Veidi veel vaba ühiskonna teemaga seonduvalt- fašismist

Väljavõte Oudekki Loone kirjutisest Itaalia eestlaste veebis.

Eesti venekeelne elanikkond armastab praegust olukorda Eestis kiruda fašistlikuks, Ansipit fašistiks ja muidu ka, karjuda "Fašistõ!", tõlkes: "Fašistid!" Sellised sõnad tulevad venekeelse elanikkonna suust, neid kritseldatakse tänavale.

Ja eestlased siis karjuvad vastu, et mis kuradi fašistid, esiteks me pole sakslased ja teiseks me pole kedagi okupeerinud ja kolmandaks ei kanna me Saksa mundrit. Või umbes nii. Ja et kõik venelased on hoopis kommunistid!

Mis näitab, ühelt poolt, et venelased pingutavad üle, tõmmates otseseid paralleele Eesti ja fašismi hälli, sõjaeelse Itaaliaga, ja teiseks ei tea enamik eestlasi fašismist ega ka kommunismist suurt midagi. Eestlaste kujutluses, mis ilmselt pärineb nõuka-aegsetest propagandafilmidest, on fašist Saksa mundrisse riietunud tegelane, kes kandis haakristiga embleemi ja karjus igal võimalikul juhul "Heil Hitler!" Ja kommunist on siis eestlaste teadvuses vene sõdur, kes tuleb püssiga öösel majja ja ajab kõik välja auto peale, ning siis vagunisse, ja ... Siberisse!

Tegelikkuses olid paljud Euroopa riigid enne teist ilmasõda fašistlikud (ka Venemaa, muide, kommunistlik oli Venemaa vaid paberil). Ka Eesti. Ilmselt tulenes see suure depressiooni järgsest ajast, kus esikohale seati RIIK, ja INIMENE vajus seal kõrval tähtsusetuks. Samad tendentsid võivad korduda ka nüüd, kui lasta sel sündida.

Ja tõeliselt kommunistlik on kaasajal vaid ehk Rootsi, ja mingil määral ka Soome, ning mõned Iisraeli kibutsid. Kui tahate näha kommunismi, siis külastage neid kibutse.

Minu arust kirjutab fašismist hästi Oudekki Loone, otse Itaaliast, fašismi hällist. Vast aitab saada mingi ettekujutuse. Ning võrrelda seda praeguse eluga Eestis. Kus samuti veeretatakse rahvale ette justkui valmis lahendusi, millel ei pruugi olla reaalsusega mingit seost.

Itaallaste jaoks on fašism hell teema, ja nemad oskavad ka teisi hoiatada. Näiteks on ühe viimase aja ohtliku ilmingu, meediapopulismi eest hoiatanud Umberto Eco. Sellest on ka siin kohvikus olnud põgusalt juttu. Ka sellest, et Eesti on väga meediapopulistlik ühiskond.

Mis ajalugu puudutab, siis on kõige olulisem nimetada asju nende õigete nimedega. Kui seda on raske teha vahel kaasajal, siis ajalugu võiks ometi objektiivselt kajastada. Ka sõjaeelne Eesti oli fašistlik diktatuur, mis muutus romantiliseks unenäoks nõuka ajal, kuna nõuka aeg oli veel hullem. Tõeline maapealne põrgu. Veel hullem fašistlik diktatuur. Ja inimestel on see kõige eredamalt meeles.