Kaunist jõuluaega teilegi. Meeleolu hoidmiseks kuulake vale-grusiinlast: Gregorian - Christmas Chants & Visions (2008) Kui olemas pole, siis Google ja Rapidshare toetavad MP3-de näol.
Väga ilusad pildid,teevad südame soojaks ja silma pisara...mul on väga hea meel teie pärast...kui ma kedagi peaksin sõbraks siis see olete teie kallid Inno ja Irja...ma nii väga tahan teiega juua Rummi ja tantsida Iiri ja Eesti rahva tantse... Häid Jõule kõigile seal maal mis asub kolme mere ja seitsme maa taga minu kallil kodumaal...Mu isamaa on minu arm... Jõulud on ilusad ajad... Jõulud Eestis 120 aastat tagasi http://www.24tundi.ee/?id=203129 Jõulud Eestis 120 aastat tagasi (3) 20.12.2009 12:14 Eve Ernis, pensionär
(Vanavanaema meenutused) Jõulud olid tõelised perepühad. Kõik jõulusöögid tehti kodus. Magushapukas leib valmis tavalises ahjus. Linnasejahu jaoks viidi terad veskile ja leivatainas hapnes mitu päeva.
Iga perenaine teadis, kuidas kodus leiba teha. Ka piparkoogitainas tehti valmis. Piparkooke pidi hästi kauaks jätkuma. Neid tegid lapsed ise, ema ainult õpetas. Õlle valmistas pereisa, see oli tähtis töö, seda ei saanud ometi naistele usaldada.
Lastele olid jõulud kõige lõbusam aeg. Neid ei kurvastanud isegi läbilõikav hädakisa lauda juurest, kus kärssnina oma õnnetu lõpu leidis. Pärast seda algas kibekiire verivorsti ja süldi tegemine. Iga päev oli midagi uut teoksil. Ikka sai ka midagi põske pista, kas magushapu leiva tainast, veel kuuma ja pehmet piparkooki või juua õllevirret, millest pea ringi käima hakkas.
Väljas oli lühike ja külm talvepäev, aga majas sees soe ja valge. Tubades lõhnas värske leiva, piparkookide, õlle ja veel millegi salapärase ja müstilise järele.
Kõige tähtsam toiming oli ikkagi jõulukuuse otsimine. Jõulukuuse pidi tooma jõulujänes. Vanemad lapsed vaatasid üksteisele otsa, muigasid elutargalt ja panid sõrme suule. Väiksemad aga ronisid igal hommikul tooli peale ja püüdsid aknast välja vaadata, et näha ometi ükskord jänkut kuuske toomas. Vahel volksaski mõni hallsaba majast mööda. Isa oli peitnud omateada kavalalt kuuse rehe alla, lapsed nuhkisid seni ümber rehekambri, kuni kuuse leidsid, kuid isale sellest ei räägitud. Sellised olid siis jõulumängud taluperes.
Jõulude ajal tehti kingitusi. Jõuluvanad veel perest peresse ei käinud. Kingitused tehti ise või osteti poest. Ema-isa istusid ree peale ja sõitsid kingitusi ostma. Enne seda uuriti ikka lastelt, mida keegi tahaks. Siis oli kingitustest kõigil palju rõõmu.
Jõulureedest alates algas kibekiire, vahva ja lõbus aeg. Selles oli ootusärevust ja õnnetunnet.
Jõululaupäeval sõideti kuljuste kõlinal, lapsi täis reega kirikusse. Ka kirikus seisis ehitud jõulukuusk, kõikjal oli kihin-kahin. Vaevu jõudsid lapsed ära oodata jumalateenistuse lõpu, kui kihutati kodu poole, nii et lumi tuiskas. Hõissa, jõulud!
Jõulukuusel süüdati küünlad, kaeti laud. Isa luges jõuluevangeeliumi piiblist ette, koos lauldi pühadelaule. Välja toodi kingitused. Kõik said laulda või luuletust lugeda, mida oldi hoolega õpitud. Kui kõigil kõhud täis ja õlletoober mitu korda ringi käinud, tõi isa tuppa suure õunakasti ning lõi kaane pealt. Hunnik heinu oli juba toanurka visatud, seal siis lapsed hullasid. Õunu, piparkooke, saia - kõike, mis laual, võis võtta nii palju, kui süda lustis.
„Jõpi, jõpi, jõulud tulevad, Siis saavad lapsed saia süüa, Oma käega asti võtta ..."
Kui keegi lastest suure hullamise peale väsis ja heintel magama jäi, sidusid teised tal käed-jalad mõne vana vööga kinni, nii et unimütsil läks ärgates tükk aega enda lahti harutamiseks ning teistel oli nalja ja naeru niisama kaua. Pärast jõule viidi kuusk välja lume sisse, et ta uue aastani värske seisaks.
Vana-aastaõhtul toodi kuusk tarre tagasi ning pandi küünlad põlema. Lapsed kõndisid ringi, enda meisterdatud õlemütsid peas. Kõik jõulupühade toidud, mis veel alles olid, toodi lauale. Enne keskööd kirjutati üksteisele soovisedelid, visati isa vanasse mütsi ja joosti õue.
Mõisa poolt oli kuulda püssipauke, ka rakette lendas taevasse. Uus aasta oligi kohal. Pärast keskööd tegi isa alati tule pliidi alla, sulatas tina ning kõik said õnne valada. Valatud kuju varju pealt seinal vaadati tulevikku, mis kedagi ees ootas. Võeti ka mütsist kokku keeratud paberitükke ja loeti õnnesoove. Kõik lapsed said olla nii kaua üleval, kuni jaksu oli.
Ka kolmekuningapäeval toodi kuusk tuppa ning söödi toitusid, mis veel järel olid. Siis mindi kogu perega talu lähedal olevasse vene kirikusse „jordanile". Kirikus õnnistati vett, mis pidi aitama kõikide haiguste vastu.
Rahvast oli alati murdu ja trügimist palju, sest kõik tahtsid seda vett koju kaasa viia. Kui kõik pühad läbi olid, põletati kuusk ahjus ära. Ahjus põletati ka laste õlemütsid, sest sinna võisid olla kogunenud pahelised mõtted. Suurematel lastel algas jälle kooliaeg.
Meil varsti tuleb Jõuluvana ja toob kingitusi...aga mina juba tean mida ta kingib:))) ta kingib päikeseenargial töötavaid laternaid ja päikesepaneele mis laevad auto akut...
Varasemast ajaloost on teada kahte sorti tuulikud: horisontaalse tuulerattaga ja vertikaalse tuulerattaga. Esimene tüüp, milliseid leidub Hiinas ja Antillides, kujutab endast lamavat tiivikusüsteemi, mis asub puidust kandekonstruktsiooni vahel (all joonisel). Püstvõll ajab all asetsevat ajamit - oliiviõlipressi või jahvekive ringi.
