Ma ei pannud 1. mail lippu üles. Ei suutnud. Mul on tunne, et ma ei saa sellises riigis lippu üles panna. Südametunnistus ei lase.
Aeg-ajalt ma mõtlen sellele, mis juhtus, ja iga kord suudan ma üha vähem uskuda, et nii juhtus. Et ma kirjutasin midagi ja see andis kellelegi õiguse mu kodu läbi tuulata. Õõvastav on meenutada, millise õhinaga läbiotsijad mu luuletusi lappasid ja neist "seoseid blogiga" otsisid. Jäle on mõelda, kuidas nad lugesid märkmeid, mida olin teinud poolelioleva romaani jaoks, ja kust nad otsisid samuti "seoseid blogiga". Seosed bogiga. Kogu mu kodul on seos blogiga. Selle loogika järgi oleks võinud kõik ära viia. Mind ennast oleks võidud minema viia.
Ausalt, ma ei suuda uskuda, et see juhtus Eesti Vabariigis aastal 2009. Aga ometigi see juhtus. Ja sest sündis ka midagi head. Ma olen kirjutanud juba kolm head luuletust ning mul on tunne, et ma kirjutan veel. Väga palju väga häid luuletusi. Asta Põldmäe ütles kunagi, et hea luule sünnib kannatustest ja ma ei uskunud teda. Mäletan, et keegi NAKist veel naeruvääristas teda. Kummatigi on tal õigus. Mina ei ole veel kunagi nii hästi kirjutanud. Ja sellise tuhinaga.
Kas luuletajat on siis vaja survestada, et ta hästi kirjutaks? Ma arvan, et pole, sest ma tahaks elada mitte hirmu-, vaid rahuriigis, aga kõige paremaid luuletusi on siiski kirjutatud rahututel aegadel. Luuletaja, kes näeb sündmusi ette nagu Prometheus, lihtsalt tajub muutusi õhust ning aimab murrangu, revolutsiooni algust enne, kui teised suudavad seda sõnastada. Hea luuletaja suudab kirjeldada seda, mis on kogu rahva alateadvuses enne, kui see saab teadvuseks, üldiselt tajutavaks.
Olen ka kogenud, et hea luuletus on see, mille kirjutamisel ei pea pingutama. Need minu viimased luuletused on sündinud ühe hingetõmbega, ühest emotsioonist. Arvan, et ainult nii ongi mõtet luuletada. Ainult siis, kui suudad seda teha pingutamata. Mina vahepeal ei suutnud, miski ei tõuganud mind tagant, ja seepärast ma vaikisin. Nüüd kõnelen, sest ei saa vaikida.
Johan Bäckman ütles täna oma blogis, et üks eestlane oli talle kirjutanud, et Eesti on pelon valtakunta, hirmu riik. No kes see eestlane ikka muu oli kui mina. Mina ütlesin nõnda, sest ma tunnen sedasi. Sellest on ka mu luuletus, mille teine pealkiri on Puhastus. Olgu see siis vastukaaluks Sofi Oksase romaanile Puhastus, mis räägib venelaste vägivallast eestlaste vastu. Mina räägin Eesti valitsuse vägivallast venelaste ja eestlaste vastu.
Muide, meil on Sofiga midagi ühist. Meil mõlemal on segatud veri, soome ja eesti. Sofi ema on eestlane ja isa soomlane, minu ema on soomlane ja isa eestlane.
Hirmu riik, pelon valtakunta. Tänast Eestit võib selleks nimetada küll. Mitte keegi ei julge teise kaitseks välja astuda, sest inimesed kardavad, et kui nad seda teevad, siis võib keegi Toompuiestee majast ka neid "vestlusele" kutsuda, ka nende töökohta helistada, ka nende kodus läbiotsimisi korraldada.
Inimesed kardavad ja seda ei saa kellelegi pahaks panna, sest alati on ohutum vaikida kui kõneleda. Kõnelemine on ebamugav, see toob sinu tuppa võõrad mehed, kel on õigus puutuda sinu asju, ja seda ei taha ükski inimene.
Kas elu on enam endine, kui sind on su kodus kamandatud? Ei ole. Muutunud on see, et kui ma enne kartsin, et keegi võib mulle ukse taha tulla, siis ma enam ei karda. Samasugust ükskõikset pilku, mis ütles, et kõik, mis te saate mulle teha, olete mulle juba ära teinud, kohtasin ka Dmitri Linteri silmades.
Ühel hetkel saab selliseid inimesi palju. Ja Hirmu Vabariik suudab neid siis niisama palju tagasi hoida kui ta suudab tagasi hoida kevadist suurvett. Uskuge luuletajat tema põlemishetkel.
11 kommentaari:
Aga sa punalippu ei tahtnud heistata: seda ilma sirbi ja vasarata punast, maailma tööliste lippu tööliste püha puhul? :)
Irja, ma saan sinust aru, minu arust hullem kui aluspesus tuuslamine on isiklikus arvutis nuhkimine aga looduses valitseb tasakaal ja need kurjategijad saavad peagi oma palga.
