Sekundeerides Irja kirjatükile, mis oli omakorda reageering kirjutistele eilses Päevalehes, tahaks lahata laiemalt ajakirjanduse ja võimu suhteid ning seda, miks ajakirjandus ei salli Savisaart.
Ausalt öeldes on see küsimus mind ennastki alati huvitanud. Et kui kõik juhtivad poliitikud on Eestis enam-vähem ühesugused, ütleme siis, et eemalt vaadates, igaühel on mingit sorti voorused ja ka puudused, siis millegipärast kotib ajakirjandus eriti just Savisaart. Reiljanit muidugi ka, aga eriti Savisaart. Ja kotib isegi siis, kui Savisaar polegi võimul, riigi tasemel. Ja kotib isegi siis, kui on näha, et Ansip on täiesti reaalsustaju kaotanud ja tema võimulpüsimine muutunud selgeks ohuks eesti rahvale. Selline suhtumine, et justkui ei tahetaks, et Savisaar mingi hinna eest võimule tuleks. Kuigi rahvas tahab, rahva seas on Savisaar suht populaarne, sellise keskmise kodaniku jaoks. Sest Keskerakond esindab sellise keskmise kodaniku vaateid.
Mina varem arvasin, ja eks seal on oma tõetera ka sees, et Savisaare-vastane vimm tuleb Marju Lauristinilt, kes on ajakirjanike jaoks Eestis ebajumala staatuses. Ta on selline käre memm, kes eriti teiste arvamust ei kuula ja surub peale enda oma, ja ega ta rumal naine muidugi pole. Aga õppejõu talenti temas eriti pole. Pigem on ta sündinud propagandist, ilmselt siis selline, nagu olid tema ema ja isa, Olga ja Johannes Lauristin. Kes siis suudab vaevata musta valgeks rääkida ja panna kõik uskuma seda, mida ta ise asjadest arvab. Ta oleks hea poliitik, aga millegipärast raiskab oma talenti ülikooliseinte vahel. Nagu kits kahe heinakuhja vahel, ei suuda otsustada. Mistõttu ei saa tema kohta kasutada sõna tark. Sest tark on see, kes tunnetab, mis talle sobib, ja tegeleb sellega.
Küll aga on Lauristin seal Tartus nokitsedes suutnud kasvatada mitu põlvkonda ajakirjanikke, kes ei armasta Savisaart. Muidugi ei ütle ta seda kunagi otse välja, aga need, kes temaga on kokku puutunud, saavad sellest aru.
Niimoodi. Esiteks Lauristin. Kes sai kunagi, Rahvarinde algusajal Savisaarega väga hästi läbi, aga siis jooksis nagu must kass nende vahelt läbi. Ilmselt tuleneb see sellest, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata, ühte parteisse nad lihtsalt ei mahu. Või mis tõenäolisem, nad ikkagi omavahel hästi ei sobi. Aga see selleks. Võtame nüüd teise teguri, ja see on ajakirjanduse bisnis. Ehk äri. Ja ei pea olema raketiteadlane, et aru saada, et äri Savisaart eriti ei salli. Ma mõtlen just suur äri. Miks? Sest Savisaare vaated pole piisavalt parempoolsed, ega suur äri USAs ka demokraate, näiteks Obamat ei salli. Ja Obama tõid võimule just lihtsad ameeriklased, kes ta enne valimisi rahaga üle kuhjasid. Sest nad ei tahtnud enam Bushi silmaotsaski näha. Ega ka tema väikest koopiat McCaini.
