neljapäev, 15. oktoober 2009

Tarand ise osav propagandameister


Väljavõte Delfi veebist.

Lasteaias oli üks väga huvitav ütelus: Kes teisel nime annab, see ise on! Minu meelest kehtib see täna hästi ka Tarandi kohta.

Poisike sai Brüsselisse ja on kukkunud kõvasti ärplema. Kusjuures heidab teistele ette seda, mis on seni olnud tema enda võimsaim relv: propaganda. Tuletan meelde, propaganda on oma ideede ja mõtete levitamine, see on poliitika tavapärane osa, juba aegade hämarusest. Mis omandas negatiivse varjundi nõuka ajal, kus ajakirjandus oli suukorvistatud ja osales ainupartei korraldatud ajupesus.

Ent probleem pole propagandas, vaid Berlusconi-likus meediapopulismis, millele Tarand vihjamisi tähelepanu juhib, ja mis tähendab, et riigivõim ei suhtle rahvaga läbi valimiste, või parlamendi, vaid otse, meedia kaudu. Kus võimul pole parlamenti enam vaja. Ega ka muid organisatsioone.

Eestis on samasugune olukord: riigivõim suhtleb rahvaga läbi meedia, kuna meedia on riigivõimu kontrolli all. Berlusconile kuuluvat Itaalias paljud meediakanalid, Eestis lömitab ajakirjandus riigivõimu ees niisama. Parlament on muutumas naljanumbriks, mille üle ilgub isegi meedia, ja edasi kogu rahvas. Kas pole kummaline: rahvas on hakanud haukuma nende üle, keda ta on ise valinud?! Samas valitsust, riigivõimu, kes kannab otsest vastutust, ei kritiseerita. Või kus on artiklid, näiteks, Ansipi, Langi või Ligi kuluhüvitiste kohta, palun?! Küll aga ilgutakse Riigikogu liikmete iga taksosõidu kallal. Samas on takso palju odavam kokkuvõttes kui oma auto ülalpidamine, või riigil autopargi pidamine. Kas ajakirjanikud on kokku arvutanud, palju kulub raha valitsuse liikmete uhkete Mercedes'te ülalpidamiseks? Või miks peaks Eestis, kus inimeste elatustase väga kasin, pidama üleval maailma kõige kallimaid autosid, mille eelised ilmnevad ainult Saksa kiirteedel? Kunagi, kui Vähi oli peaminister, ma Luubis töötades tegelsein selle teemaga ja sain vapustavad tulemused. Kuidas raisati rahva raha. Aga viimastel aastatel pole sellest enam miskit lugeda olnud. Samas on autod muutunud palju luksuslikumaks.

Tarandi-sugused tegelased, sellised endast väga heal arvamusel edevad sellid, kes tegelikkuses oma riigist ega rahvast ei hooli, on ka Eestis kehtestanud berlusconi-liku meediapopulismi. Kus siis opositsioon on tasalülitatud, ning kõikjal troonib võimuliit. Sest miks on Pärnu ja Tallinn halvad, ning neid pidevalt kotitakse. Ei, mitte sellepärast, et seal korruptsiooni või sahkerdamist rohkem oleks kui muudes omavalitsustes- kamoon, Rakveres on linnapea ja tema kompajonid pool linna oma taskusse pistnud, sama lugu on Tartus - Pärnu ja Tallinna "probleem" on selles, et need linnad ei allu veel võimuliidule, pole võimuliidu kontrolli all. Kui see kontroll saadakse, siis on ka seal kõik väga tore ja korras, nagu teistes linnades, ja kogu riigis. Ning siis, kui kogu Eesti on koondunud ühe võimu alla, võib öelda: Aga meie maal on hea, muret tundma sa ei pea, ... või kuidas see laulusalm kõlas. Ma kordan veel, enamik võtmepositsioone Eestis on juba Reformierakonna võimu all. Ja Reformi huvi on kogu riigile käpp peale panna. Nagu teeb Putin Venemaal. Kui Savisaart võrreldakse Putiniga, siis tekib mul küsimus: kus on tema võim? Kui Putinil oleks Venemaal võim vaid mõnes linnas, siis temast ei räägitaks.

