Väljavõte Äripäeva veebist.
Jüri Uustalu kirjutab Äripäevas, et Lätis (ja ilmselt siis ka Eestis) on jäme ots rahvusvahaliste korporatsioonide käes, kes siis suruvad peale neile soodsat majanduspoliitikat.
Aga mina vaidleks vastu. Niipalju kui ma tean, või olen kuulnud, siis on Eestis jäme ots ikka kohalike ärimeeste käes, kes on võtnud palju odavaid euro-laene, kõvasti üle oma võimete, ja kes jääks devalveerimise korral jänni. Suurärimeestest saaks varatud suurvõlgnikud, kui ausalt öelda. Et seda ei juhtuks, on nende huvides devalveerimisega oodata nii kaua kui võimalik, et siis saaks vaikselt otsad vette lükata, soovitavalt riigi abil. Juba praegu on loodud mitmeid huvitavaid moodustisi nagu see kaitsetööstuse ühing, või mis ta oli, kuhu kuulub ka kilekoti- ja kinnisvaraärimees Neinar Seli. Huvitav oleks teada, kuidas tema kinnisvara ja kilekotid kaitsetööstust edendavad, või kuidas edendavad kaitsetööstust Jüri Käo jäätise- ja viinatööstus ning jaekaubandus. On näha, et kaitse-eelarve miljardeid tahavad need ettevõtjad endale, et kasvõi osa oma laenudest pankade ees tagasi maksta. Ja siis võib devalveerimiskirve rahva peale lahti lasta.
Aga otsi võib olla teisigi. Näiteks äsja tuli uudis, et Märt Vooglaid likvideerib Manutendi, mitme miljardi kroonise käibega kinnisvarafirma, mille äri seisnes selles, et Reform söötis Vooglaiule ette soodsaid krunte, mille siis Eesti riik Reformi juhtimisel mõni aeg hiljem mitu korda kallimalt üles ostis. Vooglaid sai omale osta ilusa maja ja auto, Reform sai teha mõned kallid valimiskampaaniad, ja eks mõni mill kukkus nii mõnelegi erakonna liikmele. Võib arvata, et Reform ja Vooglaid läksid ahneks ja võtsid lisaks laene juurde, et veel rohkem "bisnist" teha. Ning devalveerimise korral jääks rahast ilma nii Reform kui Vooglaid. Selleks tuleb kokku ahmitud kruntidest enne devalveerimist lahti saada. Mis praeguseks ilmselt ongi juhtunud, või juhtumas.
Nii et mina sõnastaks praeguse olukorra nii: kuidas käputäis Eesti ärimehi Eesti riigi paljaks tegid.
4 kommentaari:
Peeter Seling
Kes ei taha Itaaliasse vabalt suveks minna?No mitte päris niisama aga peale ka ei pea eriti maksma.
Mamma mio, rääkiks siis sellest kuidas meil üks juba viies aasta elabki itaalias.
No olgu tema küll õppis fakultatiivselt ladina keelele juurde itaalia keelt ja siis
sai euroopa toetuse itaalia keelt täiendada ja siis leidis ta ka Amore.Ah,jaa seal sai muidugi natuke nalja ka ,sest Amore lubas talle ju ka kohe elamise organiseerida.
Sai siis Tema, nii on peen Rootsis eks ja isegi inglastel on see Tema pop, omale elamise otse Rooma kuid kloostrisse .
Jee, veidi karm ja isegi nii karm,et kahe näda pärast tekkis juba väga ultimatiivne noot,et kas nüüd jäängi kloostrisse või leiad midagi veidi vabamat siin iidses pealinnas.
Ja oi imet leitigi.No nii nemad temaga elavad siis senini ilusti küll juba komandas Itaalia linnas aga ikka elavad ja kui hästi läheb siis ehk veelgi.
Ise tahtsin Itaaliaga seoses teha sellise selgituse,et meil siinsetel hallidel eestlastel on muidu päris hea ja lahe süda kuid statistiliselt on asjad hoopis nii,et isegi ärimehi on meil rohkem kui vabameelseid ja hea tahte avaldajaid.
Ärikaid nagu kogu maailmas on alla kolme potsendi ja võtavad nad kogu kasumi ja neid vabameelseid hea tahtega inimesi kutustakse vabatahtlikeks ning statistika väidab nagu oleks neid alla paari protsendi.Enamus lihtsalt ei tea,et vaba ja tahtlikult hea on ka mõnus .
Asja puant on selles,et raha eest saavad Itaalias ehk lõunas olla ainult paksude raharullide eest aga vabalt ja hea tahtega on ka võimalusi. Nii,et mõelge.
See uks on lahti ja suvi on kena .Elagu vabad tahtjad see suve Itaalias.
Videos väike nali kuidas itaalia keelt õpitakse itaalastelt Itaalias:http://www.youtube.com/watch?v=yNncvXAbRlg&feature=fvst
Äriidee siis sellest kuidas eestlane eestis võiks eesti keelt õpetada.
Järgmisena ehk kirjutan Vabatahtlikust tööst Nepaalis oma sõbra Bhupi juures.
Selleks muide nii suuri raharulle ka vaja ei ole kui meie petturitel on .
Oh, võta või pankade kasumid, mis headel aastatel ulatusid 10 miljardi krooni kanti aastas, eesti põllumajanduse põhjalaskmise tagajärjel taevastesse kõrgustesse kerkinud põllumajandustoodete import, kaitsetööstuse kümnete miljardite kroonide suurused küsitavad välishanked, igasugu välismaistest tindisolkijatest väliekspertide nuumamine juba kakskümmend aastat, siis näed, et hea, kui eesti holoppidele jäetakse kümnendik...
See on väga-väga hea postitus...
Inno sa oled tegija...
Ammendava kommentaari kirjutan hiljem...
Elagu konkurents!
Samas, ka paljude nn välismaalaste tagant paistavad eesti oma meeste kõrvad. Tihtilugu on see nii.
Postita kommentaar