Mis oleks juhtunud, kui Tarand poleks kandideerinud?

Ekspressi veebist veel üks rahva hääl:

Huvitav, et ükski analüütik pole veel arutlenud selle üle, mis oleks saanud, kui Tarand poleks kandideerinud? Kas valimisaktiivsus oleks olnud ca 25% ja et Tarandi valijad viisidki valimisaktiivsuse kõrgele?

Tõepoolest, seda teemat pole eriti puudutatud, millegipärast, et miks tuli Eestis selline kõrge aktiivsus, 44%, samas kui Eestis on see olnud alati ELi ekskmisest madalam, ja sel aastal oli ka kogu ELis aktiivsus madalam (43%) kui eelmisel korral (45%). Aga see 25% variant on tõenäoline. Sest näiteks Leedus just nii juhtus, aktiivsus oli tänavu kõigest 21%. Lätis oli kõrgem (53%) seetõttu, et samal ajal toimusid parlamendi valimised.

Võrdluseks, eelmisel korral oli Eestis aktiivsus 27%, Lätis 41% ja Leedus 48%.

Ehk siis, on vägagi võimalik, et seoses Tarandiga tulid välja paljud, kes muidu valimas poleks käinud. Erakonnad püüavad seda muidugi maha salata, ja igaüks siis väita, et Tarand võttis ära just nende hääled. Aga võib ka väita niimoodi: Tarand tõi valimiskastide juurde täiesti uued hääled. Nimetagem siis neid protestihäälteks või kuidas iganes. Kes siis muidu eriti valimas käia ei viitsi, ei pea seda vajalikuks, aga reageerivad nö otsustaval hetkel, siis kui “Aeg liigestest on lahti — neetud rist, et minult nõuab paikapanemist."

Tarand tegi ajalugu terves Euroopas

Väljavõte Europarlamendi veebist.

Lasin silmadega üle Europarlamendi tulemustest eri riikides ja MITTE ÜHESKI TEISES riigis polnud sellist fenomeni nagu Eestis, kus üksikkandidaat oleks võtnud juhtivate parteidega võrreldava noosi, 25% häältest. Mitte üheski. Ainult Iirimaal võttis üks sõltumatu kandidaat 4%, teistes riikides veelgi vähem.

Nii et Indrek Tarand on fenomen terves Euroopas.

Eks siin ilmselt teadjamad asjatundjad oskavad sellele mingi seletuse leida, aga mulle tundub, et põhjuseks on ikkagi inimeste suur rahulolematus valitsusega, kusjuures, mis kummaline, ollakse rahulolematud ka opositsiooniga. See rahulolematus opositsiooniga võib tuleneda muidugi ka sellest, et valitsuserakonnad ja neile lähedane meedia on viimasel ajal paisanud päris kõvasti turule opositsiooni suhtes kriitilist materjali. Stiilis nagu oli see Panovi keiss, mis algul puhuti suureks, aga mis sisises vaikselt tühjaks. Ja ikka öeldakse, et asi lõpetati aegumise tõttu, kuigi, nagu ka prokuratuur teatas, oleks asi aegunud alles mitme aasta pärast, aastal 2016. Oleks võinud uurida edasi, aga seda ei tehtud, sest polnud tõendeid. Panov polnudki mingi korruptant. See oli valus laks meediale, kes oli Panovi juba ette süüdi mõistnud. Ja selliseid asju on tulnud ridamisi, nagu Viisitamme asi, kusjuures see Viisitamm on nüüd küll viimane mees, keda korruptsioonis süüdistada, see võib olla isegi Savisaare kaval nõks selline mees Kapole hambu suruda, et järage, raisad, ja vaadake, kas saate midagi. Ja pärast hea parastada.

Või nagu see Parbuse ja Sepa asi, mille tagant võib näha hoopis katset panna kinni valitsuse suhtes kriitilised ajalehed. Või siis hirmujutud, kuidas Savisaar teeb koostööd venelastega, samas kui suurte Euroopa riikide liidrid teevad sedasama ja seda just kiidetakse. Isegi USA president Obama suhtub venelastesse sõbralikult ja seda peetakse positiivseks olukorras, kus pead tõstavad sellised türanniad nagu Põhja-Korea.

Teiselt poolt on opositsioonile muidugi kõva pressing valitsusele lojaalse õukonnameedia poolt, aga õnnetus on see, et opositsiooni kohta pole midagi kirjutada. Kõik on ära kirjutatud. Reiljani teemast on juba kõigil villand saanud. Savisaare teemat nätsutatakse, loobitakse nagu mingit vana pastelt kord ühte ja siis teistpidi, aga lugejat on selline asi ära tüüdanud, seda näitavad ka lehtede lugejanumbrid, mis ühtelugu kukuvad. Lugeja tahaks lugeda hoopis valitsuse liikmete korru- ja muude asjade kohta (mida näitab ka Inno ja Irja kohviku populaarsus), aga selle kohta materjali ei ilmu, sest kui ilmuks, tähendaks see valitsusele kabelimatsu, ja seda kõik kardavad. Kõik kardavad Savisaare võimuletulekut, sest siis tuleks kõik praeguse valitsuse ja sellele lähedalt seisvate tegelaste sulitembud välja. Seda kardetakse nagu tuld, nii nagu Päts kartis kunagi vapside võimuletulekut. Ent erinevalt Pätsist pole nüüd võimalik diktatuuri kehtestada, parlamenti laiali saata, absoluutset võimu haarata. Kuigi Ansipi ja Ligi viimase aja sõnavõttudest võib sellist soovi aimata.

Mis näitab ühelt poolt, et Eesti pole kaugeltki veel demokraatlik riik, aga praegune kriis ja Euroopa Liidu järelvalve aitavad loodetavasti seda va demokraatiat arendada. Eks see saab olema vaevaline ja paljude jaoks väga kurnav protsess. Paljude jaoks tõe hetk. Tulemas on põnevad ajad.

Veel üks rahva hääl seoses Tarandi valimisega, ja Inno kommentaar eurovalimistele

Taaskord Ekspressi veebist:

Väidan vastu
1.Valisin Tarandi ja mitte sellepärast, et olen pettunud valitsuses.
2.Mite miski jõud ei paneks mind valima keskerkonda
3.Kindlasti ei arvanud ma hetkekski, et minu homne supp on rasvasem ja elulised probleemid kaovad kui Tarand Brüsselisse läheb.
4.Ei minu teadmistes Tarandist ei meenu mulle esimese asjana tema väidetavad, nagu kirjutatud on seosed Ojulandi v..l... olemisega.
Mulle meenub hea lastetoaga, maailma asjades oma seisukohta omav inimene.
Nii lihtne see on.

Inno kommentaar:
mis näitab, ja kinnitab ühtlasi minu teooriat, et paljud inimesed on valitsuse tegevuses pettunud, aga ei ole valmis hääletama ka opositsiooni, Keskerakonna poolt. See puudutab nii eestlasi kui venelasi, sest paljud venelased hääletasid Klenski, mitte aga Savisaare poolt. Aga see on ka loomulik, sest väga raske on meeldida kõigile, inimene otsib ikka alternatiive. Valitsuses ollakse pettunud, Savisaar ka ei meeldi (näiteks venelased süüdistavad teda selles, et ei suutnud pronkssõdurit kaitsta) ja otsitakse kedagi kolmandat, kelleks siis olid Eestlaste puhul Tarand ja Helme ning venelaste puhul Klenski. Ja tegelikkuses oli nende eurovalimiste võitja just see kolmas variant.

Mida oleks saanud teha erakonnad Tarandi-suguste vastu, või ütleme siis, et tasakaalustamiseks? Üks võimalus oleks olnud talitada samamoodi, leida erakonnast keegi Tarandi tüüpi mees või naine, üks kindel kandidaat ja teda kõvasti upitada. Nii nagu tegelikult ka sotsid tegid Padari ja Reform tegi Ojulandi puhul, kampaania lõpupoole. Ka Isamaa lõpetas selle noore plika promomise ning keskendus Väldole. Keski nõrk koht oli see, et Edgar Savisaar, kes kampaaniat vedas, tegelikult ise Brüsselisse ei plaaninudki minna. Samas tegi Savisaar omale eurokampaania najal juba kohalike valimiste kampaaniat. Sisuliselt saab Kesk samade loosungitega kuni kohalike valimisteni välja purjetada, mis on arvestatav raha kokkuhoid, praegusel majanduslikult kitsal ajal.

Sotsid said nõrga tulemuse ilmselt seetõttu, et tulid liiga hilja valitsusest ära. Või siis Padar tuli liiga hilja ära. Õige aeg oleks olnud kuu-kaks varem. Padar küll üritas seletada, et sai veel viimased läbirääkimised peetud ja kokkulepped tehtud, aga valija ei "ostnud" seda argumenti ära. Valija ei jõudnud harjuda Padari uue, opositsionääri rolliga. Ka tema muidu hea kampaania sai alles liiga hilja hoo sisse. Mistõttu on jumala õnn, et ta üldse Brüsselisse pääses. Muidu oleks olnud tema olukord ikka väga kusine: erakonna esimehe kohast ilma ja töötu kah veel.

Üllatav oli Rahvaliidu väga nõrk tulemus. Kuigi Rahvaliidu kandidaatide jutt oli vaat et kõige asjalikum, mis puudutab euro-teemat. Aga valija seda ei "ostnud". Nagu hiljem välja tuli, valijat see euro-värk eriti ei huvitanudki. Rahvaliit tegi panuse valele kaardile.

Üllatav oli ka roheliste väga nõrk tulemus. Ilmselt siis sellest, et rohelised on olnud parajad prostituudid Riigikogus, oma valija reetnud. Nagu nüüdki, kus nad valitsusega diili tegid, mille tagamaad on jäänud selgusetuks. Ja mis on solvav ilmselt kõigi roheliste valijate jaoks, nad pole valitsuses, kuigi toetavad valitsuse poliitikat. Ühe erakonna eesmärk peaks olema ikka võimule tulla, mitte kuskil kõrval kiibitseda ja teise selga sügada. Euroopas olid rohelised muidu väga tublid.

Reformil läks isegi hästi, et nad suutsid nende jaoks nö langeval turul võita. Nende kasuks peab ütlema, et nad suutsid viimasel hetkel keskendada kogu tähelepanu ühele kandidaadile. Ja eks neid toetas muidugi ka agressiivne kampaania, mille etteotsa oli rakendatud koguni Siim Kallas, tähtsaim Eesti euro-mees. Euroopa komisjoni esindus Eestis, mida juhib Reformi liige Toivo Klaar, aitas ka omalt poolt kaasa, Postimehe vahel ilmunud brošüüridega. Reform kasutas kõiki oma nö valitseva erakonna võimalusi. Samas oli 15% häältest valitseva erakonna kohta häbiväärselt vähe.

