Üks mõtlemapanev artikkel eelmise nädala Economistist

Väljavõte ajakirjast Economist.

Eelmise nädala Economistis oli üks mõtlemapanev lugu hiljuti Tšetšeenia pealinnas Groznõis mõrvatud inimõiguste aktivistist Natalja Estemirovast. Kelle ema oli venelanna, isa tšetšeen. Ja kes püüdis takistada Vene sõjategevust tšetšeeni rahva vastu, kus ei halastatud isegi rinnalastele, ta ise istus bussis ja nägi, kuidas Vene rakett plahvatas sünnitusmaja kõrval.

Selline lugu. Mind on juba pikemat aega pannud imestama, kus on jäänud kõik need suured Tšetšeenia eest võitlejad Eestis?! Miks on nad vait jäänud, kui olukord Tšetšeenias on pehmelt öeldes hull. Kus Kremli poolt paika pandud isevalitseja Ramzan Kadõrov on muutunud hullemaks stalinistiks kui Stalin ise, kes kogu tšetšeeni rahva 1944. aasta küüditada lasi.

Kas pole põhjus selles, et Eesti võimud on ise muutunud samasugusteks stalinistideks. Kes siis laulavad kaasa Gruusia liidrile Mihhail Saakašvilile, kes on kuulutanud, et tema eeskujud on Stalin ja Beria. Ning summutavad oma rahvast, võtavad maha sambaid, nagu seda lasi teha Stalin, ja püüavad kehtestada vaikivat ajastut, nagu see kehtis Stalini ajal. Repressioonid on samuti juba teoksil: üksteise järel arreteeritakse opositsiooni esindajaid, suletakse opositsioonilisi ajalehti, suud paotav kritiseerija topitakse vägisi hullumajja.

Stalinismi juured on sügaval.