Miks oli vaja Saksamaal Venemaaga II ilmasõja ajal diil teha?

Seda küsimust on vaagitud ainult aspektist, et sakslaste, või siis Hitleri huvi oli venelased mõneks ajaks tasalülitada. Aga võib ka muud moodi mõelda.

Hitler tahtis saada maailma valitsejaks. Koos oma liitlastega. Kus siis territooriumid olid enam-vähem ära jaotatud. Ja on üsna selge, et Hitler tahtis omale saada alasid, mis olid "ajalooliselt" ja ka kultuuriliselt sakslaste mõjusfääris, need on siis Poola ja Baltimaad. Ja, võib arvata, et niisama lihtsalt poleks sakslased neid alasid oma valdusse saanud. Seda teadsid sakslased juba ajaloost, seda teadis ka Hitler. Läti oli sõjaliselt väga võimas, samuti Leedu ja Eesti. Igal juhul oleks vastupanu olnud terav ja isegi sõjalise võidu korral oleks sakslased saanud omale vihavaenlase pikaks ajaks. Või kas oleks eestlased andnud niisama lihtsalt käest iseseisvuse, mille nimel oli 700 aastat võitlust peetud nendesamade sakslastega. Loomulikult mitte!

Nüüd, mida tegi Hitler, ja etteruttavalt peab ütlema, et ta oli väga kaval. Ta tegi diili venelastega, nö kinkis need alad venelastele (Poolast poole), ja lasi samal ajal 1939. aasta sügisel Saksa saadikutel Balti riikides puhuda kohalikele võimukandjatele kõrva, kui hea on nn baaside leping, mida Venemaa hakkas Balti riikidele peale suruma. Ja see läks läbi! Kas kujutate ette?! Misjärel tõi Venemaa oma väed Balti riikidesse sisse ja hävitas lühikese ajaga kogu Balti riikide vastupanuvõime (enamik Balti riikide väejuhtidest hukati, samuti "likvideeriti" poliitiline eliit). Ning, panete tähele, pärast seda marssisid sakslased Balti riikidesse sisse kui vabastajad! Sakslasi, kes olid Balti riike aastasadu kurnanud, võeti vastu lippude lehvides. Loomulikult lubasid sakslased esialgu kohalikele puud ja maad kokku, ent lõpuks kehtestasid ikka oma vana nn Balti-Saksa ülemvõimu.

Mis sellest loost õppida? Esiteks seda, et sakslane ei diilita venelasega kunagi niisama. Sel on alati mingi eesmärk, mingi saksa stiilis "krutski". Ja alati on mõistlik uurida, mis selle taga on.

Teiseks, MITTE KUNAGI ei tohi talitada ainult selle järgi, mis teised sul kõrva sosistavad. Enda eest peab igaüks ise otsustama. See on vana tõde, nö talupoja-tarkus, aga kahjuks kipub see pahatihti ununema. Juhan Partsi valitsus näiteks kukkus just seetõttu, et kuulati liialt seda, mida mingi ameerika onu või kesiganes kõrva sosistas. Ja kes õigupoolest võitis sellest, et Lihula sammas maha võeti?! Igal juhul mitte eesti rahvas. Miks siis eesti rahva juht talitas oma rahva huvide vastaselt? Samahästi võib küsida, miks tegid eesti rahva juhid seda 1939. aastal.