Ja Kesk, nagu juba mainitud, tegi pigem kohalike valimiste kampaaniat. Mistõttu oli esialgu välja kuulutatud kolm kohta nende jaoks supertulemus. Pole ime, et nad selle peale lakke hüppasid. Aga isegi kaks kohta - pole paha - kui tsiteerida klassikuid, antud juhul siis Villu Reiljanit. Kesk võttis väga suure riski ja see risk õigustas end, kuna ka teised tulid kaasa ja keskendusid samuti kohalikule poliitikale. Ja siin, kohalikult tasandil oli Savisaar muidugi võitmatu, see on selgelt tema mängumaa. Ta oli kandidaatidest kõige kogenum. Õnnestunud oli ka Savisaare viimaste päevade üleskutse, stiilis, et kui sa pole nõus minu poolt hääletama, siis anna oma hääl Tarandi poolt. Ja see mõjus. Kohalikel valimistel on Savisaarel suur šanss neile häältele pretendeerida. Samas oleks Kesk kindlasti saanud rohkem hääli, kui oleks lastud tegelikkuses Brüsselisse pürgijatel rohkem rääkida ja võetud punti üks tugev venelasest, aga eestimeelne kandidaat. Keegi venelaste oma Tarand, midagi sellist nagu Hvostov.

Miks valis rahvas Tarandi europarlamenti

Üks huvitav seletus Ekspressi veebist:

Olen Tarandi poolt hääletanu, kuid samas olen 101% veendunud, et tegelikult oleks võinud sinna Europarlamenti saata kasvõi Arnold Oksmaa või Ryan Angelo-mitte kui midagi ei muutuks. Minu põhimõte oli- et las nuumab ennast suurte euroopa rahade peal parem parteitu polševik, kui et mõni samamoodi mittemillegiga silmapaistnud erakonna tallalakkuja. Küsimus on põhimõttes.

Inno kommentaar:
see kinnitab mu varasemat teooriat, et inimesed on poliitikutes pettunud, kuna poliitikud on olnud ülbed, ei ole näoga rahva poole, ei täida oma kohust olla rahvaesindaja. Ja rahvas näitas nüüd oma hambaid. See on tõsine signaal kõigile poliitikutele, enne kohalikke valimisi. Rahvas nõuab olulist muutust poliitikute käitumises. Eriti puudutab see Reformi, millel oli paar aastat tagasi veel 50% toetus, nüüd ainult 15%. Pole ime, kui arvestada, kuidas äsja rahandusministriks edutatud Jaan "värdjas" Kundla ideoloogiline kasvandik Jürgen "kanister" Ligi ajakirjanikku sõimas. Pole siis ime, et valija on Reformis pettunud ja nõus valima kasvõi Oksmaa.

Miks andis Seli ühele Tartu krimipolitseinikule 50 padrunit?

Väljavõte Ekspressi veebist.

Kas pole huvitav, eksole, et Seli, olgugi, et Tartu kunn ja ärimees, nõuka-aegne miilitsakapten, miks pidi tema andma politseinikule padruneid, ja veel 50 tükki. Pealegi veel püstoli omi. Püstoliga ju jahil ei käida. Ning, nagu selgub Ekspressi loost, teadis Seli, et politseinikul, kellele ta padrunid andus, pole relvaluba.

Väga kummaline lugu. Tavaliselt ikka liiguvad padrunid rohkem politseis, mitte ärimeeste juures. Ja usutav oleks see, et politseinik andnuks need padrunid hoopis Selile.

Või oligi hoopis nii, et too politseinik, kõrge Tartu krimikomissar Janek Prits vasrustas Selit padrunitega. Tõenäoliselt leidsid Kapo töötajad tema kodust läbiotsimise käigus padruneid. Ja kui mees oleks öelnud, et võttis need politseist, siis oleks teda saanud süüdistada tõsises kuriteos. Nüüd ütles mees, et sai need Seli käest. Mis pole eriline kuritegu, saada kellegi käest padruneid. Pealegi ei saanud ka Seli mingit süüdistust selle eest. Ja asi vaibus ära.

Nüüd on huvitav, miks vabanes Seli nii ruttu uurimise alt, ja ka Otsalt lasti vabadusse, kui tema endised alluvad jäeti vahi alla. See on umbes sama, kui pätipolgu juhid lastakse lahti, ja reapätid istuvad vangis. Kuidagi kummaline. Kas prokurörid on aru kaotanud?

Ma kujutan ette, et Otsalti vabanemine oli väga oluline, sest ta saab hakata tunnistajaid läbi käima ja neid mõjutama. Koos Seliga siis. Püstol on meestel kindlasti kaasas.

Nii, ja kui nüüd Prits tõi Seli jaoks politseist padruneid välja, siis mille jaoks need olid mõeldud? Tavaliselt on igal padrunil nimi, nagu öeldakse. Iga padrun on mõeldud kellegi jaoks. Muidugi, võib ju olla, et Seli mingi eralõbu on Tootsi kombel oma hoovis sauna aknaid puruks põmmutada, aga täiskasvanud mees, raske uskuda. Nüüd on mitu varianti, kas Seli ise vahendas neid padruneid kellelelgi, või siis ... Ma ei imestaks siin enam millegi üle.

Siin Seli oma eelmises elus:

Veel üks huvitav kommentaar kohtunik Miilaste kohta

Saabus selline tagasiside/kommentaar Tartu maakohtu kohtuniku Andrus Miilaste kohta, paneks selle kohe eraldi üles:

Nagu mina aru saan on kogu eesti liis Haaveli peale selle pärast vihane ja on lausa valmis oksa tõmbama, kuna ühe vanaiinimese kinnistu napsati võimul olevail meestel nina alt ära. See on ANDESTAMATU tegu,
Aga täis söönud kohtuniku talaaris Miilaste? Kui paljudel inimestel on Miilaste kodud röövinud, mitte petnud. Üks näide 2007 a. juulikuu kohtuistungil tunnistas Miilaste naise nimega Eha samuti hulluks ja temalt oldi kohe agaralt korter ära võetama linnavalitsuse poolt. Praeguseks on see sama hulluks tembeldatud haritud naine hullumajast välja visatud ja naine elab üüri korterites. Miilaste naerab koos nende kommenteerijatega, sest seni kui võimul on Reformierakond, ujuvad nemad rasvas. Teised on alamrass.

Inno kommentaar:
väga huvitav. Olen ise ka tähele pannud, et Eestis on levinud viimasel ajal komme inimesi hulluks tunnistada, kohtu kaudu, et siis selle abil neilt ühte koma teist kas siis välja pressida või ära võtta. Või neist lihtsalt vabaneda. Eriti puudutab see vanainimesi, aga sama toimetatakse ka nooremate peal. Ja teatud arstid on haiglates väga varmad kaasa mängima. Ning ka teatud kohtunikud. Ning ilmselt siis ka teatud poliitikud, teatud ametnikud ja teatud ärimehed. Teatud osa ajakirjandusest. Tundub olevat lausa mingi süsteem, mis on ilmselt nõuka ajast üle tulnud, sest nõuka ajal valitsev režiim just nii talitas. Näib, et praegu on see nõuka aja ühiskonna jäledaim saast koondunud Reformierakonna tiiva alla.

Üks tabav kommentaar kohviku kohta

Saabus selline kommentaar kohviku kohta ühe siisekande juurde:

Maeisaaaru, mida inimesed siin kurdavad! Tehke oma plogi, kui siinsed teemad ei meeldi! Kirjutage seal kesikutest, kusikutest ja kõigest muust, mida te niiväga vihkate ja mida praegune õukonnameedia teile piisavas kanguses ei tooda! Saate rehvormilt maksuvaba reede, ja palgavaba aasta! Kuud lakk!

Inno kommentaar:

tõepoolest, milleks vinguda ja viriseda. Eestis pole kunagi küllalt lugemisväärsest materjalist. Kirjutajad, tuld!

Elva rokib täiega! ehk esimene osa rubriigist "Õnne 13"

Väljavõte Weekendi veebist.

Inno ja Irja kohvik hakkab nüüd silma peal hoidma Eesti minimudelil ehk Elva linnal. Et mis seal toimub ja kuidas siis Elva nö välja purjetab. Mis kavalusi selleks välja mõtleb. Ja mida siis suurel Eestil annaks üle võtta. Nimetagem seda rubriigiks "Õnne 13".

Elva on sobilik ka ses mõttes, et ka seal on Reform võimul, ning endine Elva linnapea Urmas Kruuse on nagu Ansipi väike vend. Kas pole nii?!

Niisiis, 6. juunil toimus Elvas selline üsnagi, ütleks, innovaatiline üritus, mis kõvasti rahvast kohele meelitas: rannapidu, kus toimus ka nn tissivõistlus. Kus siis osalesid ka alaealised tüdrukud, kes olid õhtujuhi Alar Koniku väitel ka maani täis, nagu vahendab Delfi. Mille peale lastekaitsjad laiutasid ainult käsi.

No vat siis, ja siin ka mõtlemisainet suurele Eestile, et kas annaks Elvast ühte koma teist üle võtta. Näiteks selline üle-Eestiline tissivõistlus, kus siis osaleks purjus alaealised tüdrukud. Ma arvan, et kui selline reklaam Euroopa linnadesse välja panna, oleks poissmehi Eestis murdu kohal. Või mis, Andrus Ansip?

Siin veel üks Elva tüdruk, kes olevat olnud lausa 15-aastane ja kellele õhtujuht karjus "Püksid maha!", samuti Weekend.ee veebist.

APPI! Mis saab Tarandite seksuaalelust???

