Kohvikus mälestati Lennart Merit

Väljavõte Delfi veebist.

Tänasel suurel tähtpäeval, eesti rahva kangelase, teenelise poliitikategelase ja presidendi Lennart Meri 80. sünniaastapäeval alustas kohvik Eesti hümni laulmise ning piduliku leinaseisakuga. Seejärel heisati kohvikus sini-must-valge lipp. Seinale oli kinnitatud Lennart Meri paraadfoto ning kohvik kaunistatud temaatiliselt, sini-must-valgete lintidega. Kõlasid rahvalikud viisid. Kohvikus olid lugemiseks välja pandud Lennart Meri teosed ning oli võimalik vaadata videoekraanilt Lennart Meri filme.

Kohviku külalised tõid kodus küpsetatud Lennart Meri temaatilisi kringleid ja kooke, mida ühises pidulikus lauas maitsti. Meenutati Lennart Merit. Igaühel oli mõni infokild, mis oli seoses Meriga meelde jäänud. Kes oli Merit näinud autoga mööda sõitmas, kes saanud Merilt sõbraliku õlalepatsutuse, kes isiklikult suhelnud, kel jäänud meelde mõni Meri öeldud tark lause. Kõigil oli midagi rääkida Lennart Meri kohta, selle Eesti riigi ja rahva suurmehe kohta, kellesuguseid pole varem sündinud ja arvatavalt ei sünni ka. Nii üllas ja hea oli Lennart Meri. Eestimaa jääb teda igaveseks leinama.

Kohvikus südati küünlad Lennart Meri mälestuseks. Inimesed käisid ringi kalkvel silmadega. Niivõrd oli kõigile läinud südamesse ja hinge president Lennart Meri. Miks pidi ta küll nii vara lahkuma? Miks ei antud talle rohkem elupäevi? Need küsimused vaevasid täna paljusid kohvikulisi. Ühes olid kõik kindlad: praegusest kriisist oleks Eesti riigi välja aidanud ainult Lennart Meri. Ainult Meri oleks olnud selleks suuteline. Miks küll ta nii vara ära kutsuti? Justkui karistuseks eesti rahvale, kes ei osanud Merit tema eluajal paremini hinnata, teda väärtustada. Oli ta ju olnud rahva vaimne isa, õpetaja, meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus. Suur mõtleja ja humanist, inimene suure algustähega. Vabariigi looja. Nüüd peab rahvas ilma Meri särava isikuta, ilma tema rahvusvaheliste sidemete ja kontaktideta ise kriisist välja tulema. Eesti rahvas on nagu orb. Oh, Lennart, Lennart, kus sa oled, õhkasid kohviku memme-taadi klubi liikmed, kes tulid suure mälestuskringliga.

Ka Lennartile kaeti kohvikus laud, sinna pandi tass kohviga, mida Meri armastas, ning taldrik saiakestega. Mis seisis puutumatult kogu päeva. Inimesed seisatasid laua juures ja pühkisid hardalt pisaraid. Niivõrd oli Lennart Meri saanud kõigile armsaks, niivõrd paljudesse inimestesse süstinud lootust ja teotahet. Kõik tööd olid kulgenud kui lennates. Ent nüüd, kui Lennartit enam ei ole, on palju raskem. Ent usk hoiab inimesi ärkvel. Usk, et Lennart saabub, et ta ühel päeval naaseb. Ning toob eesti rahvale taas edu ja õnne. Just see usk ja lootus on see, mis rahvast praegusel kriisiajal elus hoiab. Nii et hoolimata töötuse kasvust ja muudest raskustest, viriseda ei tohi, muidu Lennart pahandab. Meri ei sallinud virisejaid.

Üks naiserahvas, kes kohvikust läbi astus, ütles, et oli jäänud töötuks, siis pangale võlgu ning ta pidi kolima välja äsja soetatud korterist, lausa kuuse alla, oma joodikust mehe ja seitsme lapsega. Ta jäi lõpuks veel pangale võlgu. Aga ta ei kurda. Ei virise. Sest ta mõtleb iga päev Lennart Meri peale, see annab lootust. Ta sidus isegi metsa kuuse külge Lennarti pildi. Sest ta teab: ükskord aitab Meri tal leida uue töökoha ning lapsed saavad taas kõhu täis süüa. Senikaua tuleb kuidagi vastu pidada. Tuleb suuta. Kasvõi Meri nimel. Sest mis näo teeks Meri, kui ta naaseb ning näeb, et rahvas on jõuetult käed rüppe lasknud. Seda ei saa olla. Tema tulekuks peab valmistuma. Ja eesti rahvas on selleks valmis.

Eesti rahvas on alati töökas olnud, saanud üle ka rasketest aegadest. Kui vaja, siis nosinud puukoort. Või sammalt. Rüganud põllul, et igapäevast leiba välja teenida. Söönud körti, mis sigade toitmisest üle jäänud. Ükski ohver pole asjatu, kui see on tehtud suure Lennarti nimel, Lennarti peale mõeldes. Lennart on eesti rahva päästja ja ainult tema suudab rahva ka kriisist välja tuua. Rahvast toita ja katta. Tuleb ainult see aeg ära oodata. Sest Lennart tuleb, ükskord tuleb ta niikuinii. Ja selleks on kohvik valmis, igatahes.

Lapsed joonistasid kohvikus pilte Lennart Merist, kus läbivaks motiiviks oli Lennart koos lastega, ning Lennart ja rahutuvi. Oli ju Lennart Meri rahu sümbol, seda kogu maailmas. Ta oli kindlasti väärt Nobeli preemiat. Ta lihtsalt ei jõudnud seda ära oodata.

Õhtul süüdati kohviku ümber Lennart Meri mälestuseks lõkked. Oli tegus päev. Saadeti tervitus Tallinna lennujaamale seoses lennujaama ümbernimetamisega Meri lennujaamaks. Saadeti mälestustervitus Meri perekonnale. Ühiselt otsustati kohvikus, et Lennart Meri päevi hakatakse võimaluse koral tihedamini pidama. Lausa neli korda aastas, igal aasta-ajal üks kord. See võiks olla lausa rahvuspüha. Loodetakse, et sellest saab võluvits, see Eesti oma Nokia, mis aitab lõpuks riigil kriisist välja tulla.