Ja selle suure äri üks osa on ka ajakirjandus. Eestis on sisuliselt kaks meediagruppi, patuga pooleks, sest needki on omavahel nabanööri pidi seotud. Õigem oleks öelda, et Eestit valitseb üks suur monopoolne meediagrupp. Ja selle grupi huvi on, nagu te juba ilmselt taipate, säilitada või kehtestada privileegid SUURELE ÄRILE. Nii on. Sest ajakirjandus, sõbrad, see on ikkagi ainult äri. Oma nahk on kõige lähem. Räägitagu mida tahes. Ja nii nagu igas äris, see, kes maksab, see tellib ka muusika. Ehk siis meediakompaniid, kes on huvitatud sellistest asjadest nagu ettevõtete madal maksukoormus (Eestis on see endiselt 0%, reinvesteeritud tulult), palkavad meediaettevõtteid juhtima inimesed, kes jagavad neid väärtusi. Või, ütleme siis, et on nõus jagama. Kuigi enamik ajakirjanikest on kah palgatöötajad ja neid ei tohiks ettevõtte maksukoormus morjendada. Aga, jällegi, kes maksab, see tellib muusika. Omanik palkab ametisse peatoimetaja, kes jälgib hoolsalt väljaande ametlikku kurssi. Ja see kurss on Eestis suuremal osal väljaannetest SUURT ÄRI toetav. Väikest äri ja üldse tavalist inimest toetas hiljuti veel Maaleht, aga seegi liitus nüüd suure gupeeringuga. Ja Äripäev jagab nagunii neid SUURE ÄRI vaateid, kuigi deklareerib, et on väikeettevõtja leht. Kamoon! Enamik lugusid seal on suurtest tegijatest, kes miljoneid liigutavad, nende huvides. Rõtov kuseb väikeettevõtja peale, kui piltlikult väljenduda. Kord aastas antakse neile mingeid auhindu, aga see on ka kõik.
Ja teistpidi ka, SUUR ÄRI toetab ajakirjandust, sellesama reklaami näol, selle eest, et see ajakirjandus kaitseb SUURE ÄRI huvisid. See on siis üksikute väga rikaste inimeste huvisid. Ajakirjanikud teevad selle musta töö ära, kuigi nende enda huvides see absoluutselt ei ole. Sest mismoodi on ajakirjaniku huvides see, kui SUUR ÄRI saab veel suuremaks. Mitte kuidagi, vastupidi, kui suur äri koondub, läheb suuremaks, siis konkurents väheneb ja ajakirjanike palgad samuti vähenevad, ajakirjanikke koondatakse, sunnitakse sama raha eest rohkem tegema.
Ja siis see ajakirjanik teeb, nii et veri ninast väljas, kirub seda Savisaart, et hääl kähe, et Savisaar mingil juhul võimule ei tuleks ja SUURELE ÄRILE päitseid pähe ei paneks. Mis sel väiksel ajakirjanikukesel muud teha ongi. Ka temal on pere, maja- ja autolaenud, suvila jms. Need kõik vajavad hooldamist ja raha. Ning ta on nõus ka tegema seda, raha eest muidugi, mis talle endale üldse kasulik pole. Selline nõiaring.
Ja siis polegi ime, kui kõik ajakirjanikud kiruvad Savisaart. Sel pole mitte mingit pistmist Savisaare isikuga, ta võib olla nii hea mees nagu Jeesus Kristus, ikka kirutaks, sest see on kõik puhas poliitika. Põhjus peitub Savisaare vaadetes. Ja ma arvan, et muutus tuleb siis (võibolla), kui ajakirjanikud jäävad massiliselt tööta. Siis nad vast hakkavad esimest korda elus mõtlema, mis neile endale tegelikult kasulik on. Ja teevad ehk ise mõne väljaande, näiteks, mis kaitseks ka sellise tavalise inimese, või siis väikeettevõtja huve.
Järelmärkusena niipalju, et on ka suuri ettevõtjaid, kes toetavad Savisaart, aga need on enamasti sellised, kes toetavad kõiki. Ja mis seal salata, kui Savisaar on kõige populaarsem poliitik, kui ta on valimised taas kinni pannud, siis on igal ärimehel kasulik temaga hästi läbi saada, olenemata siis juba tema vaadetest.
30 kommentaari:
Sama küsimus on minul kaua aega olnud. Viimasel ajal ma poliitikat ei jälgi, ent olen jõudnud järeldusele, et ühiskond on nagu suur klassituba, kedagi peab kottima ja taga kiusama, siis on teatud seltskonnal hea endast hästi mõelda. See muidugi pole ainus põhjus, et just Savisaar on hambus.