Tuuliku konstruktsioon ja olemus pärinevad Oriendist. Esimestest tuulikutest on andmeid Seistan´ist, mis on maa-ala Pärsia (praegune Iraan) ja Afganistani vahel, mida araabia ajalookirjutaja Tabari juba 644 aastal mainib; sealse kaliifi Omar I valduses märgib ta tuuliku olemasolu. Järgnevalt kinnitavad Seistanis tuulikute
olemasolu 944 aastal geograafi ja ajaloolase al-Mas´udi kirjutised. Araabia ajaloolane Dimashqi (1256-1326) märgib Seistanis ära torni või hoone, mis on teistest kõrgem - Üleval olevat veski, mis pöörleb ja jahvatab, all aga olevat ratas, mida tuule jõud ringi ajab. Kui veski ülal pöörleb, teeb seda ka ratas all. Mida tugevamini tuul puhub, seda kiiremini tuulik jahvatab. Ajaloolase tähelepanekud viitavad siinkohal horisontaalveskile.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Üleminek horisontaalselt tuulerattalt vertikaalsele tiibadesüsteemile toimus samuti Idamaades umbes 10. sajandil. Sealt levis tuulikutüüp läbi Vahemeremaade Euroopasse. Tõenäoliselt toodi silinderjas vertikaal-tiivikuga tuulikutüüp Euroopasse ristisõdade ja palverännakutega, mis 12. sajandil aset leidsid. Seda selgitab
asjaolu, et esimesed tuulikud püstitatakse just palverännakute lähtemaadesse. Saksamaal on teateid Vahemerepärase silinderkerega tuuliku (torntuuliku) levikust 16. sajandist. Torntuulik võimaldas aga jahvatada vaid kahe tuulega - eest või taganttuulega, kuna tiivikut ei saanud vastavalt tuule suunale keerata. Selle
vajakajäämise parandas aga pukktuulik. Esimene teadaolev pukktuulik Saksamaal asetses juba 1222 Kölni kindlusemüüril. Tollal taotles näiteks üks tsistertslaste klooster tuuliku ehitamiseks kohalikult markkrahvilt luba tuuliku ehituseks - "ventorum molendina", millega kaasnes jahvatamise privileeg ja teiste veskite
ehituskeeld ühe miili raadiuses. 13. sajandil levisid Flandrias, Hollandis ja laiemalt Kesk-Euroopas järjest enam pukktuulikud. Jahu jahvatamiseks oli nelinurkse kerega pukktuulik ideaalne. Peale jahvatamise kasutati pukktuulikut laudade saagimiseks, kondijahu valmistamiseks, mitmesugusteks pressimistöödeks jm. Berliini ümbruses olid näiteks pukktuulikud 13 meetrit kõrged, 5 x 7 m küljekabariitidega ja sisaldasid kahte korrust, mis on Eesti mõistes hiigelsuured.
16 000 aastat e.Kr. Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks
4000 e. Kr. . . . . . . .Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist.
2000 e. Kr. . . . . . . .Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks
1500 e. Kr. . . . . .. . Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus
1200 e. Kr. . .. . . . .Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5
550 e. Kr. . . .. . . . .Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks
1760 . . . . . . . . John Smeaton ehitab Inglismaale esimese auruveski
1772 . . . . . . . . Andrew Mikle leiutab tuulikutiibadele jaolousiin-klapid, mida saab vastavalt tuule tugevusele tuulega risti keerata tuulikust seest
1855 . . . . . . . . Petrooleumlambi kasutuselevõtt võimaldab öise jahvatamise, kui juhtub soodne tuul olema
1865 . . . . . . . . Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord. Kehtestati . . . . . . . . . . . . . rendi või talude väljaostu määrad. Ehk tuulikute ehitust ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum.
1869 . . . . . . . . Esimene möldritehnikanäitus Leipzigis, järgnevad: 1873 Viinis, 1876 Nürnbergis, 1878 Pariisis, 1879 Berliinis, 1880 Cincinnatis, 1881 Londonis, . . . . . . . . . . . . 1882 Nürnbergis, Viinis ja Triestis, 1885 Pariisis, 1886 Augsburgis, 1887 Mailandis ja Chemnitzis, 1889 Viinis, 1894 St. Peterburis ja Amsterdamis
1873 . . . . . . . . Šveitslane Friedrich Wegmann leiutab kõikide valtspinkide prototüübi, nt. sellest areneb kruubimasin.
1875 . . . . . . . . Kesk-Euroopas seiskuvad paljud suurveskid odava Ameerika teravilja impordi tõttu
1875 . . . . . . . . Sakslane Julius Lampson Würtzburgist produtseerib purustatud prantsuse veskikividest esimesed tehiskivid - võetakse kasutusele vahetatavate . . . . . . . . . . . . . sektoritega veskikivid, kvartsist-mürglist-tulekivist jahvepindade taastamissegud, betoonveskikivid.
1920. aa. . . . . . Pukktuulikutest tüdinenud jõukamad talupidajad lasevad oma remontivajavad pukktuulikud ümber ehitada peaga tuulikuteks. . . . . . . . . . . . . .Teadaolevatel andmetel ehitatakse peaga tuulikuid vähemalt 6 eksemplari, tänaseks on säilinud neist kolm.
1946-1947. . . . Ehitatakse Saaremaa viimased (uusimad) pukktuulikud Karedasse (ehit. 1946) ja Metskülasse (ehit. 1947, hävinud).
1950-70. aa. . . Nõukogude võim keelustab isiklikud tootmisvahendid. Kolhoosidele antakse käsk muuta tuulikud kasutuskõlbmatuks. Saetakse . . . . . . . . . . . . . läbi tiivavõllid, tõmmatakse traktoritega külade kaupa tuulikuid pukkidelt maha, kästakse talunikel tuulikud ise lammutada.
1968 . . . . . . . . Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum toimetab Lääne-Saaremaalt Kotlandi ja Leedri küladest pukktuulikud Vabaõhumuuseumi.
1971-72 . . . . . Gotlandi saarel Rootsis viidi läbi tuulikute inventeerimine (Gotlands Fornsal´i poolt), säilinud oli 255 tuulikut, nendest . . . . . . . . . . . . . 155 olid hollandi tuulikud ja 100 pukktuulikud. Loeti nii tervikuna säilinud tuulikuid, varemeid kui ümberehitatud kehandeid. Umbes 50 tuulikut . . . . . . . . . . . . . hooldati regulaarselt puhtalt omanike huvist kultuuri säilitada. Vesiveskeid oli säilinud ca 17.
1977-1979 . . . Seiskub Saaremaa viimane jahvatav pukktuulik mölder Aleksander Helmi lahkumisel (1901-1980) Kuusnõmme külas.
1979 . . . . . . . . Jüri Ling taastab Muhus linnuse külas Eemu tuuliku, paneb tuuliku jahvatama ja avab külastajatele.
1985 . . . . . . . . Eesti Põllumajandusmuuseum toimetab Ida-Saaremaalt Mui külast pukktuuliku Muuseumi ekspositsiooniks.
1991-92 . . . . . Ölandi saarel Rootsis viiakse läbi tuulikute inventeerimine Kodukandi Seltsi (Ölands Hembygdsförbund) poolt, säilinud on 355 tuulikut, nendest . . . . . . . . . . . . . 17 on hollandi tuulikud. Vesiveskid on kõik hävinud. Ölandi Kalmar Läns Museum töötab välja tuulikute hooldus- ja säilitamispõhimõtted.
2004 . . . . . . . . Tõnu Sepp inventeerib Saaremaa tuulikud Muinsuskaitseameti tellimusel. Kontrollib kuni 160 tuulikut või tuuliku jäänust. . . . . . . . . . . . . . 138 on pukktuulikud, 19 hollandi tuulikud, 3 peaga tuulikud. Neist umbes 60 tuulikut on hinnanguliselt taastatavad.
2008 . . . . . . . . Restaureeritakse Saaremaa esimene taasiseseisvumisjärgne jahu jahvatav pukktuulik - Vilidu tuulik Angla tuulikutemäel, . . . . . . . . . . . . . mis on turistidele külastamiseks avatud.