Irja: kuule, Inno, mis sa arvad, kuidas hakkab olema Tarandite seksuaaleluga, nad ju noored inimesed ja Ints läheb nüüd pikaks ajaks Brüsselisse.
Inno: see on tõesti tõsine küsimus.
Irja: sest Väldol ja Mari-Annil ilmselt seda probleemi pole.
Inno: eino Väldo, Tunne, Siiri ja Katrin on vanemad inimesed ja tõenäoliselt eriti palju seksi ei vaja. Ja Marianne oli lahutatud, seetõttu sai panna teisi mehi, sealhulgas Toomas-Hendrikut. Nii. Aga nüüd Indrek on noor mees, veri vemmeldab ja tal võib tekkida niiöelda probleeme. Ma saan aru, et Kristel, kes koos Ivariga Brüsselisse läheb, lisaks Tarandiga magada ei soovi, kuigi ka Tarand on vaadetelt sots nagu Ivari, nii et iseenesest võiks, sest tundub, et tal läheb sotside peale märjaks.
Irja: ok, sina räägid siin muudkui Indrekust, aga mina küsin: MIS SAAB KADIST? Kas Kadi peab nüüd kutsuma külla selle Rauli, kellega ta on varem Indreku kõrvalt seksinud?
Inno: no vaevalt, sest Kadi on nii paks, et ma ei usu, et Raulil enam tema peale tõuseb. Mulle tundub, et ta peab siiski seksi ostma hakkama. Mõne sellise mehe käest nagu seal Soome filmis "Miehen työ".
Irja: aga äkitselt hakkab Ints nädalavahetuseti siiski kodus mehekohuseid täitmas käima?
Inno: et siis hakkab olema suurem rautamine nädalalõppudel? Ma ei usu hästi.
Irja: sest ka Brüsselis on kindlasti kuumi tšikke, kas pole?
Inno: ma söön oma mütsi ära, kui Indrek pole nädalalõppudel Brüsselist naastes surmväsinud.
Irja: aga ärgem unustagem, et Indrekuga koos läheb Brüsselisse ju väga seksilembene Ojulind!!!
Inno: just!
Irja: Raimo Kägu juba muretses, kui sa tähele panid.
Inno: kuigi ma arvan, et Indrek Ojulinnuga ei sobi.
Irja: siis miks?
Inno: no see tuli välja juba siis, kui Indrek oli välisministeeriumi kantsler ja Ojulind oli minister. Aga tont seda teab.
Irja: sest neil võib ka mingi sadomaso värk tekkida.
Inno: võib-olla Indrekut erutavad sellised naised, kes teda peksavad.
Irja: aga Kadi vist pole seda tüüpi?
Inno: ei ole jah. Samas on Ojulind selline lady domina tüüpi tegelane.
Irja: aga kas Ojulind ei võinud mitte seksida ka oma lammastega?
Inno: või siis kasutasid nad lambaid seksimängudes koos Raimoga? Kohalik külarahvas lihtsalt ei saanud aru, mis mäng käib. Seal saare peal võisid olla Raimo ja Ojulind lammastega koos.
Irja: nad võisid nad surnuks seksida?
Inno: jah, see on hea kõrvaline koht. Ja pane tähele, et lambad surid just suvel, mõnusal seksiajal.
Irja: aga siis võib ju öelda, et vaene Indrek. Mida sina Indrekule soovitad?
Inno: ma soovitan kindlasti enne kellelegi öelda, kui ta Ojulinnuga õhtul välja läheb. Et kui ta pikemaks ajaks kadunuks jääb, siis teab keegi otsima tulla.

Kadi Tarand ei ole rase, tal on tsöliaakia!

Tänase Naistelehe esikaas.

Delfi meelelahutuslisa Publik vahendab Postimehe veebiväljaande eksitust: nimelt selgub, et vastse europarlamentääri kaasa Kadi ei ole mitte rase, vaid... lihtsalt paks.

Indrek ja Kadi näevad välja nagu Don Quijote ja Sancho Panza: Ints on pikk ja peenike, Kadi aga lühike ja paks nagu käbi.

Arvata võib, et Kadi kõht on punnis seepärast, et tal on tsöliaakia. Tõlgin: ta sööb liiga palju saia. Ja põsed on tal jällegi punnis seepärast, et ta joob liiga palju piima.

Mõne inimese ajavad sai ja piim paksuks - Kadi. Mõne kõhnaks - Indrek.

Kadil ja Indrekul on nüüd kaks lahendust: kas hakata hullult sporti tegema või pidada dieeti, mis väjendub kõigi saia- ja leiva- ning piimatoodete ärajätmises. Aitab ka rohke seks, aga kuna Ints läheb nüüd Brüsselisse, siis Kadil tuleb pikalt kuival olla (abiks on vibraator!) ning ma soovitaks siiski gluteenivaba dieeti.

Siin üks kujutis Taranditest ka Delfi veebist:

Pevkur tõmbas Tsahkna sisse?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa (ja naksid nagu taksid), tõmbas Tsahkna sisse praegune sotsiaalminister Hanno Pevkur. Viimane on teada-tuntud Reformi ühiskassa täitja, mäletate, tema kaudu käis raha maksmine Vene transiidiärimeestele Eesti kodakondsuse taotlemise eest, kus siis tekkis 1,5 miljoni kroonine puudujääk, mida seostatakse Pevkuri villa kerkimisega Tallinnas Nõmmel.

Nüüd olevat Pevkur siis pannud Tsahkna õlule täiendavaid "ülesandeid" ravimifirmadelt raha hankimisel. Ja nende täitmisega Tsahkna kaitsepolitseile vahele jäigi. Varem, Maripuu ajal sai Tsahkna ise rahulikult tegutseda ja mingeid jamasid kuskilt välja ei tulnud.

Tsahkna sai tsahkerdaja kuulduse Tallinna abilinnapeana töötamise ajal viis aastat tagasi, kui töökaaslaste seas tekitas imestust, et ta sulges end tihtipeale mobiiltelefoniga kõnelemise ajaks peldikusse. Mõne aja pärast tulidki välja jamad Tallinna diagnostikakeskusega, kus ta oli susserdanud meditsiinitehnikaga. See on tulus bisnis, mõne tehinguga on võimalik teenida raha, mille eest saab mitu aastat muretut elu elada.

Pevkur, kes arvatakse olevat Tsahkna vahistamise taga, on olnud värvikas kuju endise Nõmme linnaosa vanema Urmas Paeti meeskonnas, kus teda nähti koos Paetiga ka intiimsemas olukorras, nn Kannikut panemas. Pärast Paeti edutamist valmisministriks sai Pevkurist Nõmme linnaosa vanem, kus ta siis munserdas oma tasuta ehituskrundi (ühe suurema kinnistu tükeldamise käigus), kuhu siis pani püsti maja, ilmselt siis sellest kodakondsuse ostmise eest saadud rahast, ta näpistas 5st miljonist selle 1,5.

Üks põnev kommentaar kohtunik Miilaste kohta: ta on Ansipi kamraad NLKP päevilt, ülbe ja ennast täis siga

Saabus selline kommentaar Tartu maakohtu kohtuniku Andrus Miilaste kohta:

Tsiviilasjas nr.2-06-42430 Miilaste lausa aitas otseselt röövida sügava puudega isikult Mati Nihveltilt 38 ha metsa kinnistu. Sügava puudega inimene läks enda arvates pärandit vastu vötma, olles ratastoolis, kuid hiljem selgus, et oli teinud kinkelepingu. Ja kui hakkas õigusi nõudma, peksti rusikatega haige inimene läbi. Ka kohtuistungil naerdi ja mõnitati kannatajat. Miilaste protokollis küll selle, et hagejale anti noore mehe Mait Tadolderi poolt peksa, aga põhjenduseks lisati, et peksa sai ta teise asja eest. Ühesõnaga haige inimene ei saanud õigust. Püüdis isegi Miilastet taandada, kuna Miilaste, töötades kunagi Koosa sovhoosis zootehnikuna, oli kostja emale lapse teinud. Miilaste otsustas oma vallaslapse kasuks. Kusagilt õigust ei saa, sest Miilaste, Ansip olid ju parteikaaslased ENSV ajal. Miilaste on pättide pätt. Kasutades oma kohtuniku võimu, karjus hageja tunnistaja peale, visates noore tütarlapse uksest välja, kui too soovis hageja kasuks midagi öelda. Miilaste taoline ilalõug ei saa olla kohtunikuks. Ta on selleks ülbe ja ennast täis siga.

Ülekutse Eesti ettevõtjatele: võtkem võim ahnete välisinvestorite käest

Saabus selline kaastöö/tagasiside/ülekutse, mis suunatud Eesti ettevõtjatele ja ettevõtete juhtidele ning kutsub üles võtma võimu ahnetelt välisinvestoritelt:

Eesti firmad veeretavad oma võla koormat tööliste ja riigi kaela

Kui 15-20 aastat tagasi erastati eesti ettevõtteid vastavate teenete eest, mida oli pakutud veel ENSV ajal, siis viimase 5-10 aasta jooksul osteti kokku ettevõtteid juba odava laenuraha eest.

Erastamine (või nn ärastamine) toimus vastavalt Eestis hetkel kehtivatele džungliseadustele ja kes ees see mees. Eestis oli tekkinud ebamäärane maksevahend EVP, mida sai panuse tehtud töö ja maade eest ning vene okupatsiooni poolt ärastatud loomade ning talude eest. Miks küll pidi lapsekingades vastloodud Eesti maksma kinni okupatsiooni tekitatud kahjud, on juba teine teema. Samas tekkis libaraha, millega susserdati ära Eesti tootev tööstus ja toimiv majandustegevus. Kabuhirmus erastajad aga müüsid kiiresti maha oma valdused välisinvestoritele. Tegelikult oli neil endil ka hirm, et asi tehti kuidagi mustalt ja parem papp käes kui pärast trellide taga.

Välisinvestorid, kes kohe siin oma odavalt kättesaadud varandust kinni ei pannud, hakkasid arendama ja nagu maailmas tavaks, ikka laenu peal. Oli ju ideaalne aeg toota maal, kus on odav
energeetika, materjal, tööjõud ja veel odavad riigimaksud.

Ja nii ta läks, tootmised kasvasid, eestlased rügisid kui pärisorjad, omanikud suurendasid aga kasumimarginaale, võeti aga suuremaid laene ja laiendati tegevust ilusamatesse unistustesse – kasv ja kasum 30% oli nagu iga ettevõtte jaoks tavaline. Keegi ei pannud tähele, et kasvasid energeetika, tooraine, tööjõu hinnad. Polnud probleemi, hinna kergitamine oli imelihtne, iga uus partii tuli kõrgema hinnaga ja kes sai vanast partiist odavamalt oli õnnejunni otsas.

Aga nüüd on selgunud, et turg on täis mõttetuid asju ning inimestel ei olegi kõike seda nii väga
vaja. Üleujutatud on turud odavast riidekaubast, autodest ja kinnisvarast rääkimata. Miks aga enam pole võimalik aga hindu tõsta ja müüa lõputult. Kas tõesti majanduskriis, või pankadest virtuaalraha otsalõppemine, või firmaomanike mugavus ja rahaahnus.

Kogu asja teebki huvitavaks see, et tegemist on firmaomanike mugavuse ja rahaahnusega. Olgu see siis alguse saanud pankuritelt, suurtöösturitelt või kaupmeestelt. Keegi nendest suuromanikest ei ole tänaseks loobunud oma kasumist, mis peab kasvama ikka - 30% aastas. Töölised, olgu nad siis direktorid või liinitöölised, on juba kõik orjastatud laenudega ja väiksemgi piiksatus ähvardab kõige ilusa kokkukukkumist. Keegi ei taha kujutada ette ilma jäämist läikivast plekksõbrast ja veel vähem eluasemest. Selline ongi aga orja arusaam – peaasi et mind ei peksta ja süüa antakse. Ettevõttete juhid lasevad hirmus lahti oma alluvaid, vähendavad palkasid, panevad suuremaid koormaid nendele, kes veel midagi teevad. Kulla välisinvestorite juhid ja direktorid, saage aru: Teid on vaja ainult selleks, et teenida tagasi omaniku pangalaenu koos kasumiga. Kui Teid tühjaks pigistatakse, tuleb uus ullike ja teeb seda jälle. Eesti riigil pole ka sellest kasu, sest kogu raha voolab täna metsiku kiirusega omanikriiki. Seega on meil täna olukord, kus veel see viimane erasektoris töötav tööline maksab kinni ahne välisinvestorist omaniku suures rahaunistuses ja ahnuses võetud kallid laenud. Juhid, lööge seljad sirgu ja las see välisinvestor läheb pankrotti, teil on küllalt kogemusi ja know-how, et seda kõike ise korraldada. Täna on väga hea alustada uute ettevõtetega, mille kulud ja laenud on väikesed, seega tootmine odavam ja konkurentsivõimeline.