Häbi on ju tunnistada, et on eksitud.See on üks hullematest omadustest, mis pere ja riigi elus katastroofideni viivad.
Inno, aga küsi parem, miks ei salli rahvas Savisaart?
Ja rahva all mõtlen ma eesti keelt kõnelevat rahvust, mitte muulasi lasnamäel!
Teie kaks ju peaks sallima, saite kõvasti pappi just!
Küsitlused näitavad millegipärast vastupidist, et toetavad ka eestlased. Aga loomulikult on Savisaar ka need küsitlused ära väänanud, eksole. Hirmus koll.
Kes sa, 22:32 ano oled, Toomas Luman või? Või Neinar?
Poliitika on vaid ajupesu.
Wikipediast.
Brainwashing(also known as thought reform or reeducation)consists of any effort aimed at instilling certain attitudes and beliefs in a person...
Savisaar peitis ära KGB-laste nimekirjad ja teised politikud vaikivad sellest...sest nad mängivad ühist näidendit samal laval...sama tsenaariumi järgi
Õnneks lapsed on targemad kui täiskasvanud...lapsi õpetavad virtuaalmängud ja sealt nad saavad aru,et poliitkud on narrid ja mõttetud inimloomad...
jne.
Vargad ahju!
Tegelikult on enamus eestlasi alati toetanud Savisaart. Ilmselt on Reformierakond ja IRL pääsenud võimule ainult valimistulemuste võltsimise teel. Miks keegi sellest ei räägi, ehk võtate teema ülesse?
Tuhanded eestlased on valinud ja valivad Savisaart edaspidigi.
sa ano 22:32 ära ikka võta suhu isegi sülge, kui räägid eesti rahva nimel!Ja rahvuse koha pealt on mul sinu pärast lihtsalt piinlik, sest hind on kõigil ja kõigel-isegi sinul kullake!
Tee ja räägi ikka rohkem enda nimel ja eest, eksju?
Inno! Olid omal ajal hea ajakirjanik - terava sule ja karge meelega. Ja mis Sinust nüüd saanud on? Keskerakondliku haisuga küünik! Minu lugupidamine on kadunud. Kole, et üks naine ja raha võivad inimese psüühhikat nõndaviisi muuta... Aga endamisi loodan, et ühel päeval teatad Sa laial naeratusel: "See kõik oli nali! Eksperiment! Kas te tõesti uskusite mind?". Paraku jäi aga Eesti juba mõned aastad tagasi heast ajakirjanikust ilma...
Nojah, aga mina võin enda kaitseks niipalju öelda, et kui olin tööl lehe juures, siis ei saanud paljudest asjadest kirjutada ja nii nagu tahtsin. Ausalt ja avameelselt. Nüüd saan. Ma polnud eriti õnnelik lehe juures, tunnistan ausalt. Nüüd olen. Kas see on halb? Ja ma olen nõus olema seepärast kasvõi keskerakondliku haisuga küünik, tõesti, kui see kellelegi headmeelt valmistab.
Raha ei puutu antud juhul üldse asjasse. Ja miks ma peaks raha mõjul end kuidagi muutma. Ma kirjutan ikka nii nagu ma asjadest arvan ja neid näen. Kui ma seda ei teeks, siis minu jutte enam ei loetaks. Ja seda ma ju ei soovi.
Ja mis headusesse puutub, siis ma ise leian, et ma pole elus varem paremaid tekste kirjutanud kui nüüd. Vähemalt olen ma ise nendega rahul. Ja ma saan kirjutada palju rohkem kui lehe juures. Saan kirjutada niipalju kui tahan. Ja minu jaoks on see kõige tähtsam.
