Rita Tali (endise nimega Valdna) jätkab võitlust Swedbankiga oma kodu säilitamise nimel, millest naine on varem rääkinud mitmel korral Eesti Ekspressile.
Asjalugu on lühidalt järgmine, et naise eksabikaasa oli oma firma laenu käendanud oma varaga ja kuivõrd maja oli ühisvara, asus pank laenu tagatist ehk maja müüma. Rita on avaldanud soovi hakata ise mehe firmast jäänud laenu tagasi maksma, ent pank pole sellega arusaamatul põhjusel nõustunud. Nüüd kirjutas Rita taas pangale avaliku kirja, enne asja kaebamist Riigikohtusse.
Varasemad kohtuastmed on andnud õiguse pangale.
Juhtum on iseloomulik näide inimese võitlusest süsteemiga, kus süsteem on asunud üksikisiku vastu ringkaitsesse. Mis näitab kodanikuühiskonna raskeid sünnivalusid Eestis. Totalitaarne süsteem näitab endiselt oma hambaid, ja kohati senisest palju räigemal kujul. Paljuski seetõttu, et inimesed on uskuma jäänud poliitikute sõnu õigusriigi tekkest ja ei oska aimata ohtu, tõehetk totalitaarse reaalsusega kohtumisel võib olla seda teravam.
Tõenäoliselt hakkab selliseid juhtumeid esile kerkima üha enam, sest väga paljud inimesed on petta saanud. Või pettunud.
7 kommentaari:
See Rita juhum on karm, aga siin on ka talle pigem abikaasa mütsi pähe tõmmanud kui pank.
Kui tagatis on vinge, ei pea tegema finantsanalüssi, see ju tagatise mõte ongi. Kinnisvara tagatisel võetud laenudel see mõte ju oligi, sai isegi korteri peale laenu võetud, et firmat käivitada:
kiire ja lihtne.
Kui te Big laenukontorist laenu küsite, ei vaata ka keegi teie finantsandmeid- ikka tagatis.
Laenuanalüüs ei ole kellegi suva, see on krediidiasutuse SEADUSLIK KOHUSTUS.
Abikaasa tõmbas muidugi Ritale "mütsi pähe". Teda pole mõtet süüdistadagi, lihtsalt tavaline pätt. Muret, häbi ja hirmu tekitab selles loos kohtu käitumine.
Kui paned oma vara tagatiseks, siis pead olema valmis sellest ilma jääma. Ilmselt Rita jätab üht-teist rääkimata ja teeskleb lammast.
Nii eelmistele, kui ka järgmistele lammastele. Lugege Rita jutt nii 100 korda läbi, siis hakkab ehk midagi ka teie hallollusesse jõudma.
Pöördun laenuhaldurite poole palvega anda mulle üle võlanõue Grau OÜ vastu, et saaksin ise võla pangale tasuda ning kohtu kaudu seda Grau käest tagasi nõuda. See ei tule kõne alla. Laenuhaldurite ettepanek on jätkata Grau nimel makseid. See tähendaks, et Grau on süüst puhas ja minul puudub ka lootus midagi tagasi saada. Miks ma ei saa võlanõuet üle võtta? "Sellele küsimusele ei oska me vastata."
Ei oskagi välja mõelda kas ja kuidas keegi meid aidata saaks, kuid praeguses olukorras näeme
ühe (võib-olla viimase) vahendina võimalikult laia avalikustamist.
Aidake mu abikaasat palun!
Tänades, Priit Tali,
(Raasiku keskerakondlane)
Pean teatama, et eelmine kommentaar ei ole minu sisestatud.
Kas keegi soovis aidata või "nalja" teha, ma ei tea.
Kahju, kui argus sellisel kombel väljendub. Sõnavabaduse asi, mis teha ...
Priit Tali
SWEDBANK ON ETTEVÕTJAID REPRESSEERIV FINANTSASUTUS!
Avasime Swedbankis teises Euroopa liidu riigis registreeritud ettevõttele konto, kõik sujus kenasti, kuni olime suure summa raha Swedbanki kandnud, siis hakkas ettevõtte REPRESSEERIMINE.
Üritades esimest online arvet maksta, pank sellest keeldus. Kui küsisime põhjust, siis teatati, et kuigi lepingus pangaga sellist punkti pole, olid nad otsustanud, et kõik 100,000+ EEK maksed mis me teha tahame peavad enne üks kord nädalas kokku tuleva panganõukogu heakskiidu saama!
Proovi nõnda ausalt ettevõtluses konkureerida kui nädalas kord kohtuv panga nõukogu kõik su ülekanded enne üle vaadata tahab kui need ära teeb.
Postita kommentaar