Miks aga meie nn. tippjuhid ei pane kokku oma päid, ja ka sääste, ning ei asuta uusi ettevõtteid – ei saa muidugi väita kõigi eesti juhtide nimel, meil on tegijaid. Kas tõesti on hirm millegi uuega alustada nii suur, et parem roomame välisinvestori ees sandina kui teeme midagi ise ära.

Lugupidamisega
Eraettevõtja juba 10 aastat

Veel täiendusi Tartu maffia kohta: link on ka kohtus

Andrus Miilaste, Tartu maakohtu kohtunik, väljavõte Tartu Saksa Kultuuri Instituudi kodukalt.

Inno ja Irja kohvik esitleb: Tartu maakohtu kohtunik Andrus Miilaste. Kes siis kinnitas möödunud aasta 28. oktoobril ühe 28aastase noore naise Kadri Kiilase sunniviisilise hullarisse panemise selle eest, et Kiilas julges oma Reformierakonna kaaslasi avalikult kritiseerida. Tänavu 15. aprillil kuulutas Riigikohus sundhospitaliseerimise otsuse ebaseaduslikuks ja tähendas, et süüdi oli Miilaste, kes ei nõudnud Kiilase ohtlikkuse tõendamist ega kogunud neid tõendeid ka omal algatusel. Mistõttu noort naist, kes pole varem kunagi hullaris ravil olnudki, vintsutati ja alandati mitu kuud, kästi tablette neelata ja muud tsirkust teha. Ning rikuti kogu noore naise tulevik. Sest kes ikka julgeb mingit hullu enam tööle võtta või temaga tegemist teha.

Ja nüüd läheb asi huvitavaks. Nimelt, avastasin ühest Tartu Ekspressi, selle Tartu kunni Neinar Seli ajalehe numbrist, et seesama Tartu maakohtu kohtunik, kes on koguni Eesti kohtunike ühingu juhatuse liige, see Andrus Miilaste on ühtlasi entusiastlik vanade autode koguja. Ja koguni Tartu vanatehnika klubi Levatek juhatuse liige. Kusjuures selle klubi kõige väärikam liige on meile juba vana tuttav Neinar Seli, 30 autoga. Miilastel on autosid küll vaid kaks, ühe kohtunike 2005. aasta majanduslike huvide deklaratsiooni põhjal.

Seli poseerib lehes uhkelt oma mänguasjade taustal:


Ja Miilastele kuulub niisiis kaks autot, Gaz 69, ehk nn villis, ja Gaz 20 ehk Pobeda. See Miilaste villis on ilmselt see, mis üles võetud ühelt Levateki näituselt:


Sõnaga, vaat kuhu niidiotsad välja viivad. Miilaste on siis selgelt Seli ja Ansipi käepikendus kohtus, kelle abil võimalik igasugust surimuri korda saata. Lausa õudne mõelda, mis koledusi võib olla veel tehtud, eriti nende peal, kes pole suutnud asja Riigikohtusse välja viia. Ja nüüd on ka näha, mida Seli talle vajalike inimeste äraostmiseks kasutab: vanu autosid. Lisaks on Miilastel terve rida kinnistuid üle Eesti, võimalik, et ostis need oma kohtunikupalga eest, võimalik, et sai päranduseks, aga võimalik ka, et ..., ma parem ei ütle.

Kas Otsalt aitas oma Rotary-sõbral vaenlase hullarisse panna

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Möödunud aasta 28. oktoobril toimus muidu vaikses Tartu linnas pikantne vahejuhtum. Nimelt nabis Tartu politsei Werneri kohvikust kinni ühe naisüliõpilase ja sõidutas joonelt Raja tänavale, hullumajja. Kus see 28-aastane noor daam veetis sunniviisiliselt mitu kuud jutti, enne kui kohus ta taas vabastas ja Riigikohus kogu jandi lõpuks ebaseaduslikuks kuulutas.

Asja taga oli see vend pildil, Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene, kes on Eesti homomaailmas tuntud tegija, paduhomo nagu öeldakse, ihaldatud gay. Ja see gay-lembus saigi noorele tütarlapsele, Reformierakonna liikmele, endisele Tartu linnapea Andrus Ansipi nõunikule Kadri Kiilasele saatuslikuks. Veidi enne vahistamist oli ta oma veebilehel internetis avaldanud poliitilise pamfleti mõnede oma erakonnakaaslaste, muu hulgas ka Paavo Nõgese kohta, kui Nõgene tegi politseile avalduse, ja Lõuna prefekt Aivar Otsalt, kes on Nõgese klubikaaslane Tartu Rotary'st, lasi tütarlapse hullarisse panna. Päise päeva ajal. Vabas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis. Aastal 2008. Paneb mõtlema, eksole.

Nüüd on põnev teada, mis rolli mängis Otsalt kogu selle loo juures. On selge, et selline asi ei saanud toimuda ilma suure ülemuse käsuta. Kas tüübid, kes tütarlapse vägisi hullarisse viisid, ilma kohtu otsuseta, olid needsamad, kes koos Otsaltiga ebaseaduslikku jahti, jälitust ja muid koerusi tegid.

Mõni ametkond võiks seda asja uurida. Sest noore naise elu pöörati pea peale. Ja eks see ole üks detail selle Tartu maffiaperekonna tegevusest. Kelle jaoks on kõik võimalik ja millegi ees ei lööda risti ette. Väga julm kaabakate kamp. Mille niidid viivad kõrgetesse võimukoridoridesse, peaminister Ansipi juurde välja.

Savisaarel huvitav tähelepanek Tsahkna juhtumi käsitlemise kohta meedias

Väljavõte Edgar Savisaare blogist.

Sest, tõepoolest, eile nabiti kinni üks VALITSEVA erakonna Reformi tähtis parteisõdur, Anders Tsahkna, kes igasugu olulistel võtmekohtadel istunud, ilmselt siis aidanud täita parteikassat. Ja kui ta nüüd korruptsioonikahtlusega kinni võeti, on sellest ainult väiksed nupud lehtedes (välja arvatud Äripäev) ja teisejärgulised uudised teles. Mis toimub? Kas ajakirjanikud on puuga pähe saanud, nagu praegune justiitsminister Rein Lang, kui tema endine kolleeg Tallinna linnavalitsusest, Vladimir Panov 6 aastat tagasi kinni nabiti. Siis, tõsi, ajakirjandus küll puuga pähe polnud saanud. Vaid edastas uljalt rindeteateid selle kohta, kui kaugel on õiglane arveteõiendamine suure korruptandiga. Telekaamerad olid kohal igal sammul, kui meest rauduskäsi mööda linna ringi talutati, ning näidati taustaks kaadreid viis inimest tapnud sarimõrvarist Juri Ustimenkost. Ja hiljem, kui Panovi asja uurimine aja jooksul vaikselt olematuks sisises ning kogu asi sootuks kriminaalasja tagasivõtmisega lõppes, siis polnud sellest enam üldse juttu.

Või kuidas on peedistatud Pärnu linnapead Mart Viisitamme, kelle kohta pole poole aasta jooksul suudetud esitada isegi süüdistust, ent kelle asja uurimisest on saanud üldrahvalik virtuaalne tuleriit, kus siis meedia kaasabil inimest elusalt põletatakse.

MIS TOIMUB? Kus on siin nüüd suured korüfeed Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnast, meediaorganisatsioonidest ja mujalt, kes peaks tegelema selliste MEEDIAPOPULISTLIKE ilmingutega Eestis, kus siis valitsus kujundab omatahtsi avalikku arvamust endale sobivas suunas ja mitte keegi ei astu sellele vahele. Kus sisuliselt rahva rahaga tehakse rahvale totaalset ajupesu, ja seda pealtnäha vabas ja demokraatlikus Eestis. Kus meetodid sarnanevad küll pigem ühe teise ajastuga, mida on nutikalt kujutanud oma teostes George Orwell.

Mhh?

Inno ja Irja kohviku entusiasmi eriauhind läheb ... Kapole! Tubli, Kapo!

Kapo kärbsepaber.

Tubli, Kapo, pole midagi öelda. Ja palun vastu võtta entusiasmi eriauhind. Sellega ei kaasne küll mingit rahalist preemiat, aga panen kaasa väikse pildikese, mille tegin mõned päevad tagasi ühes Helteri keti kaupluses. Kapo kärbsepaberist. Kapo on saanud oma võrku viimasel ajal päris suured kärbsed, nii et läheb teemaga kokku.

Ja tundub, et Kapo on välja rabelemas Reformierakonna koera staatusest. Mis annab lootust, et kõik pole veel kadunud.

Tundub, et Kapo on asunud kohviku teemasid ette võtma: nüüd Tsahkna kinni peetud

Väljavõte Delfi veebist.

Vat siis. Alles see oli, mõned kuud tagasi, kui kohvik kirjutas sellest, kuidas sotsmini nõunik Anders Tsahkna on asunud jälle tsahkerdama ravimifirmade rahadega, kui juba Kapo mehel kõrvad pihku võtnud.

Kohvikus oli selline lugu (väljavõte Inno ja Irja kohviku veebist):


Kus siis oli kirjas järgmine info, panen selle uuesti kirja:

Tundub kummaline, eks, et Reform hoiab kiivalt kinni sotsiaalministri kohast, kui see sobiks hoopis rohkem mõnele sotsile kui liberaalsete vaadetega Reformile. Nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa, on põhjus väga lihtne: RAHA. Nagu poliitikas ikka, eksole. Kõik käib raha pärast ja inimestele (valijatele) puhutakse hambasse, mida nad igatsevad parasjagu kuulda. Eestlased psühholoogi juures nagunii ei käi. Kuulavad siis posijaid ja poliitikuid.

Aga nüüd asja juurde. Nimelt liiguvad sotsmini haldusalas väga suured rahad: ravimirahad. Mitu miljardit krooni aastas. Sotsmin määrab näiteks seda, millised ravimid saavad soodustuse, millised mitte (sellised nimekirjad tekkisid pärast viimaseid Riigikogu valimisi, kui sotsministri nõunikuks sai Anders Tsahkna, tuntud ka kui tsahkerdaja). Ja otse loomulikult ostetakse neid ravimeid rohkem, mis on soodusravimite nimekirjas, seda nii koju kui halglatesse, näiteks süstide jaoks. Tsahkna juurest astuvad siis "kohvilt" läbi ravimifirmade esindajad, et oma ravim õigesse nimekirja saada. Ja Tsahkna kasseerib selle eest Reformile raha. Kõik on rõõmsad: nii ravimifirmad, kes ei pea enam arstidele kulukaid "koolitusi" välja tegema nagu varem, et oma ravimit paremini müüa, ning ka Reformile, mis saab korraliku nutsu oma kassasse, et siis kõigile maripuudele, tsahknatele ja pevkuridele lisa maksta. Sest kas te arvate, et poliitikud piirduvad oma ametliku palgaga?, nalja teete! Tänases Eestis! Mis on üks suur korruptsiooni pesa.