Eesti ajakirjandus erineb näiteks Soome või Inglismaa ajakirjandusest selle poolest, et meie ajakirjanikel puudub reeglina ajakirjaniku ametiau, mis peaks põhiosas hõlmama SÕLTUMATUT VAIMU ja ERAPOOLETUST. Meil on selliseid ajakirjanikke paar tükki kogu riigi peale. Esimene, ja ehk ainuke kes meelde tuleb - Sulev Valner. Kes veel? Ütlen ausalt - kahtlustan, et polegi. Urmas Ott oli selline. Ta oli nagu teiselt planeedilt inimene selles mõttes. Meie ajakirjanikud on: matsid, kirjaoskamatud, kitsa silmaringiga ja mis põhiline - ameti-auta, ehk teisisõnu poliitilised LITSID. Üksikud kolumnistid jätame välja näiteks nagu Evi Arujärv - jälle inimene teiselt planeedilt.
Raske on öelda, kumb teist rohkem tingib, kas litsid ajakirjanikud litse poliitikuid või vastupidi
Jätsite tähelepanuta Savisaare immitsa. Tema, nagu ka Luua-Villu on püknik. Reeglina on püknikud koolis usinad, aga ka parajad perseussid, nii et kindlasti on igaühel nimetada mõni oma kooliaja tüüp, keda mõnuga kiusata sai. Ka üks valimisaegne reklaam toetas seda, Savisaar poksikinnastega nurgas ootamas, millal siim ja mart kambaga tulevad...
Kogenud meediakorraldaja ja ajakirjanduse märkamatul toel suhtumine üle kanda on kukepea. (Lisaks on tal veel ka prillid, omal ajal ikka päris jubedad, tüüpilise tuupuri omad);-)
Teiseks muidugi pühamees meri alustatu: lindiskandaal, mis tavalisel eestlasel ei tekitanud mingeid emotsioone, puhuti üles zõkkidele sobivas stiilis "savikas pani menti kitse", no ja selline analoogia paneb juba mõne mehe peale esimest õlut rusikaid rullima. Savisaar on oma immitsat parandanud, kannab kalleid riideid, sobivaid prille ja ilmselt eriti vene valijatele meeldivat nahkmantlit.
Kindlasti pole Savisaar ka kerge isiksus; lauristin on ju üks paljudest lahkujatest(Liina Tõnisson, kreitzberg, sven, mark jt.), aga teised erinevalt temast ei aja nii palju s..a suust välja. Kui arvestada veel marju mõju eesti meediale, siis võiks teda nimetada isegi eesti vastasseisu emaks
Lisaksin veel, et mul on kuradi kahju, et Rein Kilk ei ole teinud oma ajalehte. Kilgil oleks kõik eeldused olla suurepärane ajaleheomanik - sõltumatu vaim, aus, laia silmaringiga ja last but not least - tal on endal pappi, et ei peaks iga Tartu Rajoonikomitee endise kommunistiroju ees lömitama
Ei hakka kahte kohta postitama, minu arvamust selle sissekande kohta näete siin (kui see muidugi avaldatakse).
Eks see poliitikute jutt jää samale tasemele,et kellele milline perse meeldib seda sallitakse...
Mina näiteks ei salli Marek Strandbergi silmaotsaski...ta kurat ei propageeri taastuvenergiad...arvatavasti ta on korrumpeerunud...Eesti energia ostis talle pudeli viina ja Marekil sellest hea meel...
Kirjutasin siia blogisse paar artiklit ajakirjast Business & Finance elektrienetgia tuulikutest.
Kirjutan ühe veel,ega too palju eelmistest erine aga midagi ikka.)))
Ühes ajakirjas nägin pilti pisikesest tuulegeneraatorist mis oli maja katusel.Too oli kinnitatud toru otsa mille läbimõõt oli sama nagu mõnel teleka antennil.Tootjate kontakte polnud...
RED TAPE FLUTTERING IN THE WIND
This island has some of the best natural conditions in the world for generating renewable energy.
The bureaudratic conditions are another matter entirely,writes Nicole Matthews.
