Üks huvitav tagasiside lekete kohta jõuministeeriumide asutustest

Saabus selline tagasiside:

Täpsustaks asjaolusid. Teie kirjutistes on läbivalt mõned postulaadid, mis ei ole päris tõele vastavad ehk moonutavad tegelikkust.

Mis Eesti ajakirjanikud ei tee lugusid Revade jm Dozornikutega? Mitte et nad ei tahaks või oleksid lollid või äraostetud. Selleks on avaldatud survet või õigemini tehtud ettepanekuid. Peatoimetajaid kutsutakse aegajalt mitmete kõrget ninade (peaminister, jõusministrid, president) juurde lõunat sööma või tehakse off-the-record briifinguid. Ja nendel priifingutel öeldakse, et ärge palun nende inimesete vastu huvi tundke, kohe üldse mitte ärge kirjutage ega avaldage nende arvamusi ega midagi, sest nad on edevad ja provokaatorid ja otsivad tähelepanu ning iga meediakajastuse pööravad nad enda heaks ja Eesti vastu. Te ju olete patrioodid? Vastutasuks lekitatakse toimetustele aga infot uurimisorganite töömailt, et kõik oleksid ikka kursis põnevate detailidega. Pidage meeles: KAPO ei leki, ka kripo üldiselt ei leki ega ka ka proks. Nagu ütles austatud Sir Humprey: Riigilaev on ainus laev, mis lekib ülevalt.

See poliitilise/ministeeriumite juhtkondade taseme mängud info lekitamise ja ajakirjanikega preventiivsete vestluste pidamisega tekitavad normaalses kapo tootajas, politseinikus või prokuröris vaid meelehärmi, see ei ole nende töö huvides.

Inno:
Kas pole huvitav? Ilmselt asjatundja kirjutatud ja selgitab nii mõndagi, miks asjad on nagu nad on. Miks teatud info ilmub ja teatud info ei ilmu. Ehk siis kõrge koha peal olevad poliitikud, kellele esitatakse aruandeid, kasutavad seda infot kurjasti ära. Mis tõestab veelgi Irja definitsiooni, et Kapo on Reformierakonna, see on siis valitsuse koer. Muutunud, muudetud koeraks, kuigi Kapole eneselegi võibolla vastumeelselt. Ja ajakirjandus mängib seda mängu kaasa. Lootuses ilmselt kah pääseda nö piruka juurde, näiteks presidendi ballile. Tõsi, sel aastal jäeti ajakirjanikud pika ninaga. Mis tõestab veelkord, ket kui sa müüd maha oma põhimõtted, end ise ei austa, siis ei austa sind lõpuks mitte keegi.

Samal ajal tulevad välja sellised kurioosumid, nagu see Simmi asi, kus riigisaladuse hoidmise eest vastutav ametnik on ise saladuste kõige suurem lekitaja. Ja seda aastaid, nii et keegi midagi tähele ei pane.