Nonii, Seli pääses, aga siis peaks ka Reiljan, Viisitamm ja Parbus pääsema!

Väljavõte Äripäeva veebist.

Tundub vägisi, et sotside valitsusest minemapuksimise eesmärk oli see Tartu maffiapesa uurimine enda kontrolli alla saada. Sest mis see olgu, kui üks fiktiivsete arvete tootja ja altkäemaksu andja, puhas korruptant pääseb krimasjast, samas kui Reiljani, Parbuse ja Viisitamme asjad vinduvad edasi.

Ja tahaks kangesti kuulda ka neid linte, kus omavahel jutustavad Seli, Otsalt ja Ansip. Või ka Kadastik. Miks neid linte nüüd ette ei mängita? Või miks need lindid nüüd ajakirjandusse ei lekki?

Oi, jah, Eesti on ikka üks korralik maffiavabariik. Üks banaanivabariik, nagu räägib Rein Lang. Ja siis meelitatakse siia veel välismaalt inimesi. Jumala pärast ärge siia oma nägu näidake! Kuni kohalikud sopranod võimul.

Seli andis Otsaltile altkäemaksu, oma naise kaudu, prokuratuur loobus menetlusest

Väljavõte Delfi veebist.

Kas pole huvitav, et prokuratuur peab "pisiasjaks" seda, et Tartu kunni Neinar Seli abikaasa Kersti andis altkäemaksu endisele Lõuna prefektile Aivar Otsaltile, kui väljastas fiktiivse arve, millega Otsalt sai riigilt küsida enda tarbeks 10 000 krooni? Sest mis see muud on kui altkäemaks, hüve andmine summas 10 000 krooni. Ja tasu omakorda selle eest, et Otsalt otsustas võtta Kersti Seli abikaasale Neinar Selile kuuluva maja Tartus Lõuna prefektuuri tarbeks rendile.

Ja vaevalt, et Otsalt ka ülejäänud raha ise maksis. Nalja teete?! Lihtsalt mehed läksid nii naglaks kätte, nii ihneks, et otsustasid osa rahast veel riigilt sisse kasseerida. Riigilt, mis niigi rahaliselt raskes seisus. Näete siis, tartlased, mismoodi teie rahaga ümber käiakse! Ja teie valite selliseid pätte enda esindajaks. Nad peaks kinnimajas istuma, mitte linna juhtima.

JESS! Ka Tarand asus Keski toetama!

Väljavõte Delfi veebist.

Tarand asus võitlema Keskerakonna eest, et siis üle lugeda Keski hääled, mis ilmselt aitaks europarlamenti tuua ka kolmanda Keski kandidaadi. Sest iga korraga, kui hääled on üle loetud, on Keski toetus suurenenud.

Ilmselt siis täidab Indrek siin auvõlga Savisaare ees, kes innustas inimesi hääletama pigem Tarandi poolt.

Ma olen kindel, et järgmisena tuleb Tarand välja avaldusega, et ta kirjutab valmis Parbuse raamatu, mida ta lubas teha, ja ei küsi selleks linnalt toetust, sest hakkab saama nüüd palka pealt 100 000 krooni kuus.

Huvitav nüanss: Seli (Ansip) saab niigi riigilt raha Tartu politseimaja eest, nüüd veel vaja lisa näpistada

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Üks huvitav kommentaar ühest Õhtulehe artiklist:

teadjamees: politsei SELI rendipinnal!
Miks on ikka veel Lõuna Politseiperfektuur SELI rentnikuks? Arvake ära! Nii on ju otsene riigi raha kohe Seli taskusse, riigipoolne garantii, ei mingit pistist! Aus mäng? Rendipinnad ju Tartus madalseisus,aga Selile makstakse... oi-oi-oi miks seda KAPO ei uuri, kas polegi midagi uurida??? Selle raha eest saaks jupolitseile OMA MAJA, praeguste hindade juures mitu,aga kükitavad ikka SELI majas? Või ANSIPI majas? nn. KEK-i majas
-----------
Tõepoolest, kas pole huvitav? Seli (ja ilmselt siis ka Ansip) saab igal aastal miljoneid kroone renditulu Tartu politseimaja väljarentimise eest, ja siis on vaja veel fiktiivsete arvetega riigi tagant raha välja petta. Kas pole küüniline selle Tartu maffiapundi tegevus?!

Reform andis oma koerale jalaga, kohvik MÕISTAB LEMMIKLOOMADE VÄÄRKOHTLEMISE HUKKA!

Tänase Postimehe esikaas.

Kas pole huvitav, et siis, kui Kapo tegeles Parbuse, Reiljani või Viisitamme asjadega, siis oli ta igati tubli, aga niipea, kui hammustas oma peremeest, Reformierakonda, Otsalti ja Seli näol, niipea on seda tehtud "lohakalt". Nii et sellest, lohakusest siis, pasundab kohe terve Postimehe esikaas. Ja Otsalt oleks siis nagu puhas poiss, et oma kolleegi järele nuhkis ja tegi igasugu muid koerusi, mille eest ta praegu vangis istub.

Mida öelda?! Eelkõige seda, et tundub, et peremees, ehk Reform andis siin oma väljaande Postimehe kaudu oma koerale, Kapole jalaga. Ai-ai-ai! Kohvik mõistab resoluutselt hukka sellise lemmikloomade väärkohtlemise.

Ja selline kohtlemine paistab olevat üldse Reformile omane. Otsalt murdis oma koeral käpad, samuti näljutas oma koera, Ojulind lasi oma lammastel nälga surra. Süü muidugi veeretatatakse osavalt teiste kaela.

Inno teooria haiguste kohta: mingeid haigusi pole olemas!

On vaid organismi reaktsioon ebasobivale (valele) toitumisele.

Ja nii lihtne see ongi.

Ja seda reaktsiooni on millegipärast hakatud nimetama haiguseks. Millekski üleloomulikuks, mis inimest tabab ja mida ta ise mõjutada ei saa. Kas saab olla primitiivsemat seletust?! Pole siis ime, et inimene on järjest "haigem".

Miks see nii on (et "haigus" on reaktsioon toitumisele), oleks pikem jutt, millest ma olen oma sissekannetes ka kirjutanud, lähtuvalt enda peal tehtud eksperimentidest, aga lühidalt: mis juhtub siis, kui inimene jääb nö haigeks?! Õige! ISU KAOB ÄRA! Miks? Sest organism, inimese keha annab märku: sõbrake, sa oled valesid asju söönud, ära neid enam söö, eksole, ma teen nüüd nii, et sa neid asju mõnda asju enam ei sööks, ja jätka samas vaimus. Ja kas panete tähele, mis juhtub siis, kui inimene enam neid valesid asju ei söö: ta saab jälle "terveks". Enamasti väga ruttu.

Mina väidan, et haigus on inimese keha märguanne mõistusele, et midagi on valesti. Aga inimene ei saa sellest aru. Enamasti. Ta hakkab jälle vohmima sisse igasugu paska, vabandan väljenduse eest, kuni jääb jälle "haigeks", ja nii kordub see jada inimese elu jooksul arvatavalt sadu, et mitte öelda tuhandeid kordi. Kas pole kummaline? Inimene on enesepiinamise kehastus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et teatud asjades, nagu toitumine, või siis sobiva elukaaslase leidmine, on inimese mõistus tema keha suurim vaenlane. Mõistus ei lase inimesel õieti toituda ega leida sobivat elukaaslast. Neis asjades peab inimene oma mõistust painutama, et ta kuulaks rohkem keha. Aga see pole kerge, sest mõistus arvab, et tema on kõikvõimas, kõige targem; ta on kehaga pidevas opositsioonis, käib pidev võitlus. Mõistus on muidugi tegelikkuses nii loll, et ei saa aru, et keha saadab talle pidevalt sõnumeid, ja lõppude lõpuks on kehal iga kell varuks relv, mida mõistusel pole: surm. Muidugi on inimese geniaalne mõistus ka siin leiutanud enda jaoks sobiva legendi, et surm polegi mingi kaotus, sest mõistus (hing) elab edasi ka siis kui keha sureb. Inimese mõistus on väga küüniline.

Olgu selle eluga pärast surma kuidas on, aga igal juhul on enesetunne palju parem ja igasugu nn haigusi palju vähem, ehk elu täisväärtulikum, kui rohkem jälgida oma toitumist. Kuulata rohkem oma keha, mõelda rohkem keha peale. Mitte et keha peaks hakkama jumaldama nüüd, aga vähemalt peaks hoidma mingit tasakaalu mõistuse ja keha vahel, nii palju kui see on võimalik. Mõeldes kasvõi oma laste peale, kellel on vähe lohutust ja abi teadmisest, et ema või isa hing kuskil taevastes avarustes edasi elab.

Inimene on see, mida ta sööb, nagu kunagi laulis tuntud Soome laulja Juice Leskinen.

Vihje: Reformil suur rahapuudus, Tartus järgmised kukkujad Astok ja Loodmaa

Kirjasaatjad, kes laiali üle maa ja naksid nagu taksid annavad teada:

Vähe sellest, et Reformi Tartu kardinalid ükshaaval uurimise alla satuvad,
on neil tekkinud ka ennekuulmatud finantskriis - igal aastal on Tartu
oravad terve linna oma kollase nänni ja propagandaga üle ujutanud, aga
äsja lõppenud eurovalimiste kampaania kestel oli neid haruharva näha ning
samuti hakkas teravalt silma materjalide puudus - kui IRLi, sotse ja Keski
oli viimasel nädalal enne valimisi, ja nädal ennegi nähtud aktiivselt
tänavapropagandat tegemas ja valimisnänni jagamas, siis oravaid kohtas
haruharva - kahel/kolmel päeval, vaatamata sellele, et igapäevaselt
kesklinnas liikusin.

Ilmselt pole siin midagi imestada, sest kuuldavasti kaotasid nad hulga
rahastajaid pärast pronksiööd ning nüüd on ka päevakangelane Neinar Seli
kõrvuni võlgades - aga mida oodata, kui ehitad miljardi eest
kaubanduskeskuse ja avad selle majanduskriisi ajal.

P.S. Kuna Selit juba pitsitatakse siis pakun, et Tartu pundist on järgmine
kukkuja riigikogulane Astok või hotelliärimees Loodmaa.

Entusiastliku ajakirjaniku auhind läheb Äripäeva. Tubli, Kadri!

Väljavõte Äripäeva veebist.

Kohvikul on heameel teatada, et entusiastliku ajakirjaniku auhind läheb seekord Äripäeva, ajakirjanik Kadri Paasile innukuse eest ärimehe ja poliitiku Neinar Seli suhtes algatatud kriminaalasja tagamaade väljaselgitamisel.

Tubli, Kadri! Kunagi sai Kadrit kritiseeritud laiskuse eest, kui ta oli veel Õhtulehe ajakirjanik. Nüüd, tundub, et Äripäevas on ta leidnud oma õige koha. Ja jätka samas vaimus, sellest asjast võib veel üks suur asi saada.