Tähtsamad Eesti daatumid on hetkel töös, lisamisel.
Tuulik, saare murdes ka tuuling, on algupärane ja täpne mõiste tuule jõul jahvatava hoone kirjelduseks. A. Toomessalu 1952. a. küsitletud keelejuhtide andmeil hakkab alles XX sajandi alguses kohtama kohati sõna tuuleveski (tuuleveski = tuule+vesikivi), varasem tuuliku algupära võib kodulehe autori arvates olla tuulik -
tuuling - tuulinkivi (sarnaselt sõnale maantee, mis oma omastava käände "n" on säilitanud). Antud juhul saame hierarhilise sõnadekomplekti - käsikivi, vesikivi (veski), tuulinkivi (tuuling), vastavalt nende kasutuselevõtu järjekorrale. Tuuleveski kui hilisem termin võib olla seletatud vaid seeläbi, et kui ühtlasele vesiveskite
levialale ilmub uus tiibadega võõrkeha veskite keskele, siis ei suuda sõna veski enam mõlemat tüüpi jahvemehhanismi adekvaatselt kirjeldada. Tiibadega jahvemehhanism saab liite tuule-veski näol, veega jahvemehhanism vesi-veski näol. Seega tekib kaks liitsõna, millel on kas sisemisi korduseid (vesiveski =
vesi-vesi-kivi) või kirjeldatava funktsiooni vastuolu (tuuleveski = tuule-vesi-kivi). Kuna kõik terminid - käsikivi, tuulik, veski, vesiveski ja tuuleveski on siiski tänaseni meieni säilinud, on otstarbekas neid ka ühes või teises kontekstis käibel hoida. Kui aga moodsate tuulegeneraatorite puhul kasutatakse enamasti sõna
"tuulik", ei maksa kõiki pukk- või hollandi tuulikuid kohe tuuleveskiteks nimetada ainult seetõttu, et nad ajaloolised on. Eesti keele terminiterikkus on lõpuks meie varandus, mille etümoloogiline kontekstitundlik kasutamine kajastab rääkija asjatundlikkust.
Eesti alal on levinud kolme tüüpi tuulikud - pukktuulikud, hollandi tuulikud ja peaga tuulikud. On ka üksikuid erikujulisi tuulikuid, mis oma erandliku konstruktsiooni või paiknemise poolest (näiteks hoonete katustel) on enamasti põhitüüpide tuletised, aga mis omaette tuulikutüüpe ei moodusta.
Pukktuulik
Pukktuulik on Kesk-Euroopast pärinev tuuliku tüüp, kus tuuliku neljakandiline kere toetub tuuliku kesksele emapuule (sambale) ja kogu keret on vastavalt tuulesuunale võimalik ümber telje tuulde keerata. Eesti pukktuulikutel on paar kive ja mõnikord ka erinevaid kõrvalfunktsioone. Pukktuulik koosneb väga looduslähedasest toorainest.
Tuulik on üleni puidust ehitis, ka laudkatusega. Kivijalg, veskikivid ja kivilaager on ainukesed kasutuselolevad kividetailid. Ühenduste ja võllide jaoks on kasutatud separauda. Eesti pukktuulikuid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad, kuigi on piirkondlikke erandjuhtumeid. Pukktuulikuid käsitletakse eraldi antud kodulehe peatükis: Pukktuulik.
Tuuleenergia ajaloos on näha üldist arengut lihtsatelt ja kergetelt aerodünaamilise tõmbejõu abil liikuvatelt vahenditelt raskete, tugevast materjalist tõmbejõuga masinateni ning nüüdisaegsete enamjaolt kergete, materjalisäästlike aerodünaamilise tõstejõuga masinateni. Ent ärge arvake, et vanasti aerodünaamilisest tõstejõust (s.o jõud, mille abil lennukid lendavad) midagi ei teatud. Varaseim vahend, mis tuuleenergia abil liikus, oli muidugi purjepaat, ja selle tehnoloogia mõjutas hilisemate puritüüpi tuuleveskite rajamist. Kuigi vanad meremehed ei osanud tõstejõudu füüsikaliselt seletada, mõistsid nad selle olemust ja kasutasid seda pidevalt. Esimesed tuulikud ehitati selleks, et saaks automaatselt vilja jahvatada ja vett pumbata. Varaseim teadaolev vertikaaltasandiline süsteem pärineb Pärsiast umbes 500-900 m.a.j. Kirjelduste järgi kasutati seda kõigepealt ilmselt vee pumpamiseks, ent kuna jooniseid pole säilinud, ei teata täpset vee transpordimeetodit. Esimene teadaolev dokumenteeritud joonis kujutab samuti Pärsia tuuleveskit, mille vertikaaltasandil tiivikud on valmistatud kokkuseotud rookimpudest või puidust, mis on omakorda püstvarraste abil vertikaalteljele kinnitatud 19. sajandi Ameerikast pärineb pilt (1b) samalaadsest tõmbejõul töötavast tuulikust.
Pilt 1a. Nagu lihtsa, tõmbejõudu kasutava purjepaadi puhul näha, saavutatakse optimaalne tõmbejõud siis, kui kollektor asub vastutuult. Pärsia vertikaaltasandil tuuliku joonisel on näha, et rootor suudab ära kasutada vaid poole kollektori pool puhuvast tuulest. See vertikaalteljega mudel on üks ebaefektiivsematest, ent samas kõige sagedamini taasleiutatud (ja patenteeritud) tuuleturbiini mudelitest.
Esimene kirjeldus tuuliku kasutamise kohta rääkis jahvatamisest ning protsess ise oli väga lihtne. Veskikivi oli kinnitatud eelmainitud rõhttelje külge. Veski masinavärk paiknes harilikult suletud hoones, kus asus ka sein või tuulemüür, mis ei lasknud puhuval tuulel tõmbetüüpi rootori liikumist küljelt pidurdada. Ka Hiinas kasutati vertikaaltasandil tuulikuid ning sageli väidetakse, et Hiina oli nende sünnimaa. Kuigi väide, et tuuleveski leiutati Hiinas enam kui 2000 aastat tagasi, on laialt levinud ja see võib isegi õige olla, pärineb varaseim Hiina tuuleveski kirjeldus aastast 1219, hiina riigiametniku Yehlu Chhu-Tshai sulest. Ka seal kasutati veskit põhiliselt vilja jahvatamiseks ja vee pumpamiseks.
Pilt 1b. 19. sajandi Ameerikast pärinev Pärsia rõhtteljega tuuliku koopia. Riidekuivatina ilmselt imeline.
Üheks meeldejäävamatest ja edukamatest tuulejõu rakendusviisidest (mis töötab veel tänapäevalgi) on Kreetal asuvad rohked veepumbad. Nimelt varustavad seal loomakarja ja põllumaid veega lausa sajad puritiivikutega tuulikud.
Esimesed Lääne-Euroopa tuulikud olid horisontaalteljega (e püsttiibadega). Taolise edasiarengu (võrreldes Pärsia vertikaalteljega mudeliga) põhjused on teadmata " ent kuna teame, et Euroopa vesirattad olid samuti horisontaalteljel, võib oletada, et ilmselt olid nad varaste tuulikute loomisel inspiratsiooniallikaks. Teiseks põhjuseks võis olla see, et horisontaaltüüpi tõmbejõuga masinad on ehituslikult efektiivsemad kui vertikaaltüüpi tõmbejõuga masinad, mis, nagu mäletame, kaotavad tuuletakistuse tõttu vähemalt poole kollektori suunas puhuvast tuulest.
