neljapäev, 15. oktoober 2009

Kuidas me Irjaga täna hulludele päevadele sattusime, ja mis pärast edasi sai


Väljavõte Stockmanni veebist.

Seda saab nüüd igaüks siit lugeda, ilma mingeid sms-pileteid ega päevapileteid ostmata. Nagu veebile omane, ikka tasuta. Sest ma pole näinud, või õigemini ma ei tea veebis ühtki näidet, kus oleks õnnestunud edukalt sisu müüa, peale seksipiltide ja pornovideote. Aga isegi neid saab juba tasuta.

Nii et siis jätkuvalt tasuta juttu. Ja et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama sellest, kuidas ma tahtsin teha latikat. Ja kuivõrd Rakveres latikat kusagil ei müüda, kuigi Peipsi järv on lähedal ja kaubanduspinda elaniku kohta rohkem kui mujal Eestis, aga ilmselt on põhjus selles, et linna tähtsad tuusad, linnapea Andres Jaadla ja tema sabarakk Üllar Vaserik ei ela Rakveres: Vaserik elab Tallinnas ja Jaadla Helsingis. Ja kui tuusad kõik mujal elavad, ja seal oma sisseoste teevad, siis pole ime, et ka linnas pole poes tegelt midagi saada. Ainult silgud. Nii et selleks, et saada poest latikat, tuleb sõita kas Tartusse või Tallinna. Ning Tallinna on isegi lühem tee, ning roogitud latikas Stockmannis 28 krooni kilo, mis on väga hea hind, isegi soodsam kui Tartus.

Võtsime siis ette teekonna Tallinna. Stockmanni. Ja sina sisse sõites märkasin, et midagi on lahti. Sest võrreldes tavapärase laheda sissesõiduga, oli praktiliselt võimatu teha parklasse vasakpööret Liivalaia tänavalt, Olümpia poolt tulles. Pidi ootama mitu head minutit. Ma juba ütlesin, et ei, mina sinna ei taha, saame läbi ka ilma latikata, aga Irja kilkas, et tema tahab näha neid hulle päevi, et tema pole kordagi näinud, kuidas naised riidehilpude pärast kaklema lähevad. Ma siis ütlesin, et ok, vaatame ära. Sõitsin parklasse sisse ja seal oli taas hirmus järjekord terves parkimismajas, sest, teadagi, parkla oli tasuta, ja ma kujutan ette, et kõigi kesklinna büroode töötajate autod olid seal ilusti rivis, kasutamas tasuta parkimise võimalust. Kõige ülemisel korrusel oli veel hirmus ummik, sinna oli tupikusse sisse sõitnud mitu head autot, kes seal siis üritasid manööverdada, aga ei saanud ei edasi ega tagasi. Sõitsin sama targalt tagasi ja parkisin auto Olümpia juurde. Seal vähemalt polnud mingeid hulle päevi. Muideks, Olümpia hotelli taga on poole odavam parkida kui hotelli ees.

Niimoodi, siis jalutasime uuest Nordea majast mööda ja juba eemalt oli näha, et inimesed tulid suurte kollaste kottidega, mis odavat vetsupaberit täis. Ja siis olid mingid telgid, kus müüdi suht kallist suitsukala ja mingeid sibulaid. Ja siis mingeid raamatuid ja vetsupaberit muidugi ka. Läksime toiduosakonda, ja suur oli meie üllatus, kui kalalett oli tehtud täiesti tühjaks. Või õigemini, seal oli kala, aga terve lett oli täis mingit Norra lõhet. Latikast polnud muidugi haisugi. Mõtlesin, et, raisk, pidin ma siia tulema. Aga kust ma võisin teada, et just nüüd on hullud päevad. Toiduosakonnas, tundus, olid pooled kaubad kuhugi minema viidud ja asemele toodud kaup, mida tavaliselt müüakse Säästumarketis või Maximas.

Tegime Irjaga väikse jalutuskäigu ka teisel ja kolmandal korrusel, kus müüdi samuti mingeid kasutatud riideid, või midagi seesugust, ja veel suht kalli hinnaga. Irja oli igatahse väga pettunud, ja küsis, kus on siis need naised, kes brändirõivaste pärast kaklevad. Mina ütlesin, et need brändirõivad pannakse välja hommikul kell 8, kui kaubamaja avatakse. Ja neid lähevad siis naised krabama. Kusjuures ka need rõivad seal on vana hooaja kaup, rämps, mida välismaal müüakse kiloga. Aga Eestis makstakse veel ilget hinda. Aga selline see eluke on, kunagi aafriklased vahetasid kah klaasitükikesi kulla vastu ja olid väga õnnelikud. Kõik kulla vahetasid ära, mis neil oli. Ja nüüd laenavad seda kulda tagasi hingehinnaga. Eks eestlastega on umbes sama lugu.

Niimoodi, siis sõitsime edasi Prisma poodi Sikupillis. Ja seal, kujutate ette, oli müügil latikas. 33 krooni kilo, ja selja kaudu ära roogitud. Super! Ostsin kohe 3 kilo ehk kõik 5 latikat, mis seal müügis olid. Sest me Irjaga sööme tavaliselt 2 kala korraga, nii et sellest jätkub 2-3 päevaks. Ma olin igatahes väga rõõmus, ja otsustasin, et sinna Stockmanni enam nägu ei näita. Minu meelest on see nn hullud päevad püsikliendi mõnitamine. Ja ma usun, et see pigem peletab kliente kui neid meelitab. Ja ma ei kujuta ette, mida teevad Stockmanni kliendid kõik need 4 päeva, mil see hullus kestab ja kaubamaja on pahupidi pööratud. Sealt pole neil päevadel võimalik midagi osta. Lisaks röögib mingi tädi iga natukese aja tagant imala häälega ja see mula kostab üle kaubamaja, nii et mul hakkasid kõrvad vett jooksma. Ma ei suutnud mõeldagi enam, mida ma üldse osta tahtsin. Vaatasin, et ruttu välja sain.

Aga ühes osas oli hulludest päevadest ka abi. Avastasin, et ka Prismas on igati hea kalalett. Varem pole ma seal latikat nagu märganud. Tulime koju ja ma tegin kohe 2 latikat ahjus, Inno moodi, millest me ühe kohe pintslisse pistsime. Keetsin kartulit kõrvale, ja lõikasin sibulat, ning valasin oliiviõliga üle.

Muideks, kui oled latikat söönud, siis Norra lõhet enam ei tahagi.

21 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ainult rumalad ostavad latikat sest seda saab tasuta püüda!
shitcase

Inno ütles ...

Nujah, ma olen siis see rumal.

Anonüümne ütles ...

IRW. I read you, respect.
iluspoiss

Anonüümne ütles ...

/...Ja kuivõrd Rakveres latikat kusagil ei müüda, kuigi Peipsi järv on lähedal.../

/...Nii et selleks, et saada poest latikat, tuleb sõita kas Tartusse või Tallinna.../

Mõnusad pajatsid ikka - Rakverest on ju näiteks Kallastele värske latika järele (naturaal-värskest peipsi sibulast kala kõrvale rääkimata) vähem maad kui Tallinna...ja veel Stockmanni! ROFLMAO, ausalt!

Ja ah et Jaadla ning Vaserik on süüdi Rakvere kaubanduse kahvatus väljanägemises? Ning Edgar on tallinlastele kinkinud kõikesisaldava Stockmanni? Millised on "teenuste" eest Rakvere volikokku kandideeriva Türja enda ettepanekud Rakvere kaubandusvõrgu kaasajastamiseks?

Inno ütles ...

Käisin Kallastel, ei näind seal ei latikaid ega sibulaid.

Anonüümne ütles ...

Jobu oled järelikult. Kohalikelt ei osanud küsida siis või? Nad võisid muidugi sind nähes minema ka joosta, seda küll...

Anonüümne ütles ...

Kuule kallis kännujuurikas,räägi asjast kah,millal sa ehitad endale tuuliku ja päiksepaneelid?
Sa võid ju üritada teistele teha ajupesu aga minule pole mõtet...
Eks sa ise vaata kuis seda sitta ninapidi vedada aga lambakari võiks jääda tervena...
elektritsaabtasuta.blogspot.com

Anonüümne ütles ...

Oled elukaugeks jäänud - su info on aastatetagune ega kajasta enam ammu reaalsust. Stockmanni hullud päevad pole enam need, mis sinu hiilgeaegadel - nad ongi jäänud WC paberi ja "kasutatud" riiete (vist kasutatakse Seppälä laojääke, sama firma ju) laadaks ning mingeid bränditooteid ja veel vähem kisklevaid naisi pole olnud juba aastaid. Hullud päevad on nagu jõulud, kus vaene rahvas ka korraks tuppa kuuse alla lubatakse, iseasi muidugi et kingid on juba ammu jagatud.

Stockmannis on tegelikult kaks soodustuste perioodi, too kollaste kilekottide aeg ning punaste siltidega hooaja lõpumüük. Ja viimane on, erinevalt hulludest päevadest, täiesti mõistlik. Rahvast on poole vähem jne. Esimene nädal pannakse kõikidele lõppenud hooaja kaubale külge silt -50%, järgmine nädal pannakse järelejäänud kaubale -60%, ülejärgmine -70%. Ja mis siis ka maha müüdud ei saa, vist visatakse minema.

Anonüümne ütles ...

bensiin, parkimine, auto amortisatsioon, ajakulu = odav latikas. tubli, "majandusajakirjanik"!

Anonüümne ütles ...

Ära valte, nägin teid Stockist väljumas, vähemalt kaks kolast kilekotti (ilmselt riietega) näpu otsas.
missuguseid odavaid kaltse te siis ostsite?

Anonüümne ütles ...

9:15 - no aga Urro ju Kallastel käis, aga "latikat ega sibulaid ei näind", noh.

Irw.

See vend võtab raudselt Tuulasse samovari kaasa.

P.S. Seda, et Peipsi Rakverele lähedal on, ning põhjuslikku seost järve ja kala vahel miskipärast teab. Huvitav.

Anonüümne ütles ...

Selle teie jama eest ei olekski nõus keegi midagi maksma. Tegu on umbes nagu linnaosavalitsuse poolt üllitatud lehega, mida võib aegajalt postkasti juures sirvida, enne vanapaberisse viskamist, aga maksta ei taha selle eest ka andunumad fännid.

Anonüümne ütles ...

Aga ma küsin, miks te ei läinud otse Peipsi äärde ja ei ostnud kalurite enda käest latikat? Peipsi äärde on ju Rakverest lühem maa kui Tallinnasse. Oleksite saanud ka värskelt suitsutatud latikat. Ja raha oleks läinud otse kalapüüdjale, mitte mingitele välismaalastest vahendajatele. Praegusel juhul ostsite te kala Prismast, kalur pidi oma töövilja peaaegu tasuta käest andma, aga kapitalist võttis sealt lihtsalt omale vahelt.

Anonüümne ütles ...

viimasel ajal on uuesti siin blogis hakanud pulli saama. eriti kommentaariumis. eriti hea oli see kommentaar: "Ainult rumalad ostavad latikat sest seda saab tasuta püüda!".
Noja see on ka ikka puhas huumor, et käiakse Rakverest Stockmanni latikat ostmas :)
Ja minu jaoks on ka miljoni dollari küsimus, et see iiri hull, kes siin lällamas käib - kas tema saab elektrit tasuta?

Anonüümne ütles ...

Inno, räägi palun, kuidas sa seda latikat teed? Ma just vaevan pead, mida täna lauale panna ja kala on üks hirmus hää asi ju. Jagad nippe? Palun?

Anonüümne ütles ...

Rakvere Tallinna tn. Rimis (pritsumaja vastas) on roogitud Peipsi latikas täitsa olemas, mittelugupeetud perssekukkunud "Rakvere patrioodid".

Hind on küll 59.90/kg, aga kokkuvõttes ka keskmisele lollile selgelt odavam kui selle järele Stockmanni sõita. Teie tasemel lollidele ilmselt mitte.
Ega teie Edgari perseprao järele haisvaid juudaseekleid Rakveres või Peipsi ääres tegelikult kellelegi vaja ka ole, nuumake soomlasi edasi.

P.S. - enne kui jälle Jaadlat-Vaserikku näiteks koha ja haugi Rakvere poodidest puudumises süüdistama hakkate, siis - need on ka olemas.

Anonüümne ütles ...

Ammuses ekspressi intervjuus ütles ta, et võiks küll prostituudina töötada. Ja blogis on ta ka palju kordi sellest jahunud, nii et vahepeal tundus lausa, et see on tal pidev fantaasia. Muidugi olete te enne valimisi need ära kustutanud, cache'is üht-teist veel olemas:
Irja ütles...
Ja miks mina pean prostituudiks hakkama? Olen õnnelikud monogaamses suhtes. Tõsi, enne Innoga kohtumist ma võinuks küll töötada prostituudina, kui oleks olnud ilusad, puhtad ja valged lõbumajad.

Anonüümne ütles ...

Tahaks veidi lisad siia selle ostuhulluse kohta. Vaadake seda pilti: http://pilt.delfi.ee/picture/7787245/ - see on tehtud 3-l minutil peale hommikust uste avamist. Tegemist on tõelise professionaaliga, kes jooksujalu peale uste avamist tormab Stockmanni kolmandala korrusele, haarab lennult (proovimata) omale kaenlasse virna kaupu ja siis läheb õnnest õhates koju. Seal galeriis veel teisigi huvitavaid nägusid.

Inno ütles ...

13:24 anole:
ju siis täna tuli. Eile näiteks polnud veel, õhtul käisime ka Rimis vaatamas, ja möödund nädalal polnd ka mitte.
Ja latika tegemise kohta on siin kohvikus olnud päris palju juttu, näiteks see link:
http://innojairja.blogspot.com/2009/10/tapu-aja-kooginurk-inno-teeb-kodus.html

Inno ütles ...

9:05 anole:
pilte vaadates tundub, et vanad ajad on jälle tagasi! Sa ise paistad elukauge.

Anonüümne ütles ...

stockmannj stammkundena (juba alates 90 aastate keskelt) võin öelda, et hullude päevade eel varub me pere koju nädala jagu toitu ning käib kodu kõrvasest kaubamajast kaarega mööda.
sellest poest ei saa hullude päevade ajal tõesti midagi vajalikku/sobivat/maitvat osta.
aga neh, ju siis kaubamajal on taris oma meeskond see paar korda aastas katsumusest läbi vedada. mingi meeskonnavaimu ülesehitamise nink püsikliendi ülekuldamise värk vahest? ma mõtlen, et kui müüjad on hullajaid 4 päeva kanseldanud, aduvad nad ehk eriti selgelt, kui hääd oleme meie - tavalised, igapäevased, kodukootud püsikliendid ning meie pisku raha.