Siin on Ansipi moblanumber, 5049840, kunagi ta kasutas sellist, võimalik, et töötab ka praegu. Helista talle otse, vaata, mis ta kostab.

Auhind on siin:


Entusiastliku ajakirjaniku auhind on Inno ja Irja kohviku välja antav rändauhind, millega ei kaasne rahalist preemiat ja mille varasemad laureaadid on:
- fotograaf Andres Putting (Delfi), kes pildistas üles kaubanduskeskuste juures ülbelt parkinud autosid, siis autosid, millega Riigikogu liikmed tööle tulevad ja kuidas Siim Kiisler lukspoodi külastas ning Edgar Savisaar kohtus Maardu linnapeaga.
- ajakirja Kroonika kollektiiv, kes lahkas tuntud lauljatari Maarja-Liis Ilusa poiss-sõbra Fred Kriegeri porno-äri.
- rahvusringhääling ja ajakirjanik Priit Luts, kes kirjutas sellest, kuidas Reformierakond loosib oma kampaanias välja europarlamendi rahastatud reise.
- Äripäeva ajakirjanik Ralf-Martin Soe artikli eest, mis näitab, kuidas Reformierakond pole ise puhas patust erakonna ajalehe rahastamise varjamisel, milles Reform muidu Keskerakonda süüdistab ja millega seoses on Kapo korraldanud Keskerakonna ajalehe juures läbiotsimisi.
- Postimehe ajakirjanik Kalle Muuli, südikuse eest arvamuse avaldamisel Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".

Õnnepanga kiri

Kohvik edastab Õnnepanga teadaande:

Tule Õnnepanka - tegijaks!

Oleme grupp tavalisi inimesi Sinu kõrvalt, kellele Teeme Ära! 2008 rahvaalgatuses osalemine andis kogemuse ja usu, et on olemas paljut, mida saab lihtsalt ära teha, ükskõik, kui võimatuna need ka ei tunduks.
Kutsume Sind: palun tule ja ole koos meiega tegija „Teeme Ära!“ uues ettevõtmises Õnnepank, mille eesmärk on inimesi meie ümber õnnelikumaks muuta.

Õnnepangas:
• lähtume oma tegevuses veendumusest, et igaühel meist on oskusi ja teadmisi, millega me saame üksteisele kasulikud olla, kui me vaid oskame anda inimestele võimalusi väljendada neid, rikastades selle oskusega enda ja teiste elusid;
• oleme virtuaalne ja regionaalne võrgustik, kus loome igaühele võimaluse pakkuda ja vastu võtta siirast soovist ja heast südamest tulevaid tegusid, tasuta;
• rikastame enda ja teise elusid väärtustades vajadusi olla hooliv, tolerantne ning oskustega enda vajadusi määratleda ja neid väärtustada soovimisjulgusega, vajadusega vastata heateole samaga, õppida seda tegema;
• tahame suurendada eestimaalaste ühtekuuluvustunnet, vastastikust mõistmist ja usaldust ning taasluua toimekad-hoolivad kogukonnad;
• on suurimaks väärtuseks hoolivus vereringes ja tänulikkus, Õnnepanga vääringuks on Tänutäht.

Abi pakkujate ja abi vajajate kokkuviimiseks on kohe-kohe valmimas Õnnepanga veebiportaal. See on heategude vahendamise turvatud keskkond, kus nad saavad avada oma isikliku konto – õnnekonto. Lisaks pakkumiste või vajaduste avaldamisele saab sellele koguda ja kasvatada heade tegude kapitali, sest iga heateo eest saab selle tegija Tänutähe.
Õnnepanga üleriigilise võrgustiku loomine on käivitunud! Me vajame tegijaid kõikidesse maakondadesse ja linnadesse-valdadesse ning eeskätt nende inimeste vajaduste rahuldamise jaoks, kel pole võimalust internetti kasutada.
Kutsume oma toredasse seltskonda vabatahtlikke Õnnepealikeks!
Mida teeb Õnnepealik?
• Oma tegevuspiirkonnas-kogukonnas, milleks on maakonnakeskus, linn, küla, alev või alevik, ta otsib ja kaasab Õnnepanga tegevusse aktiivseid ja avatud-hoolivad inimesi ning neid ühendavaid organisatsioone (nt Arenduskeskused, noortekeskused jms) ning aitab neil Õnnepanga kaasabil kaasata abipakkujaid-vajajaid;
• Võtab ühendust maa- ja kohalike omavalitsustega ning kaardistab oma piirkonna vajadused-koostöövõimalused
• Aitab abivajajad ja abipakkujad omavahel kokku viia ja julgustab neid väljendama oma vajadusi ja ka neid kes vajavad abi Õnnepanga portaali kasutamisel;
• Täiustab Õnnepanga toimimist kohapeal, st täidab eesmärki jõuda ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse abi vahendama.
Kui tundsid ära endas, et Õnnepanga tegevus on just Sinu jaoks, Sinu Elu rikastav ja Sa soovid panustada oma oskusi-aega-võimeid-unistusi uuelaadse kogukonna arendamisse või mõnel muul viisil panustada Õnnepanga loomisse-tegutsemisse, siis palun võta ühendust Teet Arukaevuga aadressil: teet@onnepank.ee

Koos muudame Eestimaa õnnelikumaks paigaks!

Kas nüüd ütleb Ansip, et ka Seli pole tema sõber?

Seda oleks nüüd küll huvitav kuulda.

Kusjuures täitsa võimalik, et nad on kõik koos jahil käinud: politseinikud pandi Otsalti käsul metsas loomi ette ajama, ja suured isad, parunid Seli ning Ansip siis mõnuga kõmmutasid. Võimalik, et ka sõber Villu oli pundis. Mis see Ansip muidu tema juurde jookseb iga asja pärast.

Kohvik kordab Vahuri küsimust: Kas Ansip on järgmine?

Väljavõte Vahur Afanasjevi blogist.

Kirjanik Vahur Afanasjev küsib oma blogis ja õigustatult, viimase aja sündmuste peale seoses Tartu don Corleone Neinar Seli, Aivar Otsalti ja Seli naisega: kas Ansip on järgmine?

Ja tundub, et sotsid teavad midagi (õigemini Pihl teab), et nad valitsusest välja läksid ja Ivari Padar eurovalimiste ööl ütles, et praegune valitsusliit püsib vaid kohalike valimisteni. Tundub, et sotside lahkumine polnud seotud valimistega, muidu oleks nad seda varem teinud. Nad tegid seda kõige ebasobivamal ajal, vahetult enne valimisi, nii et valija ei jõudnud veel sotside uue rolliga harjuda ja pidas neid tülinorijateks. Miski pidi selleks sundima. Ilmselt oli teada, mis juhtuma hakkab, ja nad tahtsid end sellest valitsusliidust distantseerida, maksku mis maksab. Et enda jaoks hullemat ära hoida.

Ja millegipärast oli Ansip sotside peale väga vihane. Arvata võib, et tema maffia kuningriik hakkab kokku varisema. Ja tema kui kapten, capo, võidakse samuti kinni nabida. Igal juhul tundub, et ees on huvitavad ajad.

Seli naise suhtes lõpetati menetlus, kuna PUUDUB AVALIK HUVI. Mis toimub?

Väljavõte Ekspressi veebist.

Kas pole huvitav, et Neinar Seli abikaasa Kesrti Seli, kes peab tema mehele kuuluvas Dorpati konverentsikeskuses arvevabrikut, EI PAKU AVALIKKU HUVI. No tere talv, ütleks selle peale. Kuidas siis ei paku huvi? Nagu ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri avalike suhete juht Marko Uibu: Kersti Seli oli selles kriminaalasjas kahtlustatav võõra vara omandamisele kaasaaitajana, kriminaalmenetlus lõpetati proua Seli suhtes 5. juunil nn.oportuniteedi põhimõttel (s.t. kui isiku süü ning avalik menetlushuvi ei ole suured).

Mina tahaks küll teada, kellele see asi huvi ei paku, kui Tartu kunni, Tartu volikogu liikme, peaminister Andrus Ansipi lähima tegelase, paljude ettevõtete, näiteks Tallinna Sadama nõukogu esimehe abikaasa osaleb ulatuslikus riigi tagant varguses. Ja seda veel Tartu linnas, mis peaks olema tulvil mõtlevaid inimesi.

Ai-ai-ai. Mõne Keskiga seotud ärimehe abikaasat oleks sellise asja peale rauduskäsi mööda Tartu linna ringi veetud. Aga nüüd puudub isegi huvi. Vaat siis, kuis lood.

Eksperiment saiaga lõppes fiaskoga, aga leidsime eestimaise gluteenivabade saiade tootja

Meie eksperiment nisu ja rukist sisaldavate saia- ja leivatoodetega lõppes kahjuks fiaskoga. Irjal hakkasid taas kuivama ja kipitama silmad, ning tekkis hirmus janu, lisaks tekkis väike sügelus jalgade peale, ja väike palavik, minul omakorda tekkis samuti palavik, kõht läks lahti, silmad hakkasid kuivama, kurk kipitama, tekkis öine nohu.

Ja kui olime täna käinud järel leivategemise masinal, mille Hobby Hall'ist olime tellinud, siis läksime Selverist läbi, et tomateid osta (seal on väga head Intsu talu tomatid, mida mujal pole), ning mis me leidsime: tervisetoodete letti olid ilmunud gluteenivabad saiad! Ja veel Eesti omad. Firma Glutago toodang, Paide firma. Neil veebiaadress ka: www.glutogo.com, aga seal miskit erilist peale aadressi ja telefoni kirjas pole. Aga väga tubli saavutus! Loodame, et neil läheb hästi, sest Eestis peaks olema gluteenitalumatust üsna palju, nagu ka Soomes ja Rootsis. Saiad ise muidugi üpris kallid, ühe pätsi jagu saia maksab 25 krooni, aga see tuleb ikka odavam kui seni müügil olnud Saksa firma Schär toodang, kus sama suur kogus maksis kuskil 35 krooni.

Hakkab tulema huvitavat infot: Tartu kunni suhtes kriminaalmenetlus

Väljavõte Postimehe veebist.

Kas pole huvitav: Tartu kunni Neinar Seli suhtes alustati krimimenetlust, aga sellest ainult pisike nupp Postimehes. Mnjaa. Kui oleks olnud mõne teise erakonna liige, näiteks Keski oma, pasundaks kõik kanalid nii nagu torust tuleb.

Lugu on seotud Otsalti vahistamisega, kust ilmselt tuleb välja kogu Tartu maffiapesa võrgustik. Nüüd tuleb ainult loota, et kedagi uurimise käigus kasti ei lööda. Sest Reformi meetodid on ettearvamatud. Näiteks Siim Kallase 10 miljoni protsessil kadus üks oluline tunnistaja, kes leiti hiljem surnuna ning Kallase nõunik Urmas Kaju kaotas mõistuse.

