Veel üks aasta kaotaja: REFORMIERAKOND

Dr. Baarmän imestab, miks Kadastik on tänases Postimehe arvamusloos justkui aru kaotanud. Aga mina tean. Või vähemasti aiman seda: tema suured sõpsud Reformierakonnas said haledalt peksa. Nii et nende juhtoinas Andrus Ansip suurest häbist aasta lõpuks koguni välismaale põrutas. Rahva silma alt ära.
Reform põrus haledalt nii Europarlamendi (sihiti 3, saadi 1 koht) kui ka kohalikel valimistel. Mistõttu võib seda erakonda pidada aasta luuseriks, kui IRLi pedofiilia-lood välja arvata. Ei aidanud neid ka Savisaare-peks Tallinnas, kuhu kaasati ka Viru miilits, kes oli ise mõni kuu varem valitsusest minema pekstud.

Lisaks muud jamad nagu krooniliseks kujunenud möödapanekud riigieelarve koostamisel, mistõttu tuli eelarvet 4 (või oli see 5?) korda ringi teha, ning rahvast solgutada. Kokkuvõttes pole ime, et Eesti tegelik tööpuudus on jõudnud 20% pirile, ehk Lätiga vahemaa kogu aeg väheneb. Eesti õnn oli see, et siin polnud ühtegi suurt kohalikku panka, muidu oleks kõik reservid sinna maetud nagu juhtus Lätis. Ansip räägib, et Eesti on Lätist parem, aga kuidas? Majandus kukub samas tempos või kohati isegi kiiremini ning tööpuudus kasvab samamoodi. Ehk probleemid, mis ees seisavad, on Lätiga täpselt samad.

Siis oli kindlasti ebaõnnestumine nn pronksiöö ninameeste õigeksmõistmine, kellele Ansip juba karistusi oli välja kuulutanud. Vastupidi, kohus mõistis mehed õigeks ja neile tuli eelarvest sadu tuhandeid välja käia.

"Teeme ära!" uus üritus, mis kujunes suisa koomiliseks, oli samuti Reformi üritus, kus osales terve kari oravaid. Mis aga kolinal läbi kukkus, paljuski seetõttu, et varasema aasta prügi oli veel ära vedamata, ehk lubatu tegemata.

Siis sel aastal välja tulnud jamad Reformi rahastamisel, kus mõned erakonna liikmed lasid oma kampaaniad otse firmadel kinni maksta. Ning Ansipi-Langi-Paeti nn viisaskandaal, kus Herman Simmi vangi pannud mees nägi koguni riigireetmise tunnuseid. Mis huvitav, Simmi süüdimõistmisel kõlbas küll Pihli arvamus, kui nad ise reetmisega vahele jäid, siis enam ei kõlvanud.

Ehk Reform käis oma võttest selili, nagu Pihli kohta öeldi pärast seda, kui Kapo tema avaldust menetlusse ei võtnud. Reform lubas suuremaid palku ametnikele ja suuremaid pensione kui Keskerakond, suuremat rahvuslikkust ja peretoetusi kui IRL või Rahvaliit, olid koguni suuremad sõbrad venelastega kui vene erakonnad. Ning kõige sellega on nad kokkuvõttes ebaõnnestunud. Venelastega on suhted rikutud, peretoetuste süsteem variseb kokku, sambakarneval on rahvuslikkuse muutnud karikatuuriks. Ametnikud ja pensionärid ripuvad veel juuksekarva otsas.

Ma arvan, et 2010. aasta kujuneb Reformi jaoks tõehetke aastaks. Väga palju lubadusi on õhku visatud ja selle nimel rahva verd lastud. Kui neist mõni, näiteks euro ei täitu, siis adjöö, Reform. Ja loodan, et võetakse maha ka Kadastikud.