Rakvere turg on nagu naljanumber

Üks vaade Rakvere turule täna, pühapäeval, 2. augustil, keskpäeval.

Kuna ma olen turgude fänn, siis ei saa ma üle ega ümber turgude kirjeldusest. Minu meelest on turg üks neid kohti (lisaks bussijaamale), mis annab ilme tervele linnale, nagu visiitkaart või nii. Olen kirjutanud Tartu turust, mis mulle väga meeldib, ja millele pole ilmselt Eestis vastast, ent millest võiks võtta eeskuju kõik Eesti turud. Siis on juttu olnud Nõmme turust, mis oli aastaid väga viletsas olukorras, ent mis nüüd hakkab turu ilmet võtma. Siis on midagi sinnapoole Pärnu turg. Siis veel Rotermanni turg Tallinna kesklinnas. Ja ongi kõik tegelikult. Rohkem korralikke turge pole. Millest on kahju.

Irja on mulle rääkinud, kuidas, kui ta laps oli, oli Rakveres korralik turg. Oli turuhoone, kus inimesed käisid kaupa müütamas ja ostmas, ka talvel, ja oli avaturg, päris kesklinnas. Kus kauples palju müüjaid. Ja käis palju ostjaid. Ent nüüd on sellest kõigest järel vaid hale vari. Turuhoone on kadunud (õigemini hoone pole kadunud, aga seal pole enam turgu), ja avaturul, mis asub kuskil nurga taga majade vahel, kaupleb ka pühapäeval vaid mõni üksik müüja. Kuigi ruumi justkui oleks. Minu teada pole tervel Virumaal ühtegi korralikku turgu, Rakvere võiks ju selleks saada. Kui tahtmist oleks. Sest kauplejaid oleks küll. Näiteks Peipsiääre sibula-, tomati- ja kurgikasvatajad on Rakverele sama ligidal kui Tartule. Tartu turg ongi nende toodangut täis, Rakveres aga mitte midagi. Mis on piinlik, Rakvere turul polnud täna müügil mitte ühtegi kodumaist tomatit, vaarikat ega maasikat, rääkimata hapukurgist ja -kapsast, murakatest, mustikatest, must- ja punastest sõstardest, tikritest. Valik on väga niru.

Mis on kuidagi kummaline, sest praegu, nagu olen täheldanud, on just suurenenud inimeste huvi turgude vastu, kust saab värsket kodumaist kaupa suht soodsa hinnaga, vajadusel saab hinnas kaubelda. Turg aitab kohale meelitada hulgaliselt rahvast, lähedalt ja kaugelt. Rakveres võiks suvine turg asuda kohe kesklinna väljakul, mis on nagunii suvel täiesti tühi. Ma kujutan ette, et sinna sõidetaks nädalavahetusel kohale isegi Narvast, või kaugemaltki. Me ise oleme Irjaga käinud Rakverest aeg-ajalt Tartu turul. Ja ostnud sealt korraga kohe rohkem, terveks nädalaks ette.

Rakverre korraliku turu tegemine peaks olema kasulik kõigile ettevõtjatele, ka nendele nn marketitele, sest see tooks rahvast kohale, lähedalt ja kaugelt. Ja Virumaa rahvas ei peaks käima kaugele, Tallinna või Tartusse turgu. Rakvere võiks seada eesmärgiks, et Rakvere turule tullakse ka Tartust ja Tallinnast, või siis Venemaalt, Peterburist. Täiesti tehtav asi, või mis?! Veekeskuses juba käiakse kaugemalt, miks mitte siis ka turul. Ja bussijaam on Rakveres väga korralik, annab Tallinna ja Tartu omadele pikalt silmad ette.

Lisaks on Rakveres olemas muistne hiis, tammik, milliseid teisi ma Eestis ei tea. Ordurüütlid lasid kõik hiied maha raiuda, näiteks Tallinnas, Tartus, Viljandis pole neist midagi järel. Lugesin Russowi Liivimaa Kroonikast, et Rakvere ordurüütlid olnud väga eesti-meelsed, kes kõledas kirikus palvetamise asemel eelistasid lõbusamat elu ja loodust, osalesid eestlaste riitustel, ja osa kummardas isegi vanu eestlaste jumalaid. Ilmselt siis seetõttu jäi ka eestlaste püha tammik alles. Ja on nüüd kõigile avatud, kust energiat ammutada. Ma arvan, et see tammik on üks põhjusi, miks Virumaal on salapärane vägi sees, näiteks maailma üks vägevamaid mehi Kaido Höövelson, maadlejanimega Baruto on pärit kohe Rakvere külje alt Laekvere vallast. Samast kõrvalt Väike-Maarjast on pärit Georg Lurich.

Siin veel üks pilt Rakvere turult, pildil on vasakul pool end sisse seadnud üks lillemüüja, paremal pool on paar aiavilja müüjat.