Kusjuures, mis veel huvitav, ka Seli naine Kersti, Selile kuulva Dorpati konverentsiukeskuse juht paistab olevat asjasse segatud. Nimelt pidas Otsalt Tartus Dorpati konverentsikeskuses oma sünnipäeva, kulutades selleks 23 825 krooni. Otsalt maksis summast 13 825 krooni ise, kuid lasi 10 000 krooni kanda Ida prefektuuri vahenditest, pannes sel moel toime omastamise. See toimus Kersti Seli teadmisel. Ja kus siis Neinar sellest nõnda vaikis, kui päise päeva ajal riiki rööviti?! Ai-ai-ai.

Igal juhul tundub, et põnevaks läheb. Paistab, et ka Pihlil on tõsine soov Reform enne kohalikke valimisi ära nullida. Ja ainest selleks paistab jaguvat. Nii et, tuld! Kohvik on sinuga, Jüri!

Kersti Seli näeb välja selline (väljavõte Ekspressi veebist):

Tubli, Andres Putting!

Väljavõte Delfi veebist.

Näedsa, Inno ja Irja kohviku entusiastliku ajakirjaniku rändauhinna laureaat Andres Putting teeb imesid. Kui seni on Eesti ajakirjanduses avaldatud Toomas Toolist vaid udupilte ja räägitud temast kui mingist väga salapärasest ärimehest, siis võib teda lausa päise päeva ajal Tallinna kesklinnas näha. Tuleb vaid meest nägupidi tunda, eksole. Ja lahtiste silmadega ringi käia, mida Putting ka agaralt teeb.

Huvitav oleks teada, mis juttu ajas see Vene kapitali Eestis esindav ärimees Marko Mihkelsoniga nõnda sõbralikult. Kas Mihkelsonile viimaks makstakse Kremlist, et ta siis provotseeriks siin igasugu Vene-vastaseid aktsioone, et Kreml saaks siis pidevalt näpuga Eesti peale näidata. Või mis? Ja et IRL, mis kõiki teisi Vene-sõbralikkuses süüdistab, on ise venelaste tankist Eestis, aidates korraldada pronksiöö-taolisi ettevõtmisi. Näiteks üks suur provokaator Kalev Rebane on IRLi liige.

Toomas Tool näeb siis välja selline, väljavõte Delfi veebist:

Tähendusi lihavaba dieedi kohta, teine nädal

Nii, nüüd siis poolteist nädalat ilma lihata ja enesetunne on, ütleme, täitsa fine. Kusjuures, mis huvitav, liha isu on ka ära kadunud. Täitsa uskumatu. Varem oli ikka nii, et kui kuskil liha grilliti või nii, siis tundsin lõhna juba kilomeetri taha. Sellest siis tuli ka mu arvamus, et ei suuda ilma lihata elada. Nüüd, kus olen üle nädala olnud lihata, ja võõrutusperiood on ilmselt läbi saanud, on ka isu kadunud.

Kusjuures ka Irjal on liha isu kadunud. Mis on suur ime, sest veel mõni aeg tagasi rääkis ta, et ei suudaks ilma lihata üldse elada. Nüüd imestab ta ise, kuidas ta midagi seesugust võis üldse rääkida.

Aga mis puutub saiatoodetesse, siis tundub, et saia ma ikka süüa ei saa. Sest kui proovisin nüüd hakata jälle saia sööma (katseks, peale liha ärajätmist), ostsin Rimist ciabatta saia, siis läks kõht hirmsalt lahti ning tekkis väike palavik. Pasandan nüüd ikka mitu korda päevas, sitt on samas selline helepruun nagu väiksel lapsel. Päris tüütu. Arvestades seda, et varem käisin sital üle päeva, vahel ka harvem. Mis siis tähendab, et mul on saiatoodete, ilmselt siis gluteeni suhtes ikkagi talumatus. Ma polnud saiatooteid söönud vahepeal mingi poolteist aastat ja kõht polnud lahti. Olid ainult gaasid, mis tekkisid liha söömisest, nagu hiljem tuvastasin. Kui nüüd liha ära jätsin, kadusid gaasid ja kõhupuhitus, aga kui hakkasin saia sööma, siis läks kõht lahti. Nii nagu varem, kui ma veel tavalisi saiatooteid sõin. Nii et pean nüüd enesetunde huvides tavalise nisusaia uuesti ära jätma. Tahaks veel proovida leivaga, kui kõht uuesti korda saab. Sest on võimalus, et on lihtsalt nisuallergia.

Mis siis jääb? Eks ikka need vanad head äraproovitud riis ja tatar. Ning siis puu- ja juurviljad. Olen tarbinud ka kaerapiima, eks näis, kas sellega saab jätkata või mitte. Ja ka maisihelbeid tahaks nüüd uuesti katsetada, pärast liha ärajätmist. Ja ostsin saiategemise masina, tellisin Hobby Hall'ist, sinna sisse saab panna gluteenivaba saia jahu, mida on poes müüa. Sest, minu kurvastuseks pole Eesti kaubandusvõrgus müüa gluteenivaba saia. Tähelepenu, ettevõtjad, turul on auk!

Olen kasutanud sellist katse-eksituse meetodit, kuna leian, et toitumise puhul on see parim lahendus. Teine võimalus on arsti juures sonde neelata ja igasugu analüüse anda, ent need on väga vaevalised ja ei pruugi anda täpseid tulemusi. Kõige täpsema tulemuse saab ikka ise järgi proovides. Oma kõht on nö kuningas. Nii nagu ka sobiva paarilise leidmiseks, ega seda keegi sunu eest teha ei saa, läbi analüüside või muu, see tuleb ikka ise ära katsetada.

Ja mis veel, kui nüüd minu tervise jaoks kõige ohtlikumad toiduained ritta panna, siis tundub, et kõige rohkem vaevusi põhjustab ikkagi piim ja piimatooted (piima ärajätmisel enesetunne paranes märgatavalt, kadusid põletikud, Irjal kadusid teda aastaid vaevanud liigeseprobleemid), siis järgneb liha (liha tekitas mul hirmsaid gaase kõhus, väsimust, loidust, närvipisteid rinnus, Irjal kõhukinnisust), ja siis tulevad need saiad-leivad, mis siis põhjustavad kõhulahtisust ning kerget palavikku.

NB! Disclaimer: see jutt siin ei käi laste kohta, lastel ma soovitan ikka liha süüa, kui nad tunnevad, et nad seda vajavad. Nad on arenev organism ja ilmselt vajavad ka loomset valku, nagu näiteks emapiim. See jutt siin käib täiskasvanute kohta, kel emapiima järele enam vajadust ei tohiks olla. Kuigi, mine tea jälle. Võibolla on täiskasvanuid, kes ripuks kuni kõrge vanaduseni tissi otsas.

Kaks eestlast said surma Poola teedel, kohvik soovitab valida teine marsruut

Väljavõte Google maps veebist.

Nagu kirjutab Motomaania veeb, oli äsja Poolas hukkunud eestlane Andres Niglas, Kloostrimetsa motopoe süda. Kes siis oli tagasiteel Tšehhist mikrobussiga, et tuua motikate tarvis juppe. Avariis hukkus ka teine eesti poiss Argo. Nagu kirjutab Motomaania, põrkas mikrobuss, milles mehed viibisid, kokku vastutuleva autoga. Hetkel pole veel teada, kes oli roolis ja mis olid avarii põhjused.

Sõitsime Irjaga möödunud aastal umbes samal ajal sama teed mööda Saksamaale. Ja sõitsime läbi ka sellest Augustowi linnakesest, mille lähedal mehed hukkusid. Kaardi peal on see koht selline, küllalt Leedu piiri lähedal:


Ja tõesti, oma isiklikust kogemusest soovitan, valige võimalusel Euroopasse sõiduks teine marsruut. Näiteks kasvõi Rootsi kaudu. Sest hetkel on nii Leedu kui Poola teedel käimas suured remondi- ja ehitustööd. Kus siis rajatakse uusi magistraale, ent vanad teed on väga ülekoormatud, käänulised ja kitsad. Eriti halb on see Leedu piiri ja Varssavi vaheline lõik.

Kui mina möödunud aastal mööda sedasama teed sõitsin, siis oli see tee umbes selline nagu Piibe maantee lõik Aegviidu ja Nelijärve kandis, sama kitsas, käänuline, ja suured rekkad on üksteises tihedalt kinni. Liiklustihedus on sama kui Tallinna ringteel tipptunnil. Neist suurtest autodest mööduda on praktiliselt võimatu, mingeid taskuid või teelaiendeid pole. Ja nii tuleb sõita sadu kilomeetreid. Kujutate ise ette. Sõita 70-80ga, vahel ka 50ga, mitusada kilomeetrit mööda kitsast teed. Poola on iilgama suur. Seejuures jääb mõni suur veomasin su ees vahepeal lausa seisma, ja temast mööda ei saa kohe kuidagi. Ja on palju kamikaze-sid, kes vastu tulles möödasõidul otse sulle ette keeravad. Pead olema väga tähelepanelik kogu aeg, mis on jälle väsitav. Mingit sõidumõnu ei ole. Ükskõik kui palju neid Eesti maanteid ka ei kirutaks, aga võrreldes Poola teedega on nad ikka suur luksus.

Ma kujutan ette, et eestlased sõitsid möödasõidul lihtsalt kokku mõne vastutuleva rekkaga.

Sotsid hävisid kogu Euroopas

Väljavõte Economisti veebist.

Sotsid ei hävinud Europarlamendi valimistel mitte ainult Eestis. Vaid, nagu kirjutab Economist, kogu Euroopas. Nad olid üldse kõige suurem hävija, nagu selgub ka Europarlamendi valimiste tulemustest, punane tulp tähistab sotse (väljavõte Europarlamendi kodukalt):


Mis näitab, et sotsid ei suutnud viimase aja finantskriisi enda kasuks pöörata, umbes nii nagu seda tegi demokraat Barack Obama USAs.

Ilmselt on sotside ja teiste Euroopa juhtivate valitsuserakondade kaotus ilming selle kohta, et rahvas on valitsusparteides pettunud. Sest oma toetust kaotasid ka juhtivad parempoolsed erakonnad. Teiselt poolt aga annab sotside kaotus tunnistust protektsionistlike ilmingute süvenemisest Euroopas. Kus iga rahvas hoiab kriisis küüned enda poole. Suurt edu saavutasid paremäärmuslased (Eestis näiteks Martin Helme), aga ka populistid (Eestis näiteks Indrek Tarand). Suurim tõusja ehk võitja oli Euroopas rohelised, pole siis ime, et Tarand kavatseb just rohelistega liituda.

Paremäärmuslikest meeleoludest annab tunnistust asjaolu, et britid valisid parlamenti kaks liiget rassistlikust Briti Natsionaalparteist ning hollandlased neli liiget (17% häältest, paremuselt teine tulemus Hollandis) erakonnast, mis kutsub üles keelustama koraani ning sulgema Euroopa parlamenti. Parem-äärmuslikud ja immigratsiooni-vastased erakonnad kogusid populaarsust Austrias, Taanis, Slovakkias ja Ungaris. Briti valitsev leiboristide ehk tööliste partei sai eriti kõva löögi, kuna langes populaarsuselt kolmandaks Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei järel. Iseseisvuspartei taotleb Suurbritannia väljaastumist Euroopa Liidust.

