Reformi poliitika käib terve mõistuse vastu

Kas pole huvitav, et ajal, kui majandus kasvas kiirusega 10% või rohkem ja vajadus oli seda pisut jahutada (näiteks maksukoormuse tõstmise ning lisareservide loomisega), et 2007. aastal eurole üle minna, ütles peaminister Ansip, et majanduskasvu euro nimel ohvriks ei tooda. Kuigi tegelikkuses oleks euro rahva jaoks elu lihtsamaks muutnud ning oleks kadunud pidev spekuleerimine devalveerimise ümber.

Ok, see selleks. Aga nüüd, kus majandus liigub vastupidises suunas kiirusega 10% või rohkem, ja olukorra stabiliseerimiseks tuleks pigem just inimeste niigi rasket koormat kergendada, seda siis maksukoormuse langetamise ja reservide kasutamisega, on kukutud hoopis makse hirmsal moel tõstma, ja just neid makse, mis mõjutavad kehvemas olukorras inimesi, näiteks paljulapselisi peresid ja väiksepalgalisi. Mille kohta juba naljatatakse, et nõnda liigubki Reform oma valimislubaduse suunas 5 rikkama hulka: vaesemad surevad lihtsalt maha. Ja nüüd on järsku euro kasutuselevõtt oluliseks muutunud. Kus siis ollakse euro nimel kõik ohvriks tooma.

Mulle meenutab see vägisi kirvega kure püüdmist. See Reformi poliitika.