Ireland may have natural advantages in wind and wave technology but it is not alone.Spain,Portugal,Scotland and Denmark have also realised the importance of the renewable energy sector and some are futher along in the development in crucial infrastructure needed to bring offshore electricty
on-shore.Without this network in place Ireland will not be able to utilise its homegrown technology.
The delay in bringing about the legislation needed is a major source of concern to Irish and and international investors alike.
Various Government departments have looked at the issue of permits in the renewable energy sector in the past.Industry experts now feel that the regulation and legislation
surrounding permits needs to be updated to firstly catsh up with technological advances and secondly because it was in 2001 when the policy was written for offshore wind.
But wave and tidal energy are now presenting opportunities and a wider portfolio must be taken into account.The reason it has not been updated is because in 2007 it was decided that the function would transfer from Department of Agriculture to the Department of Environment.That still hasn´t
happened either.
Consequently,there is now a situation where a large number of applications sit in the Department of Agiculture,which is about to divest itself of that function.
Given that policy changes are needed,this has led to a huge amount of uncertainty.
Energy minister Eamon Ryan has put a new price support mechanism in place which has generated huge interest.But the uncertainty means such interested parties are stalled,says Michael O'Connor,partner at Matheson Ormsby Prentice and head of projects,energy and construction.
"The Department of the Environment needs to get its shop in orders,some of the applications overlap each other and different people are looking at the same space so the processing will take some time.
There also isn't a response on the policy side to sort out who is dealing with the processing and how they are going to be dealt with which means the good work done by Minister Ryan in introducing the feed-in tariff potentially gets undone.This is damaging because a lot of these applications would come from Irish and International companies who bring with them technology and money.
Undoubtedly they will wait in the system for a period of time but unless they can see the applications are being dealt with fairly,openly and transparently then confidence will be undermined," says O'Connor.
Denmark is considered a leader in this field.A major factor in its favour is its high level counries.
Its electricity grid is tied into the grids of Norway,Sweden and Germany.
Up until now that has been a problem for Ireland because we have a great potential offshore resource but
little or no interconnection with the rest of Europe.A recently signed interconnector agreement will ensure a greater degree of connectivity with UK which will enable Ireland develop its wind recource and is considered a significant development.
Over the past 20 years the Danish government had a very centralised
system for granting permits for the development of off-shore projects,which is a sharp contrast to Ireland's decentralised approach.
Moreover,the Danish government focused on getting projects done regardless of whether they made economic sense in order to develop the technology
"Ireland tends to be more decentralised and if you look at the way it worked historically the Department of Agriculture received applications,processed them and ended up with developers who are all very strong brands like GE and Fred Olsen.The projects haven't
happened because of price support and other issues.So the question is do we move towards a model like Denmark which is very centralised?
In some ways it is probably too late and I am not sure the private sector would be too keen on that in Ireland because they have lined up to do these projects," says O'Connor.
A further issue which could potentially dissuade investors in the Irish renewable energy sector is that while companies are waiting for grid connection,previously agreed planning permissin is expirng.
"The issue with planning expiring is an onshore problem.Investors get planning permission which is valid for five years and then apply for grid connection.Because there are problems with grid connection and the infrastructure it may take more than five years.So there is a
disconnect between the validity of the planning permission and the lenght of time it takes to get grid connection.Effectively you could get your grid connection six months before your planning permission expires,you then don't have enough time to build your windfarm before planning expires.Under the planning legislation a development such as a windfarm has to be substantially complete before the period expires.There are few ways to deal with this,either sort out the grid connection allocation ahead of time
to give people enough time to build windfarms within the five year frame which is what they are trying to do at the moment.
The second option is to pass legislation to extend planning permission automatically.The Irish Wind Energy Association(IWEA) is looking for that and I think that is probably a challenging thing because in all sectors people are having difficulties building things
in the five year timeframe.The third option is to get a ten year planning permission,"he says.
In terms of where the investment will come from to build this capital intensive infrastructure to transport electricity on-shore,O'Connor says he does not see it coming from the State.