Nagu kirjutab Economist, muutuvad pärast neid valimisi Europarlamendi jõujooned tundmatuseni. Sotsialistid peavad hakkama otsima liitlasi teiste, näiteks roheliste juurest. Ja suurim parempoolne koalitsioon laguneb, kuna Briti konservatiivid löövad sellest lahku ning loovad uue parempoolse anti-föderalistliku liidu, seda peamiselt Ida-Euroopa parempoolsetega.

Eeskuju Eestis töö kaotanud ajakirjanikele: Huffington Post

Väljavõte Huffington Post veebist.

Selle USAs ilmuva väljaande asutas endine ajakirjanik Arianna Huffington ja sellele teevad kaastööd paljud töö kaotanud ajakirjanikud. Nagu kirjutab Economist, on sellest väljaandest saanud eeskuju paljudele viimasel oma tööst ilma jäänud ajakirjanikele. Sest ajakirjanike tööpuudus pole suur probleem mitte Eestis, vaid üle kogu maailma.

Eestis ruumi veel ühele erakonnale

Nagu näitavad europarlamendi valimised, on Eestis ca 25% valijaid, kes on nõus valima ühe sirge seljaga kandidaadi poolt. Või siis erakonna poolt, kus on sirge seljaga inimesed. Mis siis oleks arvestatav jõud nii kohalikel valimistel kui ka parlamendis.

On selge, et Kesk ja sotsid üritavad saada seda nišši omale, aga nende erakondade varasem nö taak seda päriselt ikka ei võimalda. Ja teiste suuremate erakondade nagu Reform ja IRL toetus kukub lausa kivina. Nii et ikka jääb üks suur nišš alles, isegi kui Kesk ja sotsid peaks toetajaid juurde saama.

Aeg muutusteks on valmis, nagu öeldakse. Aga kes on nüüd need, kes asja ette võtavad?! Nõlvak & Co üritas, aga ei läinud läbi, sest seal taga olid liiga hästi näha endise Res Publica seltskonna, samuti Reformi kõrvad. Ja Nõlvak on ka suht rumal mees. Tarand läheb ära Brüsselisse, ja ega ta pole ka eriline meeskonna-, või siis erakonna-mees. Rohkem selline üksik hunt.

Nii et, sõbrad, üks koht on tühi ja vajab täitmist. Turul on nõudlus uue tulija järele. Sest paljudel inimestel pole, kelle poolt hääletada. Tehkem siis ära! Andkem neile see võimalus! Eestis on palju tublisid tegijaid, kes hakkama saaksid. Palju paremini kui Tarand. Eestile oleks see üks meelepärane teene.

Ja mul on loomulikult isiklik huvi ka selle asja juures. Et Reformile üks korralik vesi peale tõmmata. See vist pole ka eriline saladus või uudis.

Toetus erakondadele praegu

Väljavõte valimiskomisjoni veebist.

Europarlamendi valimised näitasid ära ühtlasi toetuse erakondadele praegu. Eri kommentaatorid armastavad küll välja tuua, kellelt ja kui palju Tarand hääli ära võttis, aga mina olen ses osas Tarandiga ühte meelt, et ta ei võtnud kelleltki mingeid hääli ära. Võimalik, et tuldi valima just TEDA, sest valimisaktiivsus võrreldes 5 aasta taguse ajaga hüppeliselt tõusis. Ja kui veel arvestada, et seekord polnud erakondade sees sellist tugevat kandidaati nagu eelmine kord oli euro-mees Ilves, siis näitavad need valimistulemused selgelt praegust tegelikku toetust Eesti erakondadele. Mis on ka, mis seal salata, enam-vähem ka avaliku arvamuse küsitlustest välja tulnud. Ja see on järgmine:
Keskerakond 26%
Reform 15%
IRL 12%
Sotsid 9%
Rohelised 3%
Rahvaliit 2%

Eks nüüd erakonnad, Eesti poliitika tugitalad peavad siit tegema omad järeldused. Ja mina ei siunaks siin president Ilvese kombel niivõrd valimissüsteemi, nimekirju, seda, kas nad on kinnised või lahtised, kui seda vana asja: suhtumist oma valijasse, rahvasse. Seda, kuivõrd on erakonnad näoga rahva poole. Kuni nad seda ei ole, senikaua saadab suur edu selliseid alternatiivseid mehi nagu Tarand.

Ja minu meelest oleks pidanud Ilves tähelepanu juhtima hoopis sellele, et kuidas saab Eesti riik ja rahvas praegusest kriisist välja tulla, või kriisiga toime tulla, kui valitseval liidul on kokku vaid 27% rahva toetus. See on katastroof! Sisuliselt olid need valimised umbusaldushääletus praegusele valitsusele. Ja Ilves peaks presidendina sellele reageerima! Näitama riigimehelikkust, jätma mõneks ajaks kõrvale oma vanad sõbra- ja korporatiivsed sidemed. Ilves on ikkagi ju kogu rahva president, mitte selle 27%lise killu oma. Ja kui ta midagi ette ei võta, siis pole ta ise parem neist poliitikutest, keda ta siunab. Siis on just president on see, kelle tõttu ka teised poliitikud muutuvad rahva silmis naerualusteks.

Reformi suur häving

Väljavõte Delfi veebist.

Kõige paremini paistab see nägudelt. Sellel kujutisel Rain Rosimannus (vasakul) ja Keit Pentus. Reform sai loodetud kolme koha asemel vaid ühe, kokku ainult 15% häältest. Reform armastab võrrelda seda seisu 5 aasta taguse ajaga. Aga mina võrdleks seda pigem Reformi toetusega 2 aastat tagasi, mil see oli lähes 50%.

Reformierakonna aasta Inno ja Irja kohvikus jätkub.

Jälle küberrünnak?

Väljavõte Postimehe veebist.

Mis? Kas eestlased ise korraldasid nüüd küberrünnaku valimiskomisjoni serverile? Või mis?

Tundub küll nii, sest Eesti arvutikasutajate huvi tagajärjel läks maha valimiskomisjoni veebiserver.

Mis seab hoopis uude valgusse nn küberrünnakud, mis väidetavalt tabasid Eesti ametiasutusi pronksiöö käigus. Kus siis samuti serverid langesid üksteise järel rivist välja seoses välismaalt saabunud päringutega. Aga kui see polnudki tookord mingi rünnak? Vaid lihtlabane huvi. Sest kui ainuüksi eestlaste endi huvi võib tõmmata maha ühe serveri, mis peaks vastu pidama küllalt suurele koormusele, siis mis rääkida rahvusvahelisest huvist Eesti ja Eesti uudiste vastu nn pronksiöö käigus ja selle järel.

Ja see paljuräägitud kübersõda polnud midagi muud kui Eesti ametiasutuste suutmatus reageerida suuremale huvile. Mida siis üritati oskuslikult varjata. Kogu süü veeretati venelaste kaela. Loodi koguni NATO küberkaitsekeskus. Aga tegelikkuses polnudki suurt midagi, polnudki nii, et Vene valitsus oli enda kontrolli alla saanud serverid üle kogu maailma. Mis tundub kuidagi paranoiline. Või mis? Vaid et oligi reaalne huvi, nagu nüüd valimiste puhul.

Lugesin hiljuti üht paari aasta tagust intervjuud ajakirjast Forbes, kus tuntud viirusetõrjefirma Kaspersky Lab looja Jevgeni Kasperski, venelane, moskvalane muide, räägib seoses nende küberrünnakutega, et tema teada seal mingit Vene riigi või muud säärast suuremat organiseeritud tegevust taga polnud. Lihtsalt korraga suur seltskond lendas peale ja oligi kõik. Ei usu, et Kasperski, kellele on oluline objektiivsus, lähtuvalt tema äri globaalsest haardest, hakkaks valetama või kedagi puhtaks pesema. Ta oli ise seda teemat eraviisiliselt ka uurinud, lähtuvalt oma ärialasest profiilist, ja mingeid anomaaliaid ei leidnud. Ta rääkis, et ainus nö kahtlane asi, mis võis olla, oli see, et teatud eraisikud võisid kokku leppida üheaegsetes päringute tegemises. Aga see ei pruukinudki nii olla, sest huvi Eesti vastu oli pidevalt väga suur.

Mis võis olla, mida ma enda nö rikutuse astmelt lähtuvalt võin aimata, et kui välismaalt nähti, kui venelased nägid, et Eesti serverid ei pea suuremale koormusele vastu ja üksteise järel üles ütlevad, nägid seda nõrka kohta, siis hakkasid nad Eesti eri servereid nö ära proovima. Et kas peavad vastu või mitte. Tekkis selline hasart. Nii nagu neil poisikestel, kel lasti pronksiöö käigus Tallinna kesklinnas takistamatult möllata. Ja selle põhjus pole muud, kui Eesti serverite suutmatus taluda suuremat koormust. Lähtuvalt eelkõige sellest, et Eesti on pisike ja tavapärane koormus väike. Nii näiteks ei juhtunud midagi uudistesaitidega, näiteks Delfiga, mis on harjunud suurema koormusega. Pealegi pole ka klikkimine mingi keelatud tegevus. Või kui on, siis peaks vastutusele võtma kõik need huvilised, kes eile kella 23 ajal korraga valimiskomisjoni leheküljel klikkisid, et valimistulemusi näha.

Nii et selline lugu siis nende küber-rünnakutega. Vast mõni teadjam oskab ka Eestis seda asja lähemalt seletada. Pole nagu ka eriti midagi kuulda olnud selle kahe aasta taguse kübersõja kohta. Millega see uurimine seal lõppes siis?

Kas e-hääletuse võib kuulutada õigustühiseks?

Kui mina oleks Padar, siis ma seda just taotleks.

Sest, mida tähendavad need "programmeerimisvead", millest rääkis valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. Kas see tähendab, et hääled läksid kaotsi? Või sassi? Mis surimuri seal õigupoolest toimus? Sest paberhääled saab üle lugeda, kui arvutisüsteem nö otsad andis. Aga nii just juhtus, nagu võis aru saada. Aga kuidas taastada e-hääled?!

Ja kui e-hääletus on õigustühine, siis peaks korraldama kordusvalimised. Või mis?

Kas keegi oskab seletada?

Heiki Sibul on käpard ja peaks tagasi astuma, lisaks rida küsimusi, mis ootavad vastuseid

Väljavõte Delfi veebist.

Sest, tõega, mis see olgu, kui ei suuda hääletust korralikult läbi viia. Seda nii organiseerida, et poleks mingeid jamasid ja hääled õhtuks kokku loetud saaks.

Ja mismoodi, mis rehkenduse alusel saab 8,7% häältega mandaadi?

Siis kuidas aru saada sellest, et:
Valida võis 908551 (tuletatud protsendist 43,2)
valimas käis 392494 (43,2%)
hääled 397118
Kust tuli juurde 4624 häält?