Pilt 3. Varane puritiibade ja püstteljega tuulik Vahemere rannikul.
Esimestel illustratsioonidel (1270 m.a.j) näeme puki peal seisvat neljalabalist tuulikut (nn pukituulik), mis võrreldes Pärsia tuulikutega tähistab tublit tehnoloogilist edusammu. Need tuulikud kasutavad puidust hammasrataste süsteemi horisontaaltelje liikumise ülekandmiseks vertikaalliikumiseks veskikivi liigutamiseks. See mehhanism on ilmselt pukktuulikutele kohandatud Vitruviuse poolt leiutatud horisontaalteljega veeratta järgi. Hollandlased hakkasid juba 1390. aastal. Vahemeremaades leiutatud tornituuliku disaini täiustama (vt vasakul ülal pilt 3). Põhimõttelised hollandlaste poolt sisseviidud muudatused olid mitmekorruselise torni otsa standardse tornituuliku paigaldamine ning eraldi korrused vilja jahvatamiseks, sõkalde eemaldamiseks ja möldripere eluruumid kõige all. Möldri põhitöö oli veski maksimaalse jõudluse seadistamine ning tormi korral rootorpurjede kokkurullimine, et marutuul veskit ei lõhuks.
Pilt 4. Töötav hollandi tuulik (1994), mille tiivikute esiservapinnad on aerodünaamilised (üleval paremal). Rootorit tuule suunas keeranud mehhanism ning esimese korruse eluruumide aknad on pildil selgelt näha.
jah, jõuludel pole kristlusega mingit seost. küll aga kristlusel, sest kirik on need pühad kunagi erastanud/ärastanud. vanadelt piltidelt oleme näinud, et Kristus sündis koos lambatallega. talled aga teatavasti näevad ilmavalgust kevadel. Head Päikese Sünnipäeva kõigile!
Selle kuuse saatsid meile jõulukingiks Bäckman, Reva ja Hundisilm, kellega kavatseme ka järgmisel aastal Eesti-vastaseid aktsioone ja provokatsioone korraldada. Häid jõule teilegi ;)!
Üks osa jõulutrditsioonist on see, et minnakse metsa ning lõigatakse seal vajalikult kõrguselt maha üks tore jõulupuu Teie elamist ehtima. Kuid miks mitte teha “lõikust” ka üksteise peal? Kui Te üksteist usaldate – tõeliselt usaldate! – siis võiksite Te proovida, kuidas oleks piirata ja kujundada teineteise “karvastikku”. Kui Teil pole siiani olnud võimalust oma kaaslasele meenutada, kui õrn on inimese nahk, siis nüüd on selleks kindlasti võimalus – pealegi on see ennekogematu tunne, et kogu Sinu elu on tema kätes... iluspoiss
Jõulud Dublinis:))) Linn on välja surnud,kõik pubid ja poed on kinni,bussid ei sõida... Käis Jõuluvana,tegime palju süüa ja kingitusi,laulsime ja tantsisime,jagasime kingitusi...lõpuks üks idioot andis Jõuluvanale peksa ja nüüd on ootamas kohus...Jõuluvana näos on üksteist õmblust...iga õmblus maksab tuhat eurot pluss viis tuhat-selline on Iirimaal kirjutamata seadus sellele kes soovib pääseda kohtust...
Kle elektrik, sa võiks rohkem oma elust seal võõrsil kirjutada, oleks huvitav lugeda! Päris ausalt ja ilma irooniata! iluspoiss, kes sinu kurvastuseks pole pede...ega ka enam ilus mitte!
42 kommentaari:
Teile kah...ikke Teile kah...
Kelle metsa varastate?
no sellised kaabakad ei tohiks küll jõulude teemal sõna võtta. päris piinlik kohe.
Rahulikke pühi Innole ja Irjale.
Soovivad väikesed blogi-vaatajad Tallinnast.
TASUTA VESI JA ELEKTER KÕIGILE, TULEVAL 2010 AASTAL!
Häid jõule teilegi! Ja tasuta elektrit! :)
M.
Kaunist jõuluaega teilegi.
Meeleolu hoidmiseks kuulake vale-grusiinlast:
Gregorian - Christmas Chants & Visions (2008)
Kui olemas pole, siis Google ja Rapidshare toetavad MP3-de näol.
Väga ilusad pildid,teevad südame soojaks ja silma pisara...mul on väga hea meel teie pärast...kui ma kedagi peaksin sõbraks siis see olete teie kallid Inno ja Irja...ma nii väga tahan teiega juua Rummi ja tantsida Iiri ja Eesti rahva tantse...
Häid Jõule kõigile seal maal mis asub kolme mere ja seitsme maa taga minu kallil kodumaal...Mu isamaa on minu arm...
Jõulud on ilusad ajad...
Jõulud Eestis 120 aastat tagasi http://www.24tundi.ee/?id=203129
Jõulud Eestis 120 aastat tagasi
(3)
20.12.2009 12:14
Eve Ernis, pensionär
(Vanavanaema meenutused)
Jõulud olid tõelised perepühad. Kõik jõulusöögid tehti kodus. Magushapukas leib valmis tavalises ahjus. Linnasejahu jaoks viidi terad veskile ja leivatainas hapnes mitu päeva.
Iga perenaine teadis, kuidas kodus leiba teha. Ka piparkoogitainas tehti valmis. Piparkooke pidi hästi kauaks jätkuma. Neid tegid lapsed ise, ema ainult õpetas. Õlle valmistas pereisa, see oli tähtis töö, seda ei saanud ometi naistele usaldada.
Lastele olid jõulud kõige lõbusam aeg. Neid ei kurvastanud isegi läbilõikav hädakisa lauda juurest, kus kärssnina oma õnnetu lõpu leidis. Pärast seda algas kibekiire verivorsti ja süldi tegemine. Iga päev oli midagi uut teoksil. Ikka sai ka midagi põske pista, kas magushapu leiva tainast, veel kuuma ja pehmet piparkooki või juua õllevirret, millest pea ringi käima hakkas.
Väljas oli lühike ja külm talvepäev, aga majas sees soe ja valge. Tubades lõhnas värske leiva, piparkookide, õlle ja veel millegi salapärase ja müstilise järele.
Kõige tähtsam toiming oli ikkagi jõulukuuse otsimine.
Jõulukuuse pidi tooma jõulujänes. Vanemad lapsed vaatasid üksteisele otsa, muigasid elutargalt ja panid sõrme suule. Väiksemad aga ronisid igal hommikul tooli peale ja püüdsid aknast välja vaadata, et näha ometi ükskord jänkut kuuske toomas. Vahel volksaski mõni hallsaba majast mööda. Isa oli peitnud omateada kavalalt kuuse rehe alla, lapsed nuhkisid seni ümber rehekambri, kuni kuuse leidsid, kuid isale sellest ei räägitud. Sellised olid siis jõulumängud taluperes.
Jõulude ajal tehti kingitusi. Jõuluvanad veel perest peresse ei käinud. Kingitused tehti ise või osteti poest. Ema-isa istusid ree peale ja sõitsid kingitusi ostma. Enne seda uuriti ikka lastelt, mida keegi tahaks. Siis oli kingitustest kõigil palju rõõmu.
Jõulureedest alates algas kibekiire, vahva ja lõbus aeg. Selles oli ootusärevust ja õnnetunnet.
