Klaus Dornemann: mind on kantud musta nimekirja; kommentaare pronksiööle

Klaus Dornemann, pilt tehtud maikuu algul.

Klaus Dornemann, see saksa härrasmees, kes oma koduteel pronksiöö teisel päeval Tallinna kesklinnast kinni nabiti ning hiljem julmalt läbi peksti, ning kes pärast seda Eesti riigiga kohut käib, on kantud nn musta nimekirja. Mis siis tähendab, et ta ei saa Eestisse niisama lihtsalt naasta, kui ta siit lahkuma peaks. Peaaegu nagu vang.

Sattsudime täna Dornemannile peale Viru keskuses, kus ta ringi patseeris ja parasjagu üht sandaalide letti uudistas. Ajasime tiba juttu.

Dornemann ütles, et tal on valmimas raamat, sellest samast pronksiööst, saksa keeles. Raamat peaks välja tulema suve lõpupoole, ning on Eesti valitsuse tegevuse suhtes väga kriitiline. Dornemann ütles, et Ansip on kõige kehvem peaminister, kes Eestil on kunagi olnud.

Dornemann on nn mustas nimekirjas seetõttu, et ta liitus Öise vahtkonnaga. Tema sõnul on probleeme ka venelastega, kes, sarnaselt eestlastele, ei saa aru demokraatia põhimõtetest. Nii näiteks soovivad venelased Eestis luua autonoomiat, ent kui Dornemann neilt küsis, mis värvi pass on neil taskus, ütlesid nad, et Vene pass. Või et neil pole Eesti kodakondsust. No aga mis autonoomiast saab siis rääkida? Seepeale kostsid venelased, et Venemaal on see võimalik. Mispeale pidi Klaus seletama, et see võis nii olla NLiidu ajal, aga mitte nüüd. Umbes nii, et seltskond Hiina kodanikke saabub Venemaale ja kuulutab seal välja autonoomia. See pole võimalik!

Seletasime siis Dornemannile, et nii eestlased kui venelased, kes Eestis elavad, on tulnud nõukogude ühiskonnast, kust on pärit ka arusaamad ja harjumused, demokraatia ning selle põhimõtetega harjumine võtab aega. Ja eks selle aja jooksul tehakse ka vigu, nagu juhtus selle pronkssõduri asjaga, kus paljud süütud inimesed said asjata kannatada, mida võimud hiljem tunnistada ei tahtnud. See sünnitas palju negatiivset Eesti suhtes.

Mispeale ütles Dornemann, et tema jaoks oli huvitav, et Eesti valitsus ei puutunud neid inimesi, kes saabusid nendeks pronksiöö päevadeks spetsiaalselt Venemaalt kohale laamendama, ja hiljem kohe tagasi sõitsid. (Taustaks niipalju, et olen ise selliseid tegelasi videolõikudes märganud) Neil lasti vabalt tegutseda. Samuti ei peetud kinni laamendanud eestlasi. Samas aga peeti kinni kümneid täiesti ilmsüüta eestlasi ja venelasi, kohalikke inimesi, paljud neist turistid, kesklinna sattunud täiesti juhuslikult. Dornemanni sõnul ei peetud Venemaalt saabunud tegelasi kinni seepärast, et võimud kartsid Venemaa sekkumist. Kui nende Vene kodanikega peaks midagi juhtuma. Ja siis pärast aeti rahva rahustamiseks süüpinki kohalikud venelased, kellest osa polnud üldse sündmuskohal ja teised pigem püüdsid vägivalda ohjeldada, nagu on ka videokaadritest näha.

Mis kostate selle peale, Kapo kotkad?! Kas oli nii?!

Dornemann ütles, et kogu pronksiöö saaga kandis ainult ühte eesmärki: Ansip tahtis oma populaarsust suurendada. Sest miks muidu võeti kogu operatsioon, väljakaevamised ja muu ette enne maipühasid, mida kohalikud venelased pikisilmi ootasid, mis on venelaste jaoks eriti tundlik aeg. Ja see õnnestus, Reformi reiting tõusis mitukümmend protsendipunkti, Ansipist sai peaaegu et eesti rahva kangelane. Kuigi ta oli varastanud Isamaaliidu poliitikute idee, aastatepikkuse töö ja tegevuse, ning kasutas ära Pihli kogemusi. Kui sambaga oleks hakatud tegelema näiteks juunis, või juulis-augustis, poleks sellist mürglit olnud enam võimalik korraldada ja saadud poliitiline profit oleks olnud märksa väiksem. Või suisa olematu.

Või polnud see nii?! Ja mis kostate selle peale teie, Ansipiga kokku mänginud Laar ja Pihl. Kas see pronksiöö juhtum oli Eesti riigile ja rahvale kasulik või kahjulik asi. Mhh? Näha on, et teile endale pole see mitte m....gi andnud, kui tsiteerida Jüri Mõisa.

JA ON ÄÄRMISELT HÄBIVÄÄRNE KANDA KUSKILE MUSTA NIMEKIRJA DORNEMANNI-SUGUSEID MEHI. Neilt oleks, vastupidi, väga palju õppida. Tegemist on äärmiselt aruka ja nutika härrasmehega. Kes, loomulikult, võitleb agaralt oma õiguste eest. Aga ka sellest on palju õppida. Eriti eestlastel, kes on lasknud end sajandite jooksul oi-oi kui palju solgutada.