kolmapäev, 18. märts 2009

Kas eestlase mõistus tuleb pähe Euroopa kaudu?


Väljavõte eilsest Postimehest.

Tsiteerisin eile juba põgusalt Silver Meikari artiklit Postimehes, kus ta kritiseerib teravalt praegust olukorda Eestis, muu hulgas ka valitsuse poliitikat, mis on asunud Eestit hirmuga kaheks jagama.

Ühelt poolt võib sellist seisukohavõttu võtta kui katset lepitada suhteid venekeelse elanikkonnaga, et enne valimisi parandada Reformierakonna positsioone. Tuletagem meelde, et Reform tahtis veel mõni aeg tagasi Tallinnas võimule tulla. Aga mina seda hästi ei usu. Pigem on tõenäoline teine variant: valitsus on saanud Euroopast noomida. Miks muidu on Meikar tõmmanud oma teksti sellised laused: "Aeg oleks mõista, et Eesti julgeolekule olulisi otsuseid ei tehta mitte Moskvas, vaid Brüsselis ja Washingtonis." ja "Tõeliselt oleme ohustatud siis, kui riigisiseses võimuvõitluses saab määravaks teema, kes oskab paremini Venemaad solvata/ähvardada (ning see, et vaid iseseisev kaitsevõime on iseseisvuse võti)",
või siis see:
"Eesti tuleviku peale mõeldes loodan, et lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel ei tule põhiteemaks venelastega hirmutamine"
ja see:
"«See pole ka kaugeltki mitte see teema, mis täidab Europarlamendi komiteede ja plenaaristungite aja,» kirjutas erakonna listis Siim Kallas. «Eestist valitud parlamendisaadik ei saa üles ärgata ainult siis, kui kuuleb sõna «Venemaa».»"

Euroopa Liit ei saa otse Eesti poliitikasse sekkuda. Aga seda on võimalik teha kaude. Kallasega "vestlesid" tema Euroopa kolleegid, tema saatis omakorda Reformi listi tigeda kirja. Ja Meikar kirjutas sellest artikli ajalehte Postimees. Mis on kahtlemata tubli samm edasi euroopalike väärtuste arendamisel Eestis.

Lisaks võib Meikari artiklist välja ludega nii mõndagi põnevat. Näiteks seda, et Eesti välispoliitika on Marko Mihkelsoni (keda Meikar nimetab millegipärast "üheks tuntud Vene hirmu levitajaks") blogi vang. NB! Seda olla öelnud diplomaat.

Lisaks mainib Meikar, et Eesti on jäämas oma Vene-hirmu imagoga paljude uste taha. Mis räägib sellest, et Eestit ei võeta rahvusvahelisel areenil enam tõsiselt. Mis siis väljendub inimeste igapäevaelus sellena, et neile ei anta enam laenu, näiteks. Või nad kaotavad oma töö. Kuna ettevõtted viivad oma tegevust Eestist välja. See on reaalsus, sõbrad. Ja näitab, et kui mõistust hankida ringiga, tuleb see lõpuks väga-väga kallilt kätte.

2 kommentaari:

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Aga miks te ei räägi IMF-i diktatuurist
ja sellest 1500-st KGB-lasest kellede kaudu Moskva juhib Eestit?
Vargad ahju!

Anonüümne ütles ...

1500 on nata yle pakutud. Kagebelased need ei ole. Need mehed on FSB kindralid kelle otseliin estonski riigi infoe elektroonilisel ja isiklikul teel. See on nii tapne, et etatakse sinu munnimõõtu või tutikarvada värvi! Huvitav, eks! Mõtlemapanev. Kysimus on selles, kes peale Simmi ohjad enda kätte vottis. Voi oli Simm jooksupoiss vaid, kes hakkas suud paotama liiga palju. Aga ma tetsin aja, siis annn infi. Kui varasemat saabus inf Moskvasse 20ne mintaga, siis keegi kurat pidi seda otse tööajal eldastama, kellel oli ligipaas riigi isikuandmetele.. Lugupidamisega Teie PMOtunnetaja