"Sustainable Energy Ireland has given grants toward wave and tidal energy and has a programme for how this industry can be taken forward.Ultimately you get to a point where grants aren't sufficient and when you have done the pilot and testng project you then want to get onto development and big capital spend and the investment will have to come from investors who wish to deploy that technology.It will come from developers and utilities who wish to be involved in offshore renewables and have the capital to deploy in that area.
Key to the deployment of capital
is whether there is a market support mechanism that will remunerate that capital.Thirdly it will possibly come from banks because the market for project finance is in pretty dire straits at the moment but banks will play a role if the regulatory regime is robust and if the sponsors and the technology providers have a track record in the space.I don't see it coming from the State."
Minister Ryan has announced
feed-in tariffs which act as price support mechanisms in the market.It is widely accepted that without a price support mechanism,nobody would buy renewable energy because it is more expensive.The Government has put in place a cheme where
on-shore wind has received state aid approval from the European Commission,which says that Government through the taxpayer will compensate suppliers for the additional cost of purchasng electricity from renewable sources.
From 2000-2007 only seven turbines were built and a small number of applications received.But following the announcement of
feed-in tariffs,last year saw 41 aplications received.The priority
now is for the relationshp between on-shore and offshore to be reconciled quickly.
"My own view of offshore on the legal side is that it is not that complex and it needs to be updated but you need one Government department responsible for this which interfaces with all the other agencies.Even if a company gets all its offshore permits and arrives on the beach you still need to get onshore planning and it's further complication.I am not sure that the proposal to take the strategic infstrastructure act and extend it offshore is the answer because it has the potential to make the process more costly and complex.I think there needs to be a market consultation and an open and transparent consulation where the whole market can feed its view into the department.
Whatever comes out of that needs
to be subject to a regulatory assesment and then the regime that is there can be updated to take account of that,"
says O'Connor.
Minu arvates see artikkel läheb lahku eelmistest artiklitest iirimaa tuulenduse kohta.
Söövad omi sõnu...
Noh,ja millega tegleb Marek Strandberg?
Ta magab hambad laiali...ei teda huvita taastuvenerigate kasutusele võtmine,ei ta tee propagandat ega selgitustööd ega kirjuta artikleid...küllap ta sai Eesti energialt altkäemaksu...
Vargad ahju!
Kuule ennetaja...äkki teed oma blogi, kuhu saad rahus oma pahna üles lükata? Või tõstke palun käsi, rahvas, kes neid müriaad-triaade loeb või nendest huvitub? I&I, äkki panete vastava gallupi püsti, mh, ah?
Vastus on lihtne:
1) Ükski terve mõistusega inimene, sh ajakirjanik, ei toeta Savisaart ja tema mõtteid, sest see inimene ei aja viimastel aastatel üldse enam adekvaatset juttu ja teeb kohutavalt vigu - ka suvaline koolilaps saab sellest aru. Edgar elab nagu omas maailmas ja vastandub ISE alati kõigile, sh ka erakonnakaaslastele - ja meediale kunagi kommentaare ei anna. Markantsemaid näiteid: kogu maailma majanduskriisis on süüdi Ansip ja seda absoluutselt; krooni devalveerimine pärast kohalikke valimisi (selgitamata, mis selle point on siis ja üleüldse?)
2) Keskerakond on pidevalt igasugu skandaalide orbiidil. Küll nimetatud lindiskandaal, korruptiivsed korteritehingud, igasugu "käsi-peseb-kätt" diilid jne. Ja seejuures ise partei esimehena meediale kommentaare ei anna, heal juhul lükkab oma parteisõdurid "tanki". Ajakirjanikuna tead ise väga hästi, mis juhtub ajakirjaniku peas, kui talle keeldutakse kommentaare andmast.
Aivar, et siis Savisaart ei armastata, kuna teda ei armastata? Selline mulje jääb sinu jutust. Aga see on ju puhas häma.
millest ja miks sa ajakirjanikuna kirjutada ei saanud?
