame nõuka ajast, kus kogu elu oli üks suur eksperiment. Siis räägiti ka, et kohe-kohe tuleb ... see va kommunismus, nagu praegu räägitakse eurost. Aga kogu aeg lükkub asi edasi. Ikka on miskit puudu.
Raske aeg nõuab raskeid meetmeid. Valida tuleb sita ja veel sitema vahel. Deflatsioon sellises ulatuses sellise aja jooksul on Eesti riigi jaoks kindlasti kõige sitem valik.
Võib muidugi väita, et Eesti riiki kui sellist enam ei ole, on ainult üks Euroliidu perifeeria-ala, aga siis võiks küsida ka, kus on see Euroopa Liit nüüd, Eestile raskel ajal. Miks ei tulda Euroopa rahaga appi, näiteks Lätile. Miks lastakse peale suruda alandavad meetmed?
Ajakirjanikud võiks pärida Siim Kallaselt ja teistelt poole miljonise kuupalgaga Brüsseli ametnikelt aru, mis värk käib. Miks Euroopa Liit appi ei tule.
10 kommentaari:
Läti puhul oli olukord selge - IMF nõudis ka devalveerimist kuid Brüssel keelas selle ära lihtsalt.
sama asi arvatavasti ka eestiga - see on Brüsselist tulnud korraldus minna deflatsiooni mitte devalveerimise teed.
tõenäoliselt ei soovi euroga liitunud EL suurriigid et need EL riigid mis ei ole euroga liitunud, hakkaks oma majandusi ergutama mitte-euro riikide arvel - kurssi devalveerides ja sellega eksporti soodustades rikastesse EL riikidesse
Soome on siis ilmselt hirmul. Et sinna hakkavad voolama Baltimaade kaup ja teenused.
Pigem ollakse hirmul et kui teha pretsedent ja lasta kääbusriikidel Eestil ja Lätil devalveerida siis järgmise etapi devalveerijad Poola ja Rumeenia võiksid oma devalveerimistega juba euroliidu sees suuri pingeid tekitada.
Tasub lugeda ajalehe Telegraph artiklit sel teemal - et kuidas eurorahaga liitumisele näpu andnud riigid on sisuliselt lõksus ja ei saa enam ise midagi teha iseseisvalt ilma Brüsseli loata.
ja eriti seda osa , kus leht kirjutab kuidas Läti valitsuse liikmed käisid ausate nägudega ringi ja kinnitasid et IMF ei nõua lati devalveerimist. Hiljem selgus et IMF nõudis devalveerimist. Ehk et see mida valitsus räägib ei puutu eriti asjasse , tuleb vaadata fakte ja numbreid ja lugeda välisajakirjandust. Oli see ju alles mõni nädal tagasi kui armas peaminister kinnitas et Eestis majanduskriisi kui sellist küll ei ole.
http://www.telegraph.co.uk/finance/comment/ambroseevans_pritchard/4278642/Monetary-union-has-left-half-of-Europe-trapped-in-depression.html
ma ei saa sellest aru kuidas see devalveerimine rohkem tulu riigile toob? Ega sellest ju tootlus ei kasva. Import (eriti toore) kallineb ja kõik laenuvõtjad, keda kahjuks on arvestatav hulk elanikkonnast jäävad hüppeliselt vaesemaks ja saavad veel vähem kulutada mis toob ju omakorda kaasa km laekumise vähenemise jne. Lisaks jookseb rohkem raha välispankadele. Kuidagi jabur tundub see devalveerimise ülistamine! Selge, et ka deflatsioon ei ole hea aga parem kogu riigil raske kui see, et kogu riigil rakse ja lisaks rida inimesi kodutud aga pangad kosuvad.
See toorme kallinemise jutt on samuti kergelt demagoogiline, sest ekspordi puhul saab selle raha jälle tagasi. Mingit kaotust sellest ei teki.
Ja mis laenuvõtjatesse puutub, siis jäävad nad devalvatsiooni puhul tõesti vaesemaks, eht deflatsiooni puhul jäävad ka kõik teised vaesemaks. Ja need laenuvõtjad ka lõpuks. Samas ma pole eriti optimistlik selles, et kui jätta devalveerimata, siis need laenuvõtjad rohkem kulutavad Eestis. Nad käivad juba nagunii palju välismaal reisimas ja šoppamas, sest seal on ODAVAM.
Sellest ma küll aru ei saa, kuidas devalveerimisest välispangad võidavad. Pangad, vastupidi, kaotavad.
Devalveerimisest võidavad välispangad nii, et peale dev.-st peaks teatud aja jooksul majandus uuesti kiiremini liikuma hakkama, mispeale inimestel kasvavad jälle sissetulekud ja laenud saavad makstud.Devalveerimiseta jääb majandus kinni ja kui ei ole sissetulekuid, siis pole oluline, et laenusumma on sama suur, sest paljudel puudub üldse sissetulek.Vaadake ajaloos Põhjamaade näidet 90.-date, kus pikka aega kuulutati raha väärtuse pühadust samadel põhjustel, mis meil täna.Kuid lõpuks oldi sunnitud siiski järgi andma ja me teame kui hästi seal peale seda majandus jälle käima sai.
Inimeste suhtumine raha ringlusse erineb vaid selle poolest, kuidas keegi seda ringlust oma taskus peatada püüab.
Inno arvab, et toorme kallinemine on demagoogia ja mingit kaotust ei teki...
Kallineb siis ju ka autokütus ja toasoe, mis niigi juba massidel hinge kinni võtab ja sellest omakorda jälle kõik muu, või kuidas?
tagasi saad sa selle toorme raha mis eksporttoodeteks läheb, kahjuks tarbib koahlik elanik suure osa eestis toodetud kaupadest ise.
ja kuidas siis pank ei võida kui kõik laenud on seotud euroga. Ehk siis pangad on ainsad kelle äri devalveerumine ei mõjuta.
mul on isiklikult savi - pank lüpsab mind nii ehk teisiti nagu ise tahab. Ei ole mina seda euribori langust ka märganud kuidagi, laenumakse on ainult kasvanud viimase 3 aasta jooksul aga see mind eriti ei koti, ise olin loll, et laenasin.
Lätis on hiljemalt 6 kuu pärast deflatsioon ! Saate näha...
Postita kommentaar