Jõululaupäeval sõideti kuljuste kõlinal, lapsi täis reega kirikusse. Ka kirikus seisis ehitud jõulukuusk, kõikjal oli kihin-kahin. Vaevu jõudsid lapsed ära oodata jumalateenistuse lõpu, kui kihutati kodu poole, nii et lumi tuiskas. Hõissa, jõulud!
Juuresolevad pildid õpetavad kuidas saada tasuta jõulukuuske.
Järgmisel fotoseerial näitavad Inno ja Irja kuidas kinnitada juhtmeid naabrimehe traatide külge, et saada tasuta elektrit.
Jõulukuusel süüdati küünlad, kaeti laud. Isa luges jõuluevangeeliumi piiblist ette, koos lauldi pühadelaule. Välja toodi kingitused. Kõik said laulda või luuletust lugeda, mida oldi hoolega õpitud. Kui kõigil kõhud täis ja õlletoober mitu korda ringi käinud, tõi isa tuppa suure õunakasti ning lõi kaane pealt. Hunnik heinu oli juba toanurka visatud, seal siis lapsed hullasid. Õunu, piparkooke, saia - kõike, mis laual, võis võtta nii palju, kui süda lustis.
„Jõpi, jõpi, jõulud tulevad,
Siis saavad lapsed saia süüa,
Oma käega asti võtta ..."
Kui keegi lastest suure hullamise peale väsis ja heintel magama jäi, sidusid teised tal käed-jalad mõne vana vööga kinni, nii et unimütsil läks ärgates tükk aega enda lahti harutamiseks ning teistel oli nalja ja naeru niisama kaua. Pärast jõule viidi kuusk välja lume sisse, et ta uue aastani värske seisaks.
Vana-aastaõhtul toodi kuusk tarre tagasi ning pandi küünlad põlema. Lapsed kõndisid ringi, enda meisterdatud õlemütsid peas. Kõik jõulupühade toidud, mis veel alles olid, toodi lauale. Enne keskööd kirjutati üksteisele soovisedelid, visati isa vanasse mütsi ja joosti õue.
Mõisa poolt oli kuulda püssipauke, ka rakette lendas taevasse. Uus aasta oligi kohal. Pärast keskööd tegi isa alati tule pliidi alla, sulatas tina ning kõik said õnne valada. Valatud kuju varju pealt seinal vaadati tulevikku, mis kedagi ees ootas. Võeti ka mütsist kokku keeratud paberitükke ja loeti õnnesoove.
Kõik lapsed said olla nii kaua üleval, kuni jaksu oli.
Ka kolmekuningapäeval toodi kuusk tuppa ning söödi toitusid, mis veel järel olid. Siis mindi kogu perega talu lähedal olevasse vene kirikusse „jordanile". Kirikus õnnistati vett, mis pidi aitama kõikide haiguste vastu.
Rahvast oli alati murdu ja trügimist palju, sest kõik tahtsid seda vett koju kaasa viia. Kui kõik pühad läbi olid, põletati kuusk ahjus ära. Ahjus põletati ka laste õlemütsid, sest sinna võisid olla kogunenud pahelised mõtted. Suurematel lastel algas jälle kooliaeg.
Meil varsti tuleb Jõuluvana ja toob kingitusi...aga mina juba tean mida ta kingib:))) ta kingib päikeseenargial töötavaid laternaid ja päikesepaneele mis laevad auto akut...
Kuidas vanasti tasuta elektrit saadi? Keegi oskab jutustada?
22:48-le
Sa kapopede võta vabalt vähemalt Jõulude aegu,ole rahulik ma ükskord nikun su suhu niikuinii...
AJALUGU
Varaseimad märkmed tuulikutest maailmas:
Varasemast ajaloost on teada kahte sorti tuulikud: horisontaalse tuulerattaga ja vertikaalse tuulerattaga. Esimene tüüp, milliseid leidub Hiinas ja Antillides, kujutab endast lamavat tiivikusüsteemi, mis asub puidust kandekonstruktsiooni vahel (all joonisel). Püstvõll ajab all asetsevat ajamit - oliiviõlipressi või jahvekive ringi.
Tuuliku konstruktsioon ja olemus pärinevad Oriendist. Esimestest tuulikutest on andmeid Seistan´ist, mis on maa-ala Pärsia (praegune Iraan) ja Afganistani vahel, mida araabia ajalookirjutaja Tabari juba 644 aastal mainib; sealse kaliifi Omar I valduses märgib ta tuuliku olemasolu. Järgnevalt kinnitavad Seistanis tuulikute
olemasolu 944 aastal geograafi ja ajaloolase al-Mas´udi kirjutised. Araabia ajaloolane Dimashqi (1256-1326) märgib Seistanis ära torni või hoone, mis on teistest kõrgem - Üleval olevat veski, mis pöörleb ja jahvatab, all aga olevat ratas, mida tuule jõud ringi ajab. Kui veski ülal pöörleb, teeb seda ka ratas all. Mida tugevamini tuul puhub, seda kiiremini tuulik jahvatab. Ajaloolase tähelepanekud viitavad siinkohal horisontaalveskile.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Üleminek horisontaalselt tuulerattalt vertikaalsele tiibadesüsteemile toimus samuti Idamaades umbes 10. sajandil. Sealt levis tuulikutüüp läbi Vahemeremaade Euroopasse. Tõenäoliselt toodi silinderjas vertikaal-tiivikuga tuulikutüüp Euroopasse ristisõdade ja palverännakutega, mis 12. sajandil aset leidsid. Seda selgitab
asjaolu, et esimesed tuulikud püstitatakse just palverännakute lähtemaadesse. Saksamaal on teateid Vahemerepärase silinderkerega tuuliku (torntuuliku) levikust 16. sajandist. Torntuulik võimaldas aga jahvatada vaid kahe tuulega - eest või taganttuulega, kuna tiivikut ei saanud vastavalt tuule suunale keerata. Selle
vajakajäämise parandas aga pukktuulik. Esimene teadaolev pukktuulik Saksamaal asetses juba 1222 Kölni kindlusemüüril. Tollal taotles näiteks üks tsistertslaste klooster tuuliku ehitamiseks kohalikult markkrahvilt luba tuuliku ehituseks - "ventorum molendina", millega kaasnes jahvatamise privileeg ja teiste veskite
ehituskeeld ühe miili raadiuses. 13. sajandil levisid Flandrias, Hollandis ja laiemalt Kesk-Euroopas järjest enam pukktuulikud. Jahu jahvatamiseks oli nelinurkse kerega pukktuulik ideaalne. Peale jahvatamise kasutati pukktuulikut laudade saagimiseks, kondijahu valmistamiseks, mitmesugusteks pressimistöödeks jm. Berliini ümbruses olid näiteks pukktuulikud 13 meetrit kõrged, 5 x 7 m küljekabariitidega ja sisaldasid kahte korrust, mis on Eesti mõistes hiigelsuured.
. . . . . . . . . . .
Ajatabel tähtsamate sündmustega veskite minevikust:
--------------------------------------------------------------------------------
16 000 aastat e.Kr. Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks
4000 e. Kr. . . . . . . .Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist.
