Maksim Reva, II

Intervjuu pronksiöö ühe nn ninamehe Maksim Revaga. Reva räägib, kuidas teda otsitakse jätkuvalt läbi piiripunktides, mistõttu rongid hilinevad ja inimesed peavad ootama. Kaitsepolitsei jälitab teda endiselt, isegi siis kui ta pruudi juurde läheb. Reva ütleb, et põhjus, miks seda tehakse, on vajadus luua vaenlase kuju, ja panna inimesed sellesse uskuma. Ning praeguseks on kõige hirmsam see, et inimesed, kes on loonud selle vaenlase kuju, on hakanud ise sellesse uskuma. Reva väitel meenutavad venelased Eestis draakonit, mida tegelikkuses ei eksiteeri, aga kõik usuvad, et ta on olemas ja teda tuleb hävitada. Näiteks Kapo ametnikud, kellega Reva on vestelnud, usuvad siiralt vene ohtu. Sisemist vene ohtu.

Reva sõnul eksisteerib Eestis kollektiivne mõtlemine, mille järgi on venelane vaenlane ja temaga tuleb võidelda. Irja kirjeldab, kuidas selle peale, kui ta hakkas intervjueerima eestivenelasi, hakati ka teda süüdistama riigireetmises. Reva räägib vahelepõikena, kuidas Moskvas pakub Eesti ajakirjanikele toetust Galina Sapožnikova.) Reva on Kapos kohtunud ühe komissari Aleksander Gontšaroviga, pärast seda pole kontakte olnud. Kaks nädalat tagasi suhtles ta Kapo ametnikuga ühe juhtumi suhtes, kus üht Öise vahtkonnaga seotud Kohtla-Järve arvutipoissi kutsuti Kaposse ülekuulamisele. Kapost öeldi, et tunti vaid huvi selle noormehe suhtes. Reva suhtles Kapo ametnikega ka siis, kui istus vangis. Näiteks uurija Sven Sihver, kes teda üle kuulas, ütles Revale otse: Kas te saate aru, mis tähendavad riiklikud huvid? Näiteks ei saanud uurija aru, et mäss võib puhkeda stiihiliselt. Seda polnud vaja kellelgi esile kutsuda. Uurija oli täiesti veendunud, et keegi pidi seda organiseerima. Mispeale soovitas Reva sel Kapo komissaril lugeda kasvõi Puškini "Kapteni tütart". Mäss on alati stiihiline. Ent mässu käigus kerkib alati esile mõni liider. Nagu revolutsiooni ajal, kus ajalooõpikutes küll kirjutati, et bolševikud korraldasid revolutsiooni, ent tegelikkuses oli Lenin nö õigel ajal õiges kohas ja karjus revolutsioon! Aga mäss oli juba alanud. Lenin kasutas olukorda ja haaras lihtsalt ohjad enda kätte. Pronksiööl oli samasugune olukord. Reva räägib, et Aleksander Gontšarov veenis teda, et mälestussammast ei hakata nihutama. Siis soovitas Reva tal end maha lasta, kui see sammas ikkagi ära viiakse. Pärast seda pole Reva enam Gontšarovi näinud, aga ta töötab Kapos edasi. Reva räägib, et Gontšarov ei tahtnudki midagi teada temaga vesteldes, kuna tal oli juba kõik teada, isegi rohkem kui Reva enda kohta teab... (jätkub)

Üles võetud 2009. aasta jaanuaris Tallinnas Kadriorus.