Inno, said kahjuks valesti aru. Kordan siis lühidalt üle. Kui Savisaar ise ajab oma taustale mittevastavat ja rumalat juttu, seob end igasugu skandaalidega, ja selgituste jagamise asemel hoopis blokeerib ajakirjanikke (isegi neile näkku sülitades), siis on ülimalt naiivne loota, et ajakirjanikud talle pai teevad. Kui ei taha kommenteerida, siis järelikult pole asi puhas või on veelgi hullem. Ehk siis, nagu vanasti öeldi: kuidas koer külale, nii küla koerale.
See Sinu suurte äride jutt pole vähem häma. Keskerakonna toetajate hulgas on samuti suuri ärimehi.
Aga vaatame ka teist poolt: kui ajakirjandus sulle näkku sülitab, sind ära kasutab, sinu usaldust kuritarvitab, mistarvis sa peaksid siis kogu aeg naeratama ja laskma end kottida?! Mh?
Ajakirjanik saab kerge vaevaga inimese maine täis sittuda ja kui too enam rääkida ei taha, siis parastada, et, näe, on ahv, varjab midagi.
8:36 anole:
oi, neid juhtumeid oli palju. Üks viimaseid, siis Äripäevas, mis kopsu üle maksa viskas, oli Lauri Aaspõllu juhtum. Kus siis sain toimetajalt, toona siis Kadi Heinsalult ülesande kirjutada lugu ühe sellise päti kohta nagu Lauri Aaspõllu, see tuntud astelpajukasvataja. Ma siis uurisin seda Aaspõllu asja, helistasin talle, olin meilivahetuses, sain taga isegi korra kokku, ning rääkisin kümnete temaga seotud inimestega, ja selgus, et mees pole üldse nii suur pätt kui välja paistab. Ütlesin seda ka Kadile, et ma ei viitsi selle Aaspõlluga jännata, seal pole midagi erilist, et mul muudki teha, Äripäevas oli just loodud uuriv toimetus ja mind arvatud selle liikmeks, tahtsin tegeleda mõne tõsisema uuriva teemaga. Ent Kadi ütles, et peab, kuna Meelis tahab. Meelis Mandel siis, kes oli toona uudistetoimetuse juht (praegu Äripäeva peatoimetaja). Nimelt, nagu välja tuli, oli Meelise lihane vend kuidagi seotud Kesko Agroga ja see Aaspõllu oli Keskole võlgu jäänud ja Kesko tahtis siis niimoodi Aaspõllut natuke torkida, Meelise kaudu. Ma siis ütlesin, et kui nii siis nii. Sest hakata suure ülemusega vaidlema pole just otstarbekas. Ütlesin, et kirjutan midagi ära. Ja ma ka kirjutasin, mitte just eriti kriitiliselt Aaspõllu suhtes. Aga see lugu, mis toimetuses lõpuks kokku kirjutati (Mille Kadi ja Meelis kokku kirjutasid), oli muidugi palju vängem, olid lisatud siis need Meelise venna või kelle iganes infokillud. Ja lugu ilmus selline, et Aaspõllu on pätt mis pätt.
Veebis on see luugu siin: http://www.aripaev.ee/2949/uud_uudidx_294904.html
ano 00.30-le.
soovitan sul lugeda viimase Maalehe juhtkirja, äkki pärast seda muudad oma arvamust Sulev Valnerist kui sõltumatust ja erapoolikust (sinu interpreteeringus: Savisaare kiitjast). Aga mis puudutab nähtust nimega Evi Arujärv - vanadaami kohta ei tahaks nagu midagi pahasti öelda, aga noh... hm... naerab mürinal, kuni toolilt maha kukub).