2000 e. Kr. . . . . . . .Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks
1500 e. Kr. . . . . .. . Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus
1200 e. Kr. . .. . . . .Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5
550 e. Kr. . . .. . . . .Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks
500 e. Kr. . . .. . . . .Esimesed ringiaetavad veskid, looma- või inimjõul, Vahemeremaade idaosas
250 e. Kr. . . . . . . . Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias
50 e. Kr . . . .. . . . . Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses
25 e. Kr. . . . . . . . . .Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
50 p. Kr. . . . . . . . .Käsikivid Rooma sõjalaagris Alpidest põhja pool
100 p. Kr . . . . . . . Germaanlased võtavad käsikivi kasutusele
200 p. Kr. . . . . . . .Esimene pealtvoolu vesiveski Lõuna-Prantsusmaal Barbegalis
319 . . . . . . . . . . . Keiser Constantinus laseb Sardiiniast tuua orje veskite ringiajamiseks
398 . . . . . . . . . . . Esimene avalik vesiveski Roomas Janiculuse künka jalamil
488 . . . . . . . . . . . Roomas asutatakse esimene möldrite tsunft
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . keskaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
530/547. . . . . . . . Püha Benedict Monte Cassino kloostrist teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab vesiveskit omama
536 . . . . . . . . . . . Rooma maahärra Belisar leiutab esimese vesirattaga laev-veski
640 . . . . . . . . . . . Iraanis, Afganistanis esimene mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulik
950 . . . . . . . . . . . Hispaanias ja Aleksandrias esimesed horisontaalse tuulerattaga tuulikud
1105. . . . . . . . . . .Tuuliku esmamainimine Prantsusmaal, Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum"
1143 . . . . . . . . . . Varaseim viide tuulikule Inglismaal
1180 . . . . . . . . . . Esimesed viited pukktuuliku olemasolust Normandias
1200 . . . . . . . . . . Pukktuulikute levik Kesk-Euroopas
1220 . . . . . . . . . . Esimesed vee pumpamise veskid tõusu ja mõõna vastu Madalmaades
-------
1270 . . . . . . . . . . .Esimene pukktuuliku kujutis Cantebury psaltril
1270 . . . . . . . .. . . Horisontaalveski levib Hiinasse
1341 . . . . . . . . . . .Pukktuuliku esmamainimine Hollandis
1400 . . . . . . . . . . .Mehhaaniline press linaõli pressimiseks jõuülekandega vesirattalt
1486 . . . . . . . . . . .Vitruviuse "De Architectura" trükitakse Roomas, vesiveski kirjeldusega
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . uusaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1500 . . . . . . . . . .Leonardo da Vinci skitseerib tuulikut tuuldepöörata tiiviku mehhanismi
1570 . . . . . . . . . .Õlimanufaktuurid Itaalias
1573 . . . . . . . . . . Flaamlane Andries ehitab esimese pööratava peaga tuuliku Leidenis Prantsusmaal
1575 . . . . . . . . . .Valtspressi printsiip, vürtside jahvatamiseks apteegis
1588 . . . . . . . . . .Esimese jahukottide vinnamise süsteemiga veski kirjeldus Ramellis Prantsusmaal
1640 . . . . . . . . . .Jan Adriansz Leegwater ehitab esimese kaheksatahulise kerega hollandi tuuliku
1650 . . . . . . . . . Esimene kruubiveski Saksamaal
1670 . . . . . . . . . .Esimene galeriiga hollandlane Saksamaal Altonas, Hamburgi lähistel
1701 . . . . . . . . . .Eesti vanima söömerisse lõigatud aastaarvuga pukktuulik, Atla küla, Lääne-Saaremaa
1745 . . . . . . . . . Inglane Andrew Mikle leiutab tuuleroosi hollandi tuuliku iseseisvaks tuuldekeeramiseks
1754 . . . . . . . . . Inglane John Smeaton ehitab hollandi tuulikule metallkatuse (Wellkopf sks.k.)
1756 . . . . . . . . .Matemaatik L. Euler analüüsib tuuliku-tiivikute toimimisviisi
1760 . . . . . . . . John Smeaton ehitab Inglismaale esimese auruveski
1772 . . . . . . . . Andrew Mikle leiutab tuulikutiibadele jaolousiin-klapid, mida saab vastavalt tuule tugevusele tuulega risti keerata tuulikust seest
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . enne tööstusrevolutsiooni kuni tänapäevani. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1781 . . . . . . . . .Charles Aug. Coulomb teeb mehhaanikakatsetusi Prantsusmaal Lille tuulikute juures
1782 . . . . . . . . James Watt ehitab aurumasina Ketley teraviljaveski ringiajamiseks
1784 . . . . . . . . .London saab esimese auruveski "Albion Mills", aurumootorid Boultonilt ja Wattilt
1787 . . . . . . . . Esimesed veskid Ameerikas Newportis ja Virginias
1855 . . . . . . . . Petrooleumlambi kasutuselevõtt võimaldab öise jahvatamise, kui juhtub soodne tuul olema
1865 . . . . . . . . Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord. Kehtestati
. . . . . . . . . . . . . rendi või talude väljaostu määrad. Ehk tuulikute ehitust ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum.
1869 . . . . . . . . Esimene möldritehnikanäitus Leipzigis, järgnevad: 1873 Viinis, 1876 Nürnbergis, 1878 Pariisis, 1879 Berliinis, 1880 Cincinnatis, 1881 Londonis,
. . . . . . . . . . . . 1882 Nürnbergis, Viinis ja Triestis, 1885 Pariisis, 1886 Augsburgis, 1887 Mailandis ja Chemnitzis, 1889 Viinis, 1894 St. Peterburis ja Amsterdamis
1873 . . . . . . . . Šveitslane Friedrich Wegmann leiutab kõikide valtspinkide prototüübi, nt. sellest areneb kruubimasin.
1875 . . . . . . . . Kesk-Euroopas seiskuvad paljud suurveskid odava Ameerika teravilja impordi tõttu
1875 . . . . . . . . Sakslane Julius Lampson Würtzburgist produtseerib purustatud prantsuse veskikividest esimesed tehiskivid - võetakse kasutusele vahetatavate
. . . . . . . . . . . . . sektoritega veskikivid, kvartsist-mürglist-tulekivist jahvepindade taastamissegud, betoonveskikivid.
1880 .. . . . . . . .Arvukate Paltrocktuulikute ehitamine (ka pukktuulikute ümberehitamise näol) Lääne-Euroopas
1891 . . . . . . . . Taanis algatatakse teaduslik uuring tuuliku tiibaderisti konstruktsiooni täiustamiseks, eestvedaja - prof. La Cour.
1909 . . . .. . . . .Patent pneumaatilisele teraviljaveskile
1920. aa. . . . . . Pukktuulikutest tüdinenud jõukamad talupidajad lasevad oma remontivajavad pukktuulikud ümber ehitada peaga tuulikuteks.
. . . . . . . . . . . . .Teadaolevatel andmetel ehitatakse peaga tuulikuid vähemalt 6 eksemplari, tänaseks on säilinud neist kolm.
1946-1947. . . . Ehitatakse Saaremaa viimased (uusimad) pukktuulikud Karedasse (ehit. 1946) ja Metskülasse (ehit. 1947, hävinud).
Õdusat talve!
1950-70. aa. . . Nõukogude võim keelustab isiklikud tootmisvahendid. Kolhoosidele antakse käsk muuta tuulikud kasutuskõlbmatuks. Saetakse
. . . . . . . . . . . . . läbi tiivavõllid, tõmmatakse traktoritega külade kaupa tuulikuid pukkidelt maha, kästakse talunikel tuulikud ise lammutada.
1968 . . . . . . . . Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum toimetab Lääne-Saaremaalt Kotlandi ja Leedri küladest pukktuulikud Vabaõhumuuseumi.
