KAPO=KGB

Väljavõte Delfi veebist.

Päris huvitav loosung oli täna välja toodud, Tiit Madissoni eestvõttel Kapo maja ees toimunud piketil Tallinnas Toompuistee alguses: KAPO=KGB. Sellist pole varem nagu näinudki.

Nagu Delfi piltidelt näha, kandis seda loosungit ERSP asutava kogu liige Roman Ubakivi. Kohal oli ka Jaan Hatto, samuti ERSP asutava kogu liige.

Kapo võib tõesti olla KGBga sarnane, kui seda ütlevad eakad mehed, vabadusvõitlejad, kel oli ka KGB-ga "kokkupuuteid". Sest, paljud endised KGB töötajad läksid Kapo palgale. Ja tõid endaga kaasa ka töökultuuri, ehk suhtumise. Kapo suhtumine on selgelt üleolev, nii nagu ka KGB oma, ja silma torkab vajadus silma paista. Igal sammul antakse mõista, et "vanem vend jälgib sind". Kapo komissarid esinevad alatihti TVs, raadios, lehtedes, Kapo aastaraamat on justkui kogu riigi aruanne, millele pööratakse palju tähelepanu ja mida siis usinalt loetakse. KGB pidi olema nähtav, et teda kardetaks, sama kehtib Kapo kohta.

Nii nagu oli KGB, on ka Kapo partei tööriist. Ehk siis kaitstakse teatud nomenklatuurse seltskonna huve. Tasalülitatakse juhtiva partei vastaseid. Mis tegi KGBst ja teeb Kapo-st selgelt anti-demokraatliku rühmituse.

Nüüd on küsimus, miks välisriigid sellele tähelepanu ei juhi? Soomlased näevad ja nurisevad, ent ametlik Soome on vait, sest kardetakse, et kui hakata Eestit avalikult kritiseerima, siis hakkab soome rahvas küsima, miks on lastud Eestis asjadel niimoodi areneda. Soomlased on ju eestlasi kogu aeg juhendanud. Kardetakse vastutust. Samas püütakse soome rahvale vaikselt maha müüa müüti, et eesti rahvas ongi "eriline", ja Eestis ei saa seetõttu päris kõike teha nagu on tehtud Soomes või mujal Läänes. Selle müüdi loomise tähtteos on Sofi Oksaneni romaan "Puhastus", mis käsitleb eesti rahva eripärast saatust.

Venemaa näeb samuti arenguid, ent Venemaa ei kobise, sest Venemaa jaoks on selline võimu tsentraliseerumine ja demokraatia tasalülitamine pigem hea. Sest diktaatoritega on alati parem läbi rääkida ja "asju ajada", see on ajaloostki selge. Nii näiteks kirub Venemaa ametlik valitsus küll Gruusia valitsust maapõhja, aga tegelikkuses sobib Gruusia praegune režiim venelastele väga hästi: veel üks rünnak Vene vastu ja pool Gruusiat on Vene kontrolli all. Kreml ainult ootab seda hetke, et ka Eestis tuleks võimule selline hull diktaator, kes riigi väed uljalt üle Venemaa piiri viib.

Enamiku teiste välisriikide jaoks on Eesti liiga kauge maa, et süüvida, mis tegelikult toimub. Nähakse vaid riigi ametlikke seisukohti, mis on olnud "kontrolli all". Eesti valitsus on ostnud omale Iraagis, Afganistanis, Gruusias ja teistes sellistes pingekolletes osalemisega USA ja mitmete Euroopa riikide poolehoiu, ning seetõttu pigistatakse silm kinni Eestis toimuva suhtes. Või kui lihtsamalt öelda: praegu on maailmas palju pakilisemaid probleeme kui mingid anti-demokraatlikud arengud Eestis.

Olukorrale ei tule kasuks ka Euroopa Liiduga kaasnenud vaba liikumine. Sest kõik need, kes tunnevad end ahistatuna, mitte ei hakka vastu nagu nõuka ajal, vaid lasevad lihtsalt jalga. Ilmekas näide on Tiit Madisson, Eesti esivabadusvõitleja, ja tundliku sotsiaalse närviga inimene, kes peab juba aastaid plaani Eestis lahkuda ja kuhugi Vahemere äärde kolida. See annab Kapole justkui õigust ja jõudu juurde, et ollakse "õigel teel". Riigi puhastamine vaenulikust "elemendist" näikse saavat rahvus-spordiks, eriti kui arvestada Herman Simmi vahistamise ja süüasja ümber käinud trianglit. Kogu rahvas on pandud uusi hermansimme otsima, nii nagu pani KGB eelkäija NKVD rahvahulgad ajama taga rahvavaenlasi - kodanlikku elementi. Pööramata tähelepanu sellele, et Kapo ise oli Simmi ametisse määramise heaks kiitnud.