Eesti vajab tõsist ametnike reformi

Lisaks haldus-territoriaalsele reformile, mis on seni olnud rõhuasetusega sõnal "territoriaalne" (näiteks see skeem 15+5), vajab Eesti tõsist reformi ka rõhuasetusega sõnal "haldus". Ehk siis ametnike reformi.

Majandusbuumi ajal võeti ametnikena tööle terve kari inimesi, kel polnud ega ka ilmselt pole ametnikuks olemisest mingit ettekujutust. Või parimal juhul on ettekujutus selline, et ametnik on võimu käepikendus, osake repressiivaparaadist, nagu see oli nõuka ajal. Sest suur osa varasemalt tööle võetud ametnikest on kas nõuka-aegse koolitusega, pärit nõuka-aegsetest asutustest ja need vanad õpetavad oma "tarkusi" ka uutele.

Olen viimastel aastatel kokku puutunud väga paljude ametnikega eri tasanditel, linnavalitsustes, kohtutes, politseis, maksuametis ja võin öelda, et politseinikud, keda armastatakse kiruda, on veel kõige tublimad ja viisakamad. On tunda, kuidas nad vähemalt püüavad ühiskonda teenida, kuigi neile antud korraldused võivad olla jaburad, näiteks see massiline tulekustutite kontroll üle 15 aasta. Aga mujal, no andke andeks, suhtumine on ikka alla igasugust arvestust. On väga üksikud asjalikud ja viisakad ametnikud, kellest tunned, et nad on avalikus teenistuses. Ilmselt tuleneb see professionaalsuse puudumisest, sest kui sa ikka oma valdkonda ei tunne, siis on kõige lihtsam kasutada jõhkralt ära oma ametiseisundit, oma võimu. Ja kuivõrd järelvalve on enamasti nõrk või puudub üldse, siis on ametnikel vaba voli teha, mida nad iganes soovivad. Ja ametnikud on kodaniku jaoks kogu ühiskonna peegel. Üks nõmedalt käitunud ametnik võib muuta inimese suhtumist riiki ja valitsusse tervikuna.

Kuhu ma tahan jõuda, on see, esiteks, et nõrk haldussuutlikkus on üks peamisi põhjusi, miks noored eelistavad Eestist lahkuda. Sest raha pole ju see, mis inimesi minema meelitab või kinni hoiab. Vaid ikka suhtumine, mida enamasti ei teadvustata, aga mis mõjutab teadvust. Mis tekitab tunde, kas sul on mugav ja hea elada. Kas see, mida sinult kodanikuna nõutakse, on seaduslik, arusaadav ja läbipaistev. Kas sinuga arvestatakse. Kas sa saad kvaliteetset avalikku teenust selle maksuraha eest, mida maksad. Ja nagu see enamasti kipub olema, ollakse nõus hea teenuse eest ka rohkem maksma, ja vastupidi. See on ka põhjus, miks soomlased maksavad hea meelega oma kõrgeid makse. Ja on seejuures rahul. Eestis aga ei olda nõus ka madalaid makse maksma, esiärimehed uhkustavad seltskonnas sellega, kes kui palju on suutnud riiki lüpsta. Oma riigi vastu pole mingit austust, ja seda kõige kõrgemas tipus. Ja kala, nagu öeldakse, hakkab mädanema peast.

Mida teha?! Ma arvan, et alustada võiks kõige elementaarsematest koolitustest. Ning sobivuskontrollist. Et avalikus teenistuses töötaksid ikka need inimsed, kellele on selleks vastavad eeldused. Kes sinna sobivad. Ja kes suudavad muuta Eesti selliseks kohaks, kus on hea elada, kus on hea arendada ettevõtlust, tegeleda oma lemmikharrastuste ja hobidega, end harida, kasvatada lapsi, kust ei taheta kabuhirmus põgeneda.