Silmad hakkavad avanema: EL polegi demokraatlik

Väljavõte Postimehe veebist.

Kui kunagi, enne Eesti liitumist ELiga ütlesin, et see igatsetud EL pole parem NLiidust, kus samuti ühtesid rahvaid teistele eelistati, lärmati vastu, et ELis kehtivad hoopis teised väärtused.

Nojah, nüüd millegipärast kisatakse, et EL pole demokraatlik. Kuis siis niimoodi?! Kas pole siin hilja rusikatega vehkida? See oli ju kõik ammu näha ja selge, milline see EL on: suurte riikide klubi, kus väikestel olulistes asjades sõnaõigust pole. Isegi Lissaboni lepingust oldi valmis üle sõitma, kui mõni väike riik, näiteks Iirimaa poleks seda kinnitanud.

Mis siis nüüd edasi? Eks raputage omale tuhka pähe, tarkpead.

Tegelikkuses, ma ütlen veel etteruttavalt, on ELil sarnasusi NLiiduga palju rohkem kui erinevusi. Aga, nagu ikka, loll õpib enda vigadest.

Ja veel. Mis tõi Eestisse buumi? Kas tõesti eluasemelaenude tulumaksuvabastus, nagu nüüd valitsus püüab rahvale seletada? Nalja teete! Buumi tõi seesama Euroopa Liit, kõigi oma nõudmiste ja kohustustega, mille tagajärjel tekkis illusioon suurest kasvust. Aga kraanikausi väljavahetamine pole mingi kasv. Pealegi peab uus roostevaba kauss vastu aastasadu. Täpselt sama lugu juhtus Portugalis, kus pärast ELiga liitumist oli lühiajaline buum ja siis saabus pikk langus. Portugal on viimased 10 aastat virelenud sügavas stagnatsioonis ja kriisis ning tunneli lõpus ei paista isegi valgust mitte. Mis peegeldub näiteks selles, et inimeste palgad pole 10 aastat tõusnud. Eestis läheb ilmselt veel hullemini, sest riik voolab ajudest ja töökätest tühjaks, iive kukub samuti vaatamata suurtele sünnitoetustele ja emapalgale, ning ma tahaks näha, millele seda uut kasvu hakatakse üles ehitama.

Ma ütlesin 5 aastat tagasi, et Eesti liitumine ELiga oli enneagne, ja olen ka praegu selles veendunud. Võtame kasvõi muulaste küsimuse. Pronksiöö oli otseselt ELiga liitumise tagajärg, kus muulastel olid seoses ELiga tekkinud õigustatud ootused (EL innustab muulasi oma õiguste eest aktiivselt seisma), ent Eesti riik polnud valmis neid ootusi täitma, mistõttu jäid Eesti riik ja rahvas kokkuvõttes lolliks. Ja paistavad jätkuvalt lollidena. Seetõttu on mõistlik enne heita pilk peeglisse, kui hakata teist sõimama.

P.S. Seejuures olid Eesti riik ja rahvas veel nii lollid, et ei suutnud õigel ajal ELi ainsa positiivse asja, eurotsooniga õigel ajal liituda, vaid magasid ka selle maha ning nüüd on rong aastateks läinud. See praegune tõmblemine on umbes selline, et pere jäi rongist maha ja jookseb järgi: isa, ema, tütar ja väike poeg. Kus siis kõigepealt jäetakse maha kohvrid, siis poeg, siis tütar, siis naine ja lõpuks on pereisa küll, higist leemendades viimasest vagunist kinni haaramas, aga siis küsitakse temalt: Kus siis ülejäänud on? Ilma teisteta me sind, kullake, peale ei lase!