Vaata, Innokene, nii kurb kui see ka pole (kui on), aga suur osa inimestest, kes praegu ajakirjanduses töötab, pole kunagi Lauristini juures õppinud. Nii et tema pole kuidagi saanud neisse seda Savisaare-vastasust süstida. Ja sellele vaatamata need inimesed EI SALLI Savisaart! Lihtsalt. Inimlikult. Keegi (kahjuks) ei arva, et ta on loll; eitamata isakese kavalust, manipuleerimisvõimet jms omadusi, leitakse, et ta on lihtsalt erakordselt ebameeldiv tegelane. Ja ära hakka siin seletama, et ajakirjanikud ei saa töö juures oma Savisaare-lembust tunnistada, sest muidu poleks neil homme enam tööd - suitsunurkades ja veinilaudades räägivad inimesed igal juhul seda, mida nad arvavad, aga Savisaare kiitmine nendesse jutuajamistesse küll ei kuulu, seda tean ma väga hästi.
Vaata anonüümne ullike, kes sai ei paista ajakirjandusest tuhkagi teadvat, piisab sellest, kui mõni suurem juht on Lauristini käpa alt läbi käinud, tema kujundab meelsust kogu toimetuses. Need suur osa tänavalt tulnud tegelastest, kel pole mingit haridust ja kes siis toimetustes tööd vuhivad, nemad teevad seda, mis öeldakse.
Mis suitsunurkadesse puutub, siis seal tõesti Savisaarest ei räägita, vaid klatšitakse taga ülemusi ja kolleege ning kirutakse kehva palka. Ja siis naastakse töölaua manu kirjutama lugu etteantud teemal (mille toimetaja kavala näoga ette annab või mõni PR-tegelane kõrva sosistab), et Savisaar on pätt.
9.38
Ei taha siin võõra blogi sabas kellegagi kemplema hakata, mul on endal kõrvad peas ja silmad, samuti mõistus, mida kasutades olen oma arvamuse Valnerist ja Arujärvest kujundanud. Loodetavasti kukkusid toolilt pea peale, või vähemalt eesti-keele sõnaraamatu peale, et suudaksid edaspidi vahet teha sõnadel "erapooletu" ja "erapoolik".
Sorry, lp kommentaariumikaaslane, sõnade erapooletu ja erapoolik kirjas segiajamine oli puhas näpukas. Ja küllap said sinagi sellest väga hästi aru. Nii või teisiti soovitan Maalehe juhtkirja lugeda - ka mulle oli see üllatus, Valnerilt poleks nagu midagi sellist oodanud... Aga kui sinu näol, kallis kommentaariumikaaslane, on tegu inimesega, kes suudab Evi Arujärve heietusi-pajatusi (mille avaldamisest Postimees juba aastaid tagasi tänuga loobus) lugeda, siis respect! Neid inimesi, kellel oma ajaga muud teha pole kui raisata seda Arujärve peasle, leidub vähe!
Satskyle
Sina ju loed.)))
Kas sa oled mõni ajakirjank ja pabistad tööst ilma jääda?
Küllap sa oled.
Püüa kirjutada sama väärseid artikleid nagu väljamaa lehed ja ajakirjad kirjutavad.)))
Sa ju ei küüni selleni.)))
Vargad ahju!
Selline tunne, nagu Keskerakonda astuks ainult mingi konkreetse ajuehitusega inimene. Tavaliselt on see keskeakriisi (vabandus, KESK-eakriisi) piirimail (või selle ületanud) küüniline, ahne, ent samas sügavalt õnnetu inimene, kelle meelest teised jagunevad "normaalseteks" (temasugusteks) ja "ebanormaalseteks". Kes põrnitseb sind altkulmu ja ei häbene sinust tankiga üle sõitmast vänge sõimu saatel (ja õigust jääb veel ülegi).
RE ja kompanii ei ole muidugi pärl, aga ega Eesti poliitilisel maastikul polegi keda valida. Pealegi, ma arvan, et kui kusikud võimule saavad, siis saavad Ansipitest ja Pihlidest ikka Savisaare sõbrad, nagu kunagi ammu. Nii et vahet pole, keda valid. I+I on lihtsalt Savisaare udumasin.
Savisaare kohta:
1991 augusti lõpp.
Millega tegelesid tänased RE, SDE,IRL poliitikud ning RK tegelinskid tol ajal?
11:24
issamumeie, see oli TÄPSELT heimar lengi kirjeldus!!!
Postita kommentaar