1971-72 . . . . . Gotlandi saarel Rootsis viidi läbi tuulikute inventeerimine (Gotlands Fornsal´i poolt), säilinud oli 255 tuulikut, nendest
. . . . . . . . . . . . . 155 olid hollandi tuulikud ja 100 pukktuulikud. Loeti nii tervikuna säilinud tuulikuid, varemeid kui ümberehitatud kehandeid. Umbes 50 tuulikut
. . . . . . . . . . . . . hooldati regulaarselt puhtalt omanike huvist kultuuri säilitada. Vesiveskeid oli säilinud ca 17.
1977-1979 . . . Seiskub Saaremaa viimane jahvatav pukktuulik mölder Aleksander Helmi lahkumisel (1901-1980) Kuusnõmme külas.
1979 . . . . . . . . Jüri Ling taastab Muhus linnuse külas Eemu tuuliku, paneb tuuliku jahvatama ja avab külastajatele.
1985 . . . . . . . . Eesti Põllumajandusmuuseum toimetab Ida-Saaremaalt Mui külast pukktuuliku Muuseumi ekspositsiooniks.
1991-92 . . . . . Ölandi saarel Rootsis viiakse läbi tuulikute inventeerimine Kodukandi Seltsi (Ölands Hembygdsförbund) poolt, säilinud on 355 tuulikut, nendest
. . . . . . . . . . . . . 17 on hollandi tuulikud. Vesiveskid on kõik hävinud. Ölandi Kalmar Läns Museum töötab välja tuulikute hooldus- ja säilitamispõhimõtted.
2004 . . . . . . . . Tõnu Sepp inventeerib Saaremaa tuulikud Muinsuskaitseameti tellimusel. Kontrollib kuni 160 tuulikut või tuuliku jäänust.
. . . . . . . . . . . . . 138 on pukktuulikud, 19 hollandi tuulikud, 3 peaga tuulikud. Neist umbes 60 tuulikut on hinnanguliselt taastatavad.
2008 . . . . . . . . Restaureeritakse Saaremaa esimene taasiseseisvumisjärgne jahu jahvatav pukktuulik - Vilidu tuulik Angla tuulikutemäel,
. . . . . . . . . . . . . mis on turistidele külastamiseks avatud.
Tähtsamad Eesti daatumid on hetkel töös, lisamisel.
--------------------------------------------------------------------------------
Mõistetest:
Tuulik, saare murdes ka tuuling, on algupärane ja täpne mõiste tuule jõul jahvatava hoone kirjelduseks. A. Toomessalu 1952. a. küsitletud keelejuhtide andmeil hakkab alles XX sajandi alguses kohtama kohati sõna tuuleveski (tuuleveski = tuule+vesikivi), varasem tuuliku algupära võib kodulehe autori arvates olla tuulik -
tuuling - tuulinkivi (sarnaselt sõnale maantee, mis oma omastava käände "n" on säilitanud). Antud juhul saame hierarhilise sõnadekomplekti - käsikivi, vesikivi (veski), tuulinkivi (tuuling), vastavalt nende kasutuselevõtu järjekorrale. Tuuleveski kui hilisem termin võib olla seletatud vaid seeläbi, et kui ühtlasele vesiveskite
levialale ilmub uus tiibadega võõrkeha veskite keskele, siis ei suuda sõna veski enam mõlemat tüüpi jahvemehhanismi adekvaatselt kirjeldada. Tiibadega jahvemehhanism saab liite tuule-veski näol, veega jahvemehhanism vesi-veski näol. Seega tekib kaks liitsõna, millel on kas sisemisi korduseid (vesiveski =
vesi-vesi-kivi) või kirjeldatava funktsiooni vastuolu (tuuleveski = tuule-vesi-kivi). Kuna kõik terminid - käsikivi, tuulik, veski, vesiveski ja tuuleveski on siiski tänaseni meieni säilinud, on otstarbekas neid ka ühes või teises kontekstis käibel hoida. Kui aga moodsate tuulegeneraatorite puhul kasutatakse enamasti sõna
"tuulik", ei maksa kõiki pukk- või hollandi tuulikuid kohe tuuleveskiteks nimetada ainult seetõttu, et nad ajaloolised on. Eesti keele terminiterikkus on lõpuks meie varandus, mille etümoloogiline kontekstitundlik kasutamine kajastab rääkija asjatundlikkust.
--------------------------------------------------------------------------------
Tuulikute tüübid:
Eesti alal on levinud kolme tüüpi tuulikud - pukktuulikud, hollandi tuulikud ja peaga tuulikud. On ka üksikuid erikujulisi tuulikuid, mis oma erandliku konstruktsiooni või paiknemise poolest (näiteks hoonete katustel) on enamasti põhitüüpide tuletised, aga mis omaette tuulikutüüpe ei moodusta.
Pukktuulik
Pukktuulik on Kesk-Euroopast pärinev tuuliku tüüp, kus tuuliku neljakandiline kere toetub tuuliku kesksele emapuule (sambale) ja kogu keret on vastavalt tuulesuunale võimalik ümber telje tuulde keerata. Eesti pukktuulikutel on paar kive ja mõnikord ka erinevaid kõrvalfunktsioone. Pukktuulik koosneb väga looduslähedasest toorainest.
Tuulik on üleni puidust ehitis, ka laudkatusega. Kivijalg, veskikivid ja kivilaager on ainukesed kasutuselolevad kividetailid. Ühenduste ja võllide jaoks on kasutatud separauda. Eesti pukktuulikuid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad, kuigi on piirkondlikke erandjuhtumeid. Pukktuulikuid käsitletakse eraldi antud kodulehe peatükis: Pukktuulik.
Edasi vaata:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2009/10/ajalugu.html
Tuulikute ajalugu
Esimene osa - varane ajalugu kuni 1875. aastani
Tuuleenergia algus.
(1000 e.m.a. - 1300 m.a.j.)
Tuuleenergia ajaloos on näha üldist arengut lihtsatelt ja kergetelt aerodünaamilise tõmbejõu abil liikuvatelt vahenditelt raskete, tugevast materjalist tõmbejõuga masinateni ning nüüdisaegsete enamjaolt kergete, materjalisäästlike aerodünaamilise tõstejõuga masinateni. Ent ärge arvake, et vanasti aerodünaamilisest tõstejõust (s.o jõud, mille abil lennukid lendavad) midagi ei teatud. Varaseim vahend, mis tuuleenergia abil liikus, oli muidugi purjepaat, ja selle tehnoloogia mõjutas hilisemate puritüüpi tuuleveskite rajamist. Kuigi vanad meremehed ei osanud tõstejõudu füüsikaliselt seletada, mõistsid nad selle olemust ja kasutasid seda pidevalt.
Esimesed tuulikud ehitati selleks, et saaks automaatselt vilja jahvatada ja vett pumbata. Varaseim teadaolev vertikaaltasandiline süsteem pärineb Pärsiast umbes 500-900 m.a.j. Kirjelduste järgi kasutati seda kõigepealt ilmselt vee pumpamiseks, ent kuna jooniseid pole säilinud, ei teata täpset vee transpordimeetodit. Esimene teadaolev dokumenteeritud joonis kujutab samuti Pärsia tuuleveskit, mille vertikaaltasandil tiivikud on valmistatud kokkuseotud rookimpudest või puidust, mis on omakorda püstvarraste abil vertikaalteljele kinnitatud 19. sajandi Ameerikast pärineb pilt (1b) samalaadsest tõmbejõul töötavast tuulikust.
