Stalinistlik Eesti

Väljavõte Johan Bäckmani blogist.

Johan võrdleb oma blogis Põhja kirikuõpetaja Juha Molari tagakiusamist stalinistliku õigusemõistmisega. Kõigepealt leitakse süüdlane ja seejärel sobilik paragrahv.

Paremini ei saakski Eesti Vabariigi praegust õigussüsteemi ja õigusemõistmist kirjeldada.

Kõigepealt leitakse inimene ja seejärel sellele inimesele sobilik paragrahv.
Kadri Kiilale, kes Reformierakonda kritiseeris, leiti hullumaja. Liig aktiivselt vene vähemuse õiguste eest võidelnud ja oma vanaisade mälestust kaitsnud Dmitri Linterile, Maksim Revale, Mark Sirõkile ja Dimitri Klenskile leiti massirahutuste korraldamine. Liig karismaatilisele vabadusvõitlejale Tiit Madissonile, keda rahvas palavalt armastas, leiti riigireetmine. Välismaalt koju tagasi tulnud ERSP asutajale Vello Väärtnõule leiti narkotalundus. Noortele loomaõiguslastele leiti ekstremism ja ähvardati tulevikuväljavaadete rikkumisega. Irja ja Inno Tähismaale leiti alustuseks "isikuandmete töötlemine" ja lõpetuseks elatise maksmisest kuritahtlik kõrvalehoidumine.

Opositsioonierakondade liikmed värisevad, mõeldes, kellele nende seast järgmisena mingi paragrahv leitakse.

Stalinistlik on riik, mille inimesed vabisevad, mõeldes: KES ON JÄRGMINE. See KES ON JÄRGMINE on kui loosung, mis hõljub me kõigi kohal.

Kas sind on juba Kaitsepolitseisse ülekuulamisele kutsutud, küsivad sõbrad teineteiselt. Kas sa ei karda, et sinu suhtes võidakse selles või tolles küsimuses alustada menetlust?

See õõvastav sõna MENETLUS on süsteemi lemmiksõna, sest temaga saab ähvardada kõiki, kes ei taha alluda. Totalitaarrežiimid armastavad MENETLUST, sest kui inimene kuuleb sõna MENETLUS, siis see halvab ta, sest see tähendab ebameeldivusi: sundust, jõudu, vägivalda, kannatusi. Ja mitte keegi ei taha neid. MENETLUS on nagu halb isand, keda ei armastata, aga kardetakse ja kelle taldu on seepärast kasulik lakkuda.

Kas sinule on juba leitud sulle sobiv paragrahv, sobiv menetlus?

Neid, kes võiksid stalinistliku õigusemõistmise ja selle sagedaste menetluste vastu protestida, ei lasta maale. Liig aktiivselt vene vähemuse õigusi kaitsvat Johan Bäckmani, Läti antifašiste ja Putini noori ei lasta maale. Nende maaletulekukeeldusid ei tühistata, sest see võiks tuua kaebuste laviini. Kui kohus tühistaks Johan Bäckmani maaletulekukeelu, siis ta oleks sunnitud tühistama ka Jossif Koreni ja našistide maaletulekukeelud. Ja nad kõik tuleks maale ning hakkaks Eesti Vabariigi stalinistlikku süsteemi lammutama.

Nõnda nagu Eesti Vabariigis praegu, toimiti ja mõisteti õigust ka Stalini ajal. Ja täpselt samamoodi, leides kõigepealt inimese ja seejärel sellele inimesele sobiva paragrahvi, toimib Euroopa Liidu liikmesriik Eesti Vabariik.

Ka Stalini ajal ei lastud riigi- ja rahvavaenulikku elementi riigist välja ja riiki sisse. Ka Stalini ajal puistas süsteem kui varrukast sõnu: riigivastane, äärmuslane, provokaator, poliitiline vaen, ässitamine, õhutamine. Eesti Vabariik, riik, mis tuleb stalinistlikust kultuuriruumist, on küll de iure vabariik, kuid praeguses kontekstis ja reaalsuses kõlab eriti selle sõna esimene pool "vaba" kui pilkena. Sest de facto on Eesti Vabariik omaenda kodanikke repressiivsete vahenditega kontrolli all hoidev ning sellele tähelepanu juhtivaid välisriigi kodanikke riigist mineva küüditav pooltotalitaarne riik Euroopa äärealal.

Peab tunnistama, et on päris uhke tunne olla sellise stalinistliku riigi vastu.

Häbi sul olgu, Eesti Vabariik. Häbi sul olgu ja su stalinistlikul kohtusüsteemil.

Sina ja su instantsid süüdistavad neostalinismis Johan Bäckmani, aga sinust suuremat stalinisti ei ole, Eesti Vabariik.