Ei tahtnud, egas mu suhtumine lippu ei ole muutunud. See lipp oli püha mu isale ja on püha mulle. Lihtsalt ma ei näe põhjust seda praegu lehvitada.
Irja, Sulle teadmiseks, et 1. mai ei olegi lipuheiskamise päev. Või elad sa ikka veel venemaal?
Oh issand küll. Nüüd sai ettekäände, miks ma seda või teist ei tee. Ammu näha, kuidas eesti riiki õõnestate ja tahate vaenu õhutada. kahju küll, et seda oma ilukirjanduses ei märka.
luuletaja? pole ju mingit luuletust. on roppus ja labasus. aga see ongi ilmselt sinu õige pale. jube.
teile saadetakse ka materjale, mis on kellelegi sama isiklik info, nagu teilt saadud info andmekaitsjatele.
nüüd on häda. kellegi kätte sattuvad teie isiklikud asjad. aga teie käes ja kogu maailma ees on ka teist avalikud asjad.
pesu väel ja öösärgis. aga siin blogis on olnud ka ingrid tähsimaa pesuväel. on see teie meelest mõnus. te saite sama tuugaga vastu, millega ise olete andnud. mida te raisk veel mölisete. hoidke oma mokad koos ja saage aru. te saate 10 kordselt tagasi.
sõltumata sellest, kas usud või ei, tuleb elus kõik 10x tagasi. kõik. ja kui teil on halb, siis teadke, et teistel on õnneks olnud kümnendik sellest. aga te teate, et olete teistele seda sama teinud. ja nüüd ägate.
te ägate oma enda halva käest. see mida külvasite, seda ka nüüd lõikate. te ei taha seda tunnistada. see on tõde. kahjuks? õnneks?
Ärge nüüd teeselge mingeid süütuid kannatajaid: Eesti Vabariigis pole elu niisugune et teie võtate kätte ja solvate karistamatult keda pähe tuleb ja teete veel õiglase inimese näo pähe....
ikka et kuidas küla koerale ehk siis nüüd tuleb teil hakata tundma sama mis teile poolt solvatud inimesed on tundnud.
ärge teeselge märtreid, oksele ajab!
Meie tänava inimestel olid küll kõigil lipud üleval ja ülejäänud Rakveres ja, elavad siis ilmselt Venemaal :).
ammu oli aeg midagi selle süüdimatu sopaloopimise vastu midagi ette võtta.Kuidas te aru , ei saa, et teie allikad on haiged inimesed, kompleksides haiged inimesed.Tõenäoliselt olete , ka teie kompleksides haiged inimesed.
Mis siis nüüd lahti , TEIE olete kannatajad , ja Eesti vabariik on süüdi.Sellist vihkamist ja õelust , kui selles blogis pole mitte kusagil eestis.Ja nüüd järsku olete Teie kannatajad.KONTROLLIGE OMA ALLIKAID enne kui täiesti süütuid inimesi sopa ja poriga loobite.Te rikute inimeste elusid!!!
Irja, ma saan aru, et sini-must-valge on sulle püha, aga sellepärast ma soovitasingi heisata mõni muu lipp, et näidata solidaarsust inimestega, seda, et sul on probleem valitsuse, mitte eestimaalastega. Ega ainult üks lipp siis püha ei pea olema ja ainult ühe lipuga toredaid päevi ei pea tähistama.
"pelon valtakunta" tähendab "hirmuriik";
"tasavalta" on vasteks "vabariigile" kuigi tähendab otseselt võrdsusriiki.
seega sealt meie ja sommide erinevus - kellele tähtis vabadus, kellele võrdõiguslikkus.
_Kas elu on enam endine, kui sind on su kodus kamandatud? Ei ole. Muutunud on see, et kui ma enne kartsin, et keegi võib mulle ukse taha tulla, siis ma enam ei karda. Samasugust ükskõikset pilku, mis ütles, et kõik, mis te saate mulle teha, olete mulle juba ära teinud, kohtasin ka Dmitri Linteri silmades._
väike parandus-kõik sitt ja saast mis see hunnik riigi vastu teha on suutnud on ta ka teind!vaata neid valedest ja desinfost kubisevaid sadu intekaid vene kanalitele 2007,okse tuleb peale!ainuke asi mida ta veel teind pole on see et pole põuepommarix hakand ja toompeale läinud,selliste tühjapilguga tegelinskite koht on siiski hullumajas.
ja need kes hädaldavad siin mingite alasti piltide pärast vaadaku avalikke pildipankasid seal on läbudest palju hullemad üleval.mingid purjus alaealised paljaste tisside ja tussidega konditsioonist väljas ja andmekaitset polekuskil upploaditud nende oma kamraadide poolt.
Postita kommentaar