Pilt 1a. Nagu lihtsa, tõmbejõudu kasutava purjepaadi puhul näha, saavutatakse optimaalne tõmbejõud siis, kui kollektor asub vastutuult. Pärsia vertikaaltasandil tuuliku joonisel on näha, et rootor suudab ära kasutada vaid poole kollektori pool puhuvast tuulest. See vertikaalteljega mudel on üks ebaefektiivsematest, ent samas kõige sagedamini taasleiutatud (ja patenteeritud) tuuleturbiini mudelitest.
Esimene kirjeldus tuuliku kasutamise kohta rääkis jahvatamisest ning protsess ise oli väga lihtne. Veskikivi oli kinnitatud eelmainitud rõhttelje külge. Veski masinavärk paiknes harilikult suletud hoones, kus asus ka sein või tuulemüür, mis ei lasknud puhuval tuulel tõmbetüüpi rootori liikumist küljelt pidurdada. Ka Hiinas kasutati vertikaaltasandil tuulikuid ning sageli väidetakse, et Hiina oli nende sünnimaa. Kuigi väide, et tuuleveski leiutati Hiinas enam kui 2000 aastat tagasi, on laialt levinud ja see võib isegi õige olla, pärineb varaseim Hiina tuuleveski kirjeldus aastast 1219, hiina riigiametniku Yehlu Chhu-Tshai sulest. Ka seal kasutati veskit põhiliselt vilja jahvatamiseks ja vee pumpamiseks.
Pilt 1b. 19. sajandi Ameerikast pärinev Pärsia rõhtteljega tuuliku koopia. Riidekuivatina ilmselt imeline.
Üheks meeldejäävamatest ja edukamatest tuulejõu rakendusviisidest (mis töötab veel tänapäevalgi) on Kreetal asuvad rohked veepumbad. Nimelt varustavad seal loomakarja ja põllumaid veega lausa sajad puritiivikutega tuulikud.
Pilt 2. Kreeta puritiibadega veepumbad
Õhtumaa tuulikud
(1300 - 1875 m.a.j)
Esimesed Lääne-Euroopa tuulikud olid horisontaalteljega (e püsttiibadega). Taolise edasiarengu (võrreldes Pärsia vertikaalteljega mudeliga) põhjused on teadmata " ent kuna teame, et Euroopa vesirattad olid samuti horisontaalteljel, võib oletada, et ilmselt olid nad varaste tuulikute loomisel inspiratsiooniallikaks. Teiseks põhjuseks võis olla see, et horisontaaltüüpi tõmbejõuga masinad on ehituslikult efektiivsemad kui vertikaaltüüpi tõmbejõuga masinad, mis, nagu mäletame, kaotavad tuuletakistuse tõttu vähemalt poole kollektori suunas puhuvast tuulest.
Pilt 3. Varane puritiibade ja püstteljega tuulik Vahemere rannikul.
Esimestel illustratsioonidel (1270 m.a.j) näeme puki peal seisvat neljalabalist tuulikut (nn pukituulik), mis võrreldes Pärsia tuulikutega tähistab tublit tehnoloogilist edusammu. Need tuulikud kasutavad puidust hammasrataste süsteemi horisontaaltelje liikumise ülekandmiseks vertikaalliikumiseks veskikivi liigutamiseks. See mehhanism on ilmselt pukktuulikutele kohandatud Vitruviuse poolt leiutatud horisontaalteljega veeratta järgi.
Hollandlased hakkasid juba 1390. aastal. Vahemeremaades leiutatud tornituuliku disaini täiustama (vt vasakul ülal pilt 3). Põhimõttelised hollandlaste poolt sisseviidud muudatused olid mitmekorruselise torni otsa standardse tornituuliku paigaldamine ning eraldi korrused vilja jahvatamiseks, sõkalde eemaldamiseks ja möldripere eluruumid kõige all. Möldri põhitöö oli veski maksimaalse jõudluse seadistamine ning tormi korral rootorpurjede kokkurullimine, et marutuul veskit ei lõhuks.
Pilt 4. Töötav hollandi tuulik (1994), mille tiivikute esiservapinnad on aerodünaamilised (üleval paremal). Rootorit tuule suunas keeranud mehhanism ning esimese korruse eluruumide aknad on pildil selgelt näha.
Edasi vaata:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2009/10/tuulikute-ajalugu.html
Lugupeetud Irja ja Inno!
Soovin Teile ilusaid jõulupühi ja kõike head uuel aastal!
Andres
muahahaha elektrik on veel küva niku mees ka, lubab kapole suhu nukkuda. Jõululaupäeval. Muahah
Iiri elektrikule häid jõule!
pedepoiss
isegi jõulutervituse pasandas see iiri elektrikalkun täis... :(
lööge ta juba ükskord maha ja pistke ahju
mis teil kristlusega pistmist, et jõule tähistate?
Viimasele: jõulud on vanem kui kristlus.
Tasuta elektrile:
kuidas Iirimaal jõule tähistatakse?
Ja tänan õnnesoovide eest!
Minu poolt ka häid jõule! Peatse kohtumiseni siin kohvikus :)!
jah, jõuludel pole kristlusega mingit seost. küll aga kristlusel, sest kirik on need pühad kunagi erastanud/ärastanud.
vanadelt piltidelt oleme näinud, et Kristus sündis koos lambatallega. talled aga teatavasti näevad ilmavalgust kevadel.
Head Päikese Sünnipäeva kõigile!
ken taur
Häid pühi ja edukat aastalõppu ning -vahetust!!!
Kuule tasutaelektrik, kas Tablin on ka täna-homme välja surnud või miskit ikka toimub? Põhja pool elab aint loodus oma igapäevast elu.
ken taur
Kui palju trahvi tehakse riigimetsast loata saagimise eest? Vedas teil, et keegi peale ei trehvand.
Irja, mis asi sul peas on? Afrosoeng...
Selle kuuse saatsid meile jõulukingiks Bäckman, Reva ja Hundisilm, kellega kavatseme ka järgmisel aastal Eesti-vastaseid aktsioone ja provokatsioone korraldada. Häid jõule teilegi ;)!
Helkureid te ka ei kanna...ata, ata
Üks osa jõulutrditsioonist on see, et minnakse metsa ning lõigatakse seal vajalikult kõrguselt maha üks tore jõulupuu Teie elamist ehtima. Kuid miks mitte teha “lõikust” ka üksteise peal? Kui Te üksteist usaldate – tõeliselt usaldate! – siis võiksite Te proovida, kuidas oleks piirata ja kujundada teineteise “karvastikku”. Kui Teil pole siiani olnud võimalust oma kaaslasele meenutada, kui õrn on inimese nahk, siis nüüd on selleks kindlasti võimalus – pealegi on see ennekogematu tunne, et kogu Sinu elu on tema kätes...
iluspoiss
Jõulud Dublinis:)))
Linn on välja surnud,kõik pubid ja poed on kinni,bussid ei sõida...
Käis Jõuluvana,tegime palju süüa ja kingitusi,laulsime ja tantsisime,jagasime kingitusi...lõpuks üks idioot andis Jõuluvanale peksa ja nüüd on ootamas kohus...Jõuluvana näos on üksteist õmblust...iga õmblus maksab tuhat eurot pluss viis tuhat-selline on Iirimaal kirjutamata seadus sellele kes soovib pääseda kohtust...
Kle elektrik, sa võiks rohkem oma elust seal võõrsil kirjutada, oleks huvitav lugeda! Päris ausalt ja ilma irooniata!
iluspoiss, kes sinu kurvastuseks pole pede...ega ka enam ilus mitte!
Pakun, et jõuluvanale andis peksa mõni kurikuulus iiri mustlane (irish pikey).
Postita kommentaar