Kogu kohalike omavalitsuste aur on läinud mitte omavalitsuste probleemide kaardistamisele ja nendega tegelemisele, vaid opositsiooni väljasuitsutamisele Pärnust ja Tallinnast. See on kogu asja sisu. Ja Tarand osava propagandameistrina osaleb selles protsessis, ilmselt selleks, et selle eest paguneid teenida. Võim saab ju talle sokutada järjekordse sooja kohakese. Ja küll Tarand seda juba teab, nomenklatuuriaja laps nagu ta on. Ta teab, kuidas hästi elada.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Go Tarand! :)

Anonüümne ütles ...

Uurige parem vana Tarandi elulugu.Millegipärast ütlevad endised kolhoosiesimehed ,et vana Tarand oleks terve eestimaa siberisse saatnud kui aint voli oleks antud!Ja siis meenutagem vanasõna ... käbi kännust kaugele ei kuku!

Anonüümne ütles ...

Sekka ka üks lõbus lugu.
"Ehk siis sama lõbus lugu juhtus Rakveres ühel kõnekoosolekul Irja Tähismaaga. Irja oli teatanud oma valimisprogrammi osana, et Rakverre tuleks talvisesse perioodi tuua teha rokifestival, patt on selle puudumine. Kohalikel olevat suu lahti jäänud, et... aga Green Christmas? Seepeale arvanud Irja, et eiei, ma räägin ikka rokifestivalist, see jazziasi ei tööta nii hästi.".

Ja teine veel:
"Paar nädalat tagasi tahtis Tallinna kunstihoone kuraator Harry Liivrand kutsuda linnapead kunstihoone 75. juubeli tähistamisele. Helistas siis Liivrand linnavalitsusse, kus ta ühendati linnapea nõuniku Katrin Siskaga, kes tegeleb teatavasti ka kultuuriküsimustega.

Siska olevat Liivranna käest küsinud, et kus see kunstihoone täpselt asub. Liivrand palunud Siskal vaadata välja linnavalitsuse maja aknast, kust üle Vabaduse väljaku kunstihoone ilusasti paistab. Et kohvik Moskva hoone kõrval punaste sammastega maja näed, kirjeldanud Liivrand kunstihoone asukohta. Siska tundnud veel huvi, et kus seal parkida saab.

Liivrand rõhutas veel ajaloolist järjepidevust - et linnapea oli kohal ka kunstihoone avamisel 1934. aastal. Et Savisaar osales juba siis, olevat Siska rahul olnud.".

Onu lõbus?

Anonüümne ütles ...

Naera või puruks, kuidas Urrot-Türjat kohe kaevikusse jooksevad, püksid rebadel ja kiiver viltu, kui Führerpartei kohta mõni kriitikanool lendu lastakse!

Laske ikka Edgaril enne seisukoht välja öelda, muidu paneb veel pahaks ja nõuab edaspidi maksumaksja raha eest PÄRIS raamatute kirjutamist. Siis te vaesekesed peate ju küll sugutööga leiba teenima hakkama.

Inno ütles ...

See oli minu arvamus. Kas ma ei või enam arvata ka?

Anonüümne ütles ...

Ei, see ei olnud sinu arvamus. See oli makstud arvamus.

Anonüümne ütles ...

Ära nüüd püksi tee, Urro. Ikka võid arvata. Lihtsalt teised arvavad omakorda sinu arvamuse kohta. Pealegi, ilmselt 14:28 polnud ilmselt mõni kesikute veebimonitoorija, kes teid korrale kutsus, vaid lihtsalt mõni aasiv naljahammas.

Aga ega tegelikult ei tea ka. Uurige hommikul ikka staabist järele igaks juhuks, et kas oli konkreetne juhtnöör või kellegi nali. Parem karta kui kahetseda.