Veel üks rahva hääl seoses Tarandi valimisega, ja Inno kommentaar eurovalimistele

Taaskord Ekspressi veebist:

Väidan vastu
1.Valisin Tarandi ja mitte sellepärast, et olen pettunud valitsuses.
2.Mite miski jõud ei paneks mind valima keskerkonda
3.Kindlasti ei arvanud ma hetkekski, et minu homne supp on rasvasem ja elulised probleemid kaovad kui Tarand Brüsselisse läheb.
4.Ei minu teadmistes Tarandist ei meenu mulle esimese asjana tema väidetavad, nagu kirjutatud on seosed Ojulandi v..l... olemisega.
Mulle meenub hea lastetoaga, maailma asjades oma seisukohta omav inimene.
Nii lihtne see on.

Inno kommentaar:
mis näitab, ja kinnitab ühtlasi minu teooriat, et paljud inimesed on valitsuse tegevuses pettunud, aga ei ole valmis hääletama ka opositsiooni, Keskerakonna poolt. See puudutab nii eestlasi kui venelasi, sest paljud venelased hääletasid Klenski, mitte aga Savisaare poolt. Aga see on ka loomulik, sest väga raske on meeldida kõigile, inimene otsib ikka alternatiive. Valitsuses ollakse pettunud, Savisaar ka ei meeldi (näiteks venelased süüdistavad teda selles, et ei suutnud pronkssõdurit kaitsta) ja otsitakse kedagi kolmandat, kelleks siis olid Eestlaste puhul Tarand ja Helme ning venelaste puhul Klenski. Ja tegelikkuses oli nende eurovalimiste võitja just see kolmas variant.

Mida oleks saanud teha erakonnad Tarandi-suguste vastu, või ütleme siis, et tasakaalustamiseks? Üks võimalus oleks olnud talitada samamoodi, leida erakonnast keegi Tarandi tüüpi mees või naine, üks kindel kandidaat ja teda kõvasti upitada. Nii nagu tegelikult ka sotsid tegid Padari ja Reform tegi Ojulandi puhul, kampaania lõpupoole. Ka Isamaa lõpetas selle noore plika promomise ning keskendus Väldole. Keski nõrk koht oli see, et Edgar Savisaar, kes kampaaniat vedas, tegelikult ise Brüsselisse ei plaaninudki minna. Samas tegi Savisaar omale eurokampaania najal juba kohalike valimiste kampaaniat. Sisuliselt saab Kesk samade loosungitega kuni kohalike valimisteni välja purjetada, mis on arvestatav raha kokkuhoid, praegusel majanduslikult kitsal ajal.

Sotsid said nõrga tulemuse ilmselt seetõttu, et tulid liiga hilja valitsusest ära. Või siis Padar tuli liiga hilja ära. Õige aeg oleks olnud kuu-kaks varem. Padar küll üritas seletada, et sai veel viimased läbirääkimised peetud ja kokkulepped tehtud, aga valija ei "ostnud" seda argumenti ära. Valija ei jõudnud harjuda Padari uue, opositsionääri rolliga. Ka tema muidu hea kampaania sai alles liiga hilja hoo sisse. Mistõttu on jumala õnn, et ta üldse Brüsselisse pääses. Muidu oleks olnud tema olukord ikka väga kusine: erakonna esimehe kohast ilma ja töötu kah veel.

Üllatav oli Rahvaliidu väga nõrk tulemus. Kuigi Rahvaliidu kandidaatide jutt oli vaat et kõige asjalikum, mis puudutab euro-teemat. Aga valija seda ei "ostnud". Nagu hiljem välja tuli, valijat see euro-värk eriti ei huvitanudki. Rahvaliit tegi panuse valele kaardile.

Üllatav oli ka roheliste väga nõrk tulemus. Ilmselt siis sellest, et rohelised on olnud parajad prostituudid Riigikogus, oma valija reetnud. Nagu nüüdki, kus nad valitsusega diili tegid, mille tagamaad on jäänud selgusetuks. Ja mis on solvav ilmselt kõigi roheliste valijate jaoks, nad pole valitsuses, kuigi toetavad valitsuse poliitikat. Ühe erakonna eesmärk peaks olema ikka võimule tulla, mitte kuskil kõrval kiibitseda ja teise selga sügada. Euroopas olid rohelised muidu väga tublid.

Reformil läks isegi hästi, et nad suutsid nende jaoks nö langeval turul võita. Nende kasuks peab ütlema, et nad suutsid viimasel hetkel keskendada kogu tähelepanu ühele kandidaadile. Ja eks neid toetas muidugi ka agressiivne kampaania, mille etteotsa oli rakendatud koguni Siim Kallas, tähtsaim Eesti euro-mees. Euroopa komisjoni esindus Eestis, mida juhib Reformi liige Toivo Klaar, aitas ka omalt poolt kaasa, Postimehe vahel ilmunud brošüüridega. Reform kasutas kõiki oma nö valitseva erakonna võimalusi. Samas oli 15% häältest valitseva erakonna kohta häbiväärselt vähe.

Ja Kesk, nagu juba mainitud, tegi pigem kohalike valimiste kampaaniat. Mistõttu oli esialgu välja kuulutatud kolm kohta nende jaoks supertulemus. Pole ime, et nad selle peale lakke hüppasid. Aga isegi kaks kohta - pole paha - kui tsiteerida klassikuid, antud juhul siis Villu Reiljanit. Kesk võttis väga suure riski ja see risk õigustas end, kuna ka teised tulid kaasa ja keskendusid samuti kohalikule poliitikale. Ja siin, kohalikult tasandil oli Savisaar muidugi võitmatu, see on selgelt tema mängumaa. Ta oli kandidaatidest kõige kogenum. Õnnestunud oli ka Savisaare viimaste päevade üleskutse, stiilis, et kui sa pole nõus minu poolt hääletama, siis anna oma hääl Tarandi poolt. Ja see mõjus. Kohalikel valimistel on Savisaarel suur šanss neile häältele pretendeerida. Samas oleks Kesk kindlasti saanud rohkem hääli, kui oleks lastud tegelikkuses Brüsselisse pürgijatel rohkem rääkida ja võetud punti üks tugev venelasest, aga eestimeelne kandidaat. Keegi venelaste oma Tarand